Tuleviku-uuringud toetuvad toimunud sündmustele, minevik annab meile aimu, mis tulevikus juhtub. Korraldame töötubasid, kus laiem avalikkus kaasatakse stsenaariumide koostamisse, kujutatakse ette seda, mis on tõenäoline, ent millele me veel ehk mõelnud ei ole. Töötubades ja stsenaariume koostades eeldame, et tulevik ei ole üks ja ainus. Seetõttu kasutame ka sõna „tulevik“ alati mitmuses (eesti keeles on tulevik ainsuses – toim).
Disaineritena oleme eelkõige huvitatud sellest, kuidas tulevikustsenaariumide loomisse…
Elliott P. Montgomery: „Küsimusele „mida toob tulevik?“ on raske vastata. Tulevikustsenaariumide abil on võimalik avalikke arutelusid laiendada ja mõelda, mis suunas liigume.“
Juuli lõpus toimus Eesti kunstiakadeemia disainiteaduskonnas spekulatiivse kriitilise disaini töötuba. Töötoa aluseks oli võetud arenguseire keskuse uuring „Tööturg 2035“, milles on välja toodud võimalikud tööturu arengu stsenaariumid. Stsenaariume on kokku neli: talendikeskus Tallinn, rändajate maailmaküla, uus tööilm ja isearenev Eesti. Töötoa…
Talendikeskus Tallinn
Tehnoloogilise arengu ja globaalse tööturu võimaluste oskuslik kasutamine loob tarku, paindlikke ja mitmesuguste töövormidega töökohti. Tallinn saab rahvusvaheliseks talendikeskuseks ja majandus areneb kiirelt, kuid teatud osa töötajaskonnast on rahulolematu suureneva ühiskondliku ja piirkondliku ebavõrdsuse pärast ning peab muutust liiga suureks.
Rändajate maailmaküla
Eesti ettevõtted lükkavad automatiseerimist edasi, sest kolmandate riikide väiksema sissetulekuga tööjõudu on küllalt lihtne leida ja värvata. Mujal maailmas toob automatiseerimine aga efektiivsusvõidu ning aja…
Austriasse Klagenfurti linna jalgpallistaadionile istutatud mets rõhub kontrastile ja innustab meid puude lugemise asemel metsa nägema.
Installatsioon „For Forest“ Austrias Klagenfurtis Wörthersee staadionil. Installatsiooni ellukutsuja Klaus Littmann, maastikuarhitekt Enzo Enea. Installatsioon on inspireeritud Max Peintneri joonistusest „Looduse lõputu vaatemäng“ („The Unending Attraction of Nature“). Installatsioon on avatud kuni 27. X.
„Lääne kultuur on õpetanud inimesi metsas puid loendama, aga keegi ei oska metsa näha,“ kirjutas…
Tõrva uuel keskväljakul on hing sees: mängitakse lauatennist, õpetatakse lastele jalgrattasõitu, nauditakse lihtsalt kohvijooki. Auklikku asfaltplatsi ei nuta taga keegi.
Pealelend – Jüri Soolep, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktoriõppekava juht, konverentsi peakorraldaja
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas toimub 11. septembril konverents „Ruum ja digireaalsus“. Ettekandjad analüüsivad, kuidas digimaailma levik ruumi mõjutab ning esitavad tulevikuvisioone arhitektuuri, linnaarenduse ja ruumihariduse tulevikust. Millised on ruumid, mida digipööre enim mõjutab? Millistele ruumiloome aspektidele konverentsil keskendutakse?
Kõige silmatorkavamalt mõjutab digipööre ehitatud ruumi. Kolmas tehnoloogiline revolutsioon, mis algas kõigi eluvaldkondade digitaliseerimisega, on jõudnud nii…
XII sajandil ehitama hakatud ja korduvalt ümber ehitatud Pariisi Jumalaema kiriku taastamine annab hoogu muinsuskaitses igikestvale vaidlusele, kas ja kuidas taasluua n-ö autentne tervik.
Pariisi Jumalaema kiriku kahetsusväärne tragöödia tänavu 15. aprillil kasvatas aga tänuväärselt teadlikkust kultuuripärandi olulisusest. Paari tunni jooksul tõotati teha ülisuuri annetusi kiriku taastamiseks selle endisel kujul, üle maailma kaikusid avaldused pärandi väärtuse kohta inimkonna identiteedi alustalana. Eestis meenuvad samalaadsete õnnetustena Pühavaimu torni…
Anneli Banneri Eesti aia ajaloo raamat tundub peale vaadates küll pelga kohvilauaraamatuna, kuid on tegelikult sisukas, hästi kirjutatud ja sümpaatne ülevaade.
Tatari tänava lõik Pärnu mnt ja Vana-Lõuna tn vahel on arengule jalgu jäänud. Tänaval liikujad väärivad, et nende soovide ja vajadustega arvestataks.
Pärnu maantee oli eelmisel sajandil üsna kitsuke. Liiklusmagistraalina laienes tänav Lutheri vabriku vastas Vineeri peatuse juures tänapäevaste hooneseinteni 1960. aastate keskpaigaks. Autoliiklus oli toona hõre ja tänava ületamine oli jalakäijale jõukohane. 1990. aastatel hakkas autode arv kiiresti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti vabariigi 100. aastapäev muutis keskväljaku välimuse ja olemuse täielikult: nüüd on siin laste mänguväljak, piknikuplatsid ning rohkelt võimalusi ürituste korraldamiseks.
Eike Epliku koer, osa Hiinalinna installatsioonist, millega kunstnik osales kuus aastat tagasi esimesel „Uidil“ ja mis kohe festivali alguses kaduma läks. Vahepeal sai sellest omamoodi linnalegend: koera oli nähtud siin-seal aedades, viimati ühe putka juures, mis põlema pandi. Kardeti, et koeraga on nüüd kõik. Sel aastal, kui „Uit“ taas Hiinalinna käsile võttis, leiti koer üles – põlengujälgedest restaureerituna, armastatud loomana uhkelt lillepeenra keskel troonimas. Kunstnik sai oma hulkuma läinud tööga taas kokku ja „Uidi“ külastajad koos koeraga teed juua ja pirukat süüa. See ring sai ka täis.Andra Aaloe
Raamatus on ka ausat olmerealismi: näiteks käivad tulunduslikud kartulivaod vastu majaseina või võistleb kilekasvuhoone kolhoosikeskuses kortermajaga. Pildil V. I. Lenini nimelise köögiviljakasvatuse näidissovhoosi Kindluse osakonna elamutsoon.Erakogu