-
Allahindlust ei tehtud
Tudengifilmidele me seekord mingit allahindlust ei teinud. Olgugi et tegemist on tudengifilmidega, võin kinnitada, et auhinnatud tööd on igati küpsed ning võiksid julgelt rinda pista juba tunnustatud eesti filmimeistrite töödega. Loomulikult oli kõikide vaadatud filmide seas ka neid, mis preemiakandidaadi seisusele ligidalegi poleks pääsenud, kuid peab ütlema, et peale äramärgitute oli veel hulk tugevaid töid. Väga lühikesed, paari-kolmeminutised tükid seekord löögile ei saanud, kuid…
-
Tungiva pilguga seksuaalpsühholoog, keda paar, eriti mees, algul häbeneb, natuke kõhklusi, mõned väikesed kulunud nipid, natuke nalja ja pärast piinlikke tõuse-mõõnu psühhiaatri ees diivanil ning omavahel lõpeb loomulikult kõik jälle trilla-trulla: vana mees on nõus taas seksima ja mõlemad on õnnelikud.
Stsenarist Vanessa Taylor („Troonide mäng”) on konstrueerinud ühe nii kulunud ja standardse loo, et isegi kaks väga head näitlejat ei suuda sellele elu sisse puhuda. „Saatan…
-
„Kurjade hingede” pluss on kindlasti see, et uusversiooni tegemisel on kaasa rääkinud ka originaali autor Sam Raimi, sedapuhku produtsendi rollis (1981. aasta filmi puhul oli ta stsenarist, režissöör, üks produtsentidest ja lõi kaasa eriefektide loomisel). Raimi algne stsenaarium on ajakohastatud päris õnnestunult, kuigi veidi traageldatult, aga mis see „Kurjad hinged” muud on kui filmi-zombie, sel puhul võib väikse liipamise andeks anda.
Lugu algab efektselt põikega minevikku. Õudses…
-
Filmi ruum ja aeg on keskendatud ühele päevale ja ühele teenistusele. Sada aastat tagasi ehitati Ruhnu vana puukiriku kõrvale uus kivist kirik, sest saare rahvas ei mahtunud enam vanasse ära. 2012. aasta esimese advendi ajal peab aga kirikuõpetaja jutlust täiesti tühjas kirikus, sest kuulajaid ei ole, aga mitte see ei ole filmi teema. Põhiteema avamiseks kasutab Marianne Kõrver filmi alguskaadreis Uku Masingu tsitaati: „Usklik inimene on…
-
„Elavate piltide” puhul ei saa muidugi mööda minna ka kunstniku tööst. Tõlkijate kohta tavatsetakse öelda, et kui too jääb märkamatuks, siis on hea tõlkija. Filmikunstnike kohta ei saa nii kindlasti öelda, aga mingi kaudne seos ehk siin ometi on. Ütleme nii: kunstniku keel käib sama terviku kohta. Kuidas luua ruum, mis on küll kõnekas (miks mitte ka efektne), aga ikkagi ei domineeri sündmustiku üle? „Elavate piltide…
-
Tšiili uus kino
1960. aastail hakkas omamaise filmikunsti maine kiiresti kasvama. Santiago ülikooli juures alustas 1957. aastal tööd eksperimentaalse filmi keskus, Tšiili katoliiklikus ülikoolis loodi filmiinstituut. 1967. aastal peeti Viña del Maris (linn Tšiilis Valparaiso piirkonnas) esimest korda Ladina-Ameerika uue filmi festivali (Festival del Nuevo Cine Latinoamericano). Kohe seejärel valmisid esimesed tähtteosed: Raúl Ruizi „Kolm kurba tiigrit” (1968, pälvis Kuldleopardi Locarnos), Aldo Francia „Valparaiso, mu arm” (1969)…
-
Valu möödub, ilu jääb
Ei ole just sage juhtum, kui biograafilises filmis on põimitud mitmeid temaatilisi liine nõnda, et kõik mõjub kokku ühtse sünergilise tervikuna,. Režissöör Bourdos on saanud sellega edukalt hakkama: filmis kõneldakse kunstifilosoofiast, sõjast ja inimsuhetest, aga ka üldistest inimsuslikest küsimustest. Kuna filmi dialoog on kasin ning palju antakse edasi väikeste vihjete, ilmemuutuste ja meeleseisundite vahendusel, on tekst hoolikalt läbi mõeldud. Lühikestes fraasides on Bourdos…
-
Kriitiline realism koputab vaataja südamele
Samamoodi nagu näiteks vendade Dardenne’ide „Poiss jalgrattaga” või Sally Potteri „Ginger ja Rosa” demonstreerib „Murtud” seda, kuidas lapsed jäävad valusalt täiskasvanute suhete virvarri hammasrataste vahele, kuna üle oma nina last märgata võib osutuda tohutult raskeks. Kõik justkui annavad oma parima, aga välja tuleb nagu alati. Mineviku taaga tõttu oma tütarde puuduste suhtes pime härra Oswald süüdistab nende hädades teisi ja lahendab olukorra…
-
Temüdžini järeltulijate saaga
„Kummiga vanker, mille ette oli rakendatud kaks härga, liikus aeglaselt mööda steppi. Vankri järel kõmpis saduldatud hobune.” Nende sõnadega algas burjaadi kirjaniku Issai Kalašnikovi kaheosaline bestseller „Julm sajand” (eesti keeles 1983), lugu reetmisest, kättemaksust ja piiritust võimujanust. Oma rahva seas ebajumalaks tõusnud harimatu mees külvas ülejäänud kontinendil õudu ja vihkamist, tema julmusest räägitakse tänini verdtarretavaid hirmulugusid. Mongolite legendaarne väepealik ja suurkhaan Temüdžin suutis saatuse…
-
Ka „360” stsenarist Peter Morgan on väga kogenud ja suurepäraseid filmistsenaariume kirjutanud („Šotimaa viimane kuningas”, „Kuninganna”, „ Teine Boleyni tüdruk”, „Nixon/Frost” ).
Filmis „360” püütakse fragmentidega näidata, kuidas sarnased ihad, püüdlused ja probleemid saadavad inimesi üle kogu maailma ja nad satuvad kokku, räägivad, seksivad, muretsevad, rõõmustavad, eksivad. Slovaki tüdruk hakkab prostituudiks, vahendaja pildistab teda interneti jaoks, siis kohtub tüdruk juba eduka Londoni ärimehega, kes Viinis tegutseb, mees…
