-
Ometi ei saa kogu seda pinnapealset ilu ja sügavuse puudumist filmile hetkekski ette heita, sest kuna stsenaarium põhineb raamatul „Suur Gatsby”, on see juba vaikimisi kuulikindel kõikide selliste vajakajäämiste vastu. Fitzgeraldi romaan omal peenel moel just sellest rikaste mõttevaakumist ju räägibki. Raamatu kujul tuleb neutraalsena näida sooviva jutustaja Nicki õhkõrn hukkamõistev kallutatus välja tema osavast sõnavalikust. Lugedes pikka kirjeldust ilusatest asjadest, mis mõnda tuba, pidu või…
-
Edutee algas „Oopiumisõjaga”
Ajaloodraama „Oopiumisõda” (1997) jutustab ajast, kui Hongkongist sai Briti impeeriumi koloonia. Konflikt sai alguse 1838. aastal, kui suurriiki valitses Qingi keisridünastia. Hiinas vohas oopiumikaubandus, mis täitis eelkõige briti kaubitsejate kaukaid ja hävitas hiinlaste tervist. Filmis saadab keiser Daoguang oma ametniku Lin Zexu Kantonisse kompanii East India, Co esindajatega läbirääkimisi pidama ning ühtlasi korruptsiooniga võitlema. Kuulekas vasall hävitab ebadiplomaatiliselt tohutul hulgal oopiumi, ent britid ei…
-
Ent „Baraka” oli alternatiivne, vaata et revolutsiooniline ka puht kinematograafiliselt. See oli üks esimesi selles mahus katseid panna üks „lugu” filmina toimima ilma ühegi otsese „loota”, panna tööle mingi sügavam element, mingi mõistuseülene loogika. Samuti oli uuenduslik Fricke’i visuaalne keel: ta kasutab palju suuri plaane ja ülipikki aegvõtteid. Ta arendas välja isegi oma ainulaadse kaamera, võttis kasutusele 65 mm filmilindi. Tulemuseks oli film, kus võis pidevalt…
-
Ärge nüüd palun mõelge, et tahan pika sissejuhatusega kuidagi vihjata, et Andres Keili „Folk juu!” ja Gerda Kordemetsa „Kabaree” kunstiline tase kuidagi nõrk oleks. Ei, seda kindlasti mitte. Pigem on asi mingis igavikulisusele häälestatuses, mis tabas mind enne nende dokumentaalfilmide vaatamist. Siin need pooletunnised tagasihoidliku eelarvega tehtud ülesvõtted nüüd on: mõlemas räägitakse muusikast, mõlemas räägitakse paarkümmend aastat kestnud traditsioonist. Mõlemad filmid on terviklikud ja professionaalsed, üks…
-
„Artistis” on vastandatud tummus ja helilisus, nagu kujuteldav ja reaalne, võiks öelda ka nagu müüt ja ajalugu. „Artisti” tegelased elavad maailmas, kus valitsevad tummfilmi seadused. Ja tummfilmi seadused on antud juhul otse loodusseadused, need kuuluvad just nimelt kujutatava keskkonna juurde, mitte filmitehniliste võimaluste juurde. Ja selles tummfilmi seadustega maailmas elavad inimesed „nii”. Nad liiguvad iseloomulikult „nii” (kerge kiirendusega), räägivad „nii” (tekstitahvlid), väljendavad oma tundeid „nii” (markeeritult).
Korrakem…
-
„Õlimäe õied” on õieti väga sümbolistlik ja mitmetähenduslik pealkiri. See võib tähendada näiteks Kristuse laubalt langenud higipiisku, kui ta palvetas Ketsemanis enne oma ristisurma minekut. Filmis paneb režissöör meid aga ninapidi ema Ksenja herbaariumi õitesse, mida too kuivatab ka selleks, et kaunistada nendega postkaarte. Pealkirja alliteratsioon mõjub aga nii jõuliselt õrnalt, et küllap püüab pöörata vaataja tähelepanu ühe kloostrielaniku vaimulikele rõõmudele. Sellele, mis on talle tähtsamad…
-
Seda Balti raudtee Paldiski-Peterburi haru pidi saabuti ja lahkuti. Minu emaema vanemad liikusid sama haru pidi Narva kaudu Vrudasse ja seejärel, kaotanud revolutsioonijärgse rahareformiga Venemaal oma säästud, liikusid tagasi Eestisse, et rajada ajutiselt kodu Narva-Jõesuus ja seejärel Raasikul. 1949. aastal seisid Raasiku jaamas mitu päeva loomavagunid küüditamisele määratud inimestega. 1980. aastatel külvasid alevikus õudu nõukogude lõunapoolsetest avarustest saabunud ning raudteele teist sõidusuunda rajanud tööpataljoni ajateenijad.
„Eesti lugude”…
-
Antarktika vangid
Filmi lugu viib 1982. aastasse, mil lennutatakse Antarktikas asuvasse Vostoki jaama grupp teadlasi, mäemehi ja meedikuid. Uurimisjaama töö sujub plaanipäraselt, kuni ühel aprillikuu hommikul, polaaröö hakul, puhkeb elektrijaamas tulekahju. Diiselkütuse varud paiknevad mõne meetri kaugusel tulekahjust. Katastroof näib vältimatu, kuid ühel hetkel muudab tuul suunda ning tuleroaks saamisest pääsenud kütusevarud kingivad elu kahekümnele ekspeditsioonist osavõtnule. Talvitumine tuleb ränk. Kütust ja toitu ju jätkub, ent inimestel…
-
„Müürililleks olemise iseärasused” pole meie kandis varem suurel ekraanil linastunud. Siin võiks kuulsamatest staaridest ära märkida näiteks Emma Watsoni, kes mängib Logan Lermani peategelase Charlie’ kehastatud armuobjekti Sami. Samanimelisel romaanil põhinev film räägib kohanemisraskustest koolis, sõprade leidmisest ning soovist olla armastatud ja armastada. Charlie ihaleb küll üht ägedat plikat, kuid satub kogemata hoopis teise tšikiga käima, sest ei julge talle õigel ajal öelda, kuidas asjalood tegelikult…
-
Filmis küsitakse, kui kaua on olnud koos puu ja rist, ning vaataja näeb tänapäeval peamiselt Kagu-Eesti hingepuid, millesse lõigatud ristikujutis. Käidi nii kirikus kui puu juures. See tõdemus tuletab meelde, et välismaalased on nii vanemas kirjasõnas kui ka tihti tänapäeval imestanud, et eestlased oma lahkunud metsa matavad. Ülemöödunud sajandi Rapla õpetaja Carl Eduard Malm kurdab oma väikeses raamatus „Rapla kirik Harjumaal” (1868), et uus, väljale rajatud…
