-
„Hitchcock” ei ole õnneks lihtsalt üks lame kinematograafiline ausammas filmikunsti geeniusele. See Hitchcock, keda filmis näeme, on paras sardooniline egomaniakk, kes väliselt ei kahtlegi oma ainulaadsuses ja geniaalsuses: ta teeskleb, peibutab, kärgib, ülbab, siis aga ajab järsku üllatusest ja solvumisest silmad suureks, alumine töllmokk värisemas . . . . Anthony Hopkins on leidnud palju pooltoone oma tegelase kehastamiseks, hoolimata sellest, et võimas grimm ei anna liiga palju võimalusi grimassitada.…
-
Praegugi näidatakse Eesti kinodes ja kandideerib Oscaritele Ang Lee film „Pi elu”, kus rahvusvahelises seltskonnas esineb ka Depardieu. Oma põhirollides on ta ikka ja jälle mänginud suurt ja suure jõuga, aga lihtsameelset, kuid hea südamega inim-mõmmi. Samas ei usuta ka sellisest mitte üleliia intelligentsest mehest, et ta viskab Prantsusmaa passi päris ära. Askeldab ta ju kodumaal nii restorani- kui ka veiniäris ning ametlikult peaks ta koos…
-
Niisugune üldise (utoopilise) kujutlusvõime ahenemistendents avaldub kitsamalt ka näiteks teaduslik-tehnilise välja näiliselt täielikus hegemoonias usu üle fantastilisse. See on varasemaga võrreldes täheldatav mitme Hollywoodi uue sajandi seeriakassahiti juures üsna konkreetsel, materiaalsel, loojutustamisse kaasatud ja selle kulgu määravate fiktsioonimaailma elementide tasandil. Hea näide on Christopher Nolani kolm viimast Batmani-filmi. Tuleb kohe alguses öelda, et teiste superkangelasnarratiividega võrreldes on Batman algusest, koomiksiseeriatest saadik olnud tubli kraadi võrra tehnokraatlikum…
-
Korruptandid, mahhinaatorid jt
Lood, kus tublidele tavainimestele „sikku tehakse”, on „Berlinale” tänavu 19 filmist koosnevas võistluskavas silmatorkavalt kohal. Ameerika indie -veteran Gus Van Sant näitab oma filmis „Tõotatud maa”, missuguste osavate manipulatsioonidega gigantne energiafirma lihtsate farmerite käest nende maakohad „päriseks ostab”, et sealne idülliline loodus ülikasumi huvides põrguks pöörata. Et kõik oleks JOKK, selleks on välja töötatud spetsiaalne psühholoogilise sõja metoodika, millega maakad tainaks tambitakse, nii et…
-
Kuigi armastatu aeglane liikumine surma suunas on väga emotsionaalne teema, ei lähe „Armastus” hetkekski melodramaatiliseks. Anne’i ja Georgesi armastust ei väljendata suurte sõnade ja žestidega ning kaotusvalu ei saada nutujoru ja pikk mälestuste kollaaž. Nende ümber on neli seina ja vaikus (väikeste klassikalise muusika vahepaladega) ning tervisliku seisundi halvenemist väljendatakse muutustena nende argielus. Kui Anne oma esimese insuldi saab, ei anta arstidele sõna selle informatsiooni jagamiseks,…
-
Selleks et märkida orjandusliku korra mentaliteedi ja natsiideoloogia mõttelist paralleeli, ei pea Tarantino oma filmi tegevust muidugi ajaloos otse sada aastat ettepoole trügima. Seosetöö teevad ära viited, millest on raske mööda vaadata, nimetatud paralleelsust toetab ka loo areng. Saksamaad ei lasta filmivaatajal mingil moel meelest minna. Tugeva intertekstuaalse viitena toimib muidugi see, et Tarantino on oma eelmisest filmist kaasa toonud näitleja Christoph Waltzi. „Vääritute tõbraste” Juudikütist…
-
1950. aastatel tegutses Herzliyas mitu filmistuudiot, kus toodeti peamiselt dokke ja kroonikat („filmipäevikuid”), vahel sekka ka mõni mängufilm. Kümnendi tähtfilm, inglise režissööri Thorold Dickinsoni sõjaseiklus „Kõrgendik 24 ei vasta” (1955), on jutustus nelja sõjasangari kangelaslikkusest esimese Araabia-Iisraeli sõja päevil. Cannes’i festivalil demonstreeritud linateos oli võõrsil üsna edukas, kodupublik paraku nii vaimustatud ei olnud (film oli ingliskeelne!).
1960.-1970. aastail oli kinofilmide keskseks teemaks Lähis-Idast pärit juutide ning Euroopast…
-
Filmi tekstis kordub eesti keeles veel mitte juurdunud sõnaühend „dopingukultuur”. (Kes julgeks pärast selle kasutuselevõttu veel kahelda, et sport ja kultuur kuuluvad kokku!?) Niisiis: inimvaimu kõrgeimate saavutuste kasutamine, et stimuleerivad ained või protseduurid (veredoping) parandaksid sportlaste tulemusi võimalikult efektiivselt, kuid nii, et nood kontrollis läbi ei põruks. Tegu on eriti elitaarse kultuurivaldkonnaga, sest dopingu kasutamine maksab palju ja selle avastamine veel rohkem. Taidlus dopingukultuuris poleks mitte…
-
Filmi tulemus on teada: orjapidamine USAs kaotatakse, Põhi võidab kodusõjas Lõuna, president Lincoln lastakse teatris maha. Seega pidi režissöör keskenduma protsessile, kuidas jõuti selliste tulemusteni. Ja loomulikult on keskpunktis üks ja ainuke tegelane – president Lincoln. Vähe on stseene, isegi kaadreid, kus teda reaalselt kohal poleks. Kuigi on keskendutud peakangelase neljale viimasele elukuule, on režissöör teinud üsna klassikalise eluloopildi. Ülejäänud tegelased suhestuvad vaid presidendi kaudu, tiirlevad…
-
Selle osava sõnavoo tulemusena ei peatu tuttavate pilgud enam Lucasel, ta kodune olukord läheb käest ära ja muidu rahuliku mehe viimaseks piisaks kannatuste karikas saab tõik, et talle ei taheta poes šnitslit müüa. Filmi kõige pingelisemad stseenid ei leia aset mitte kohtusaalis või politseijaoskonnas, vaid lasteaia õuel, poeleti taga, külakirikus ja kodus. Kui Lucas arreteeritakse, siis ei jäeta tema poeg kurva näoga talle järele vaatama, vaid…
