
Kas Põlvasse rajati linnamelust rõkkav keskväljak või hoopis sulnis park-monument? See on olemis-, sündmus- ja kvaliteetruum, hubane ja linnamürast eemal.
Nüüdiskeskkonna ratsionaalsus ning domineeriv visuaalsus ei toeta mitmekülgset tajulist kogemust. Tajul on kas liiga vähe või palju stiimuleid.

Moskvas tasub eriti ära käia neil, kes kujutavad ette, et Tallinn saab end ummikutest vabaks asfalteerida ja tänu kõikjal suurenevale läbilaskevõimele elavad linnas rõõmsad maksumaksjad.
Ehk peaks linnas leiduma rohkem kohti üksinduse ja omaette olemise otsijatele? Kohti, kus saab järele mõelda, eemalt vaadelda, kus olla kohustuseta midagi teha või tarbida?

Peale paari erandi on eestiaegse arhitektuuri säilimisega Petseris halvad lood, kauaks seda ilmselt enam ei jätku.

Indrek Peil: „Kui varem põhjendati peatänava ehitamise venimist Reidi tee valmimisega, siis nüüd püütakse seda edasi lükata Estonia puiestee tunneli vajadusele viidates.“
Järgmine Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek käsitleb kestlikku hääbumist.
Arhitektuurimuuseumi lasteaia-arhitektuuri näitus annab 25 hoone põhjal ülevaate Eesti lasteaedadest 1928. aastast tänapäevani.

Kuna mäng pole reaalsus, vabastab see mängijad ebaõnnestumise pingest ning loob soodsa pinnase mängimise põimimiseks õppimisega.

Endrik Mänd: „Kui on seatud eesmärk, näiteks tänavate projekteerimises teha asju teistmoodi kui kümme aastat tagasi, siis selle ühe päevaga tagasikeeramine külvab kaost.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.