Arhitektuur
-
Tallinna Pronksi tänav on praegu enamjaolt autode päralt. Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimise eskiisprojektis, mille autor on K-Projekt, on antud rohkem ruumi kergliiklejale, suurendatud kõrghaljastuse osakaalu, vähendatud parkimiskohti ning kõnnitee on ette nähtud sillutada kiviga.Tiina Kõrtsini/ Õhtuleht / ScanpixTänavate avalik projekteerimine. Kas tõesti?
Jõe ja Pronksi tänava eskiisprojekt näitab, et Tallinnas on tuuled pöördumas. Ei maksa siiski loota, et soovitud muutus saadakse tänavaruumi põhimõttelise ümberjaotamiseta.
5 minutit -
Kooliruum peab toetama uutmoodi õppimist. Näiteks võivad õppimispaigaks muutuda ka fuajee või trepid. Pildil Põlva riigigümnaasium (arhitektid Gernot Vallentin ja Pille Pärn).Sille Annuk / Postimees / ScanpixÕppida, õppida, õppida! Kuidas ja kus?
Uus aeg eeldab teadmiste uutmoodi omandamist ja uut õpiruumi. Inspireerivat koolimaja on küll vaja, kuid muudatused saavad alguse hoiakute ümberkujundamisest.
4 minutit -
Kaheksatahulist Rapla KEKi peahoonet (1977) ei saa pidada pelgalt orgaaniliseks arhitektuuriks: see on märk, tootem, UFO, nagu rahvas seda tabavalt nimetas.Arvi Kriis / Eesti ArhitektuurimuuseumLaureaat – Toomas Rein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi
Toomas Reinu nihkega ruumiloomingut iseloomustab kvaliteet, mis põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutaja ei tea täpselt, kuidas miski on tehtud.
5 minutit -
Leila Pärtelpoeg on sisearhitektuuris suunda näidanud mitu kümnendit ning tõestanud meie sisearhitektuuri kõrget taset.Vallo Kruuser / Ekspress Meedia / ScanpixKuus kümnendit viljakat loometööd
Leila Pärtelpoeg on pälvinud kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia kui ajalooliste interjööride parim asjatundja.
4 minutit -
Siseruumides annab tooni hall taust. Kuivõrd sobilik on see loomemajas, mis peaks loomingut ergutama, mitte emotsioone talitsema? Klaasseinte matistamiseks on kasutatud tumekollast mattkilet, mis neelab meie kliima niigi kasina valguse.2 × Tõnu Talpsep / Tallinna ülikoolTallinna ülikooli uus loomeinimeste maja
Vita on rõõmusõnum tudengitele ja õppejõududele, kuid paneb küsima, kas ülikool on ka töökeskkond või ei peagi ülikooli töötaja peale mõtlema.
4 minutit -
Maris Mändel kaitses kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö tehiskivimaterjalidest Eesti XX sajandi arhitektuuris 2019. aasta detsembris.Tiit LiivikXX sajandi ehitusmaterjalid väärtuste kaalukausil
Maris Mändel: „Kuna noortel puudub nõukogude pärandiga isiklik seos, vaatavad nad seda neutraalselt ning näevad selles eeskätt arhitektuuri- ja ajalooväärtust.“
7 minutit
