
Kogukonnahoone saaks olla omamoodi kultuurikeskus, mis toob kokku mitmesuguse etnilise taustaga ja eri eas inimesed, et omavahel sõbruneda ja üksteise kultuurist osa saada.
EKA varjualune tõstatab autorsuse küsimuse. Teadusasutuste paviljoniarhitektuur kipub seda lahustama.

Linnakära eest põgenetakse küll mere äärde, kuid rannaküla liikumisviis kipub ikkagi olema autokeskne ja naabritega ei suhelda.
Nüüd peab uurima, kuidas kohandada praegust infrastruktuuri mugavamate ühenduste saavutamiseks ning mida ollakse valmis ohverdama.

Arhitektuurimuuseumi suvilaarhitektuuri näitus tuletab meelde, et arhitektuuriajalool on kandev roll minevikupildi loomisel.

Linn, mis näib linnulennult, autoaknast ja reklaambrošüürilt roheline, ei pruugi seda olla. Kuidas teha nii, et linnas oleks hea elada nii imikutel kui ka raukadel?

Illimar Truverk: „Hiiumaa seostub tuulega, see puhub merel ja maal, nii et tahtsime tuule hoonesse sisse projekteerida.“
Eesti puitmajatööstuse ärimudeleid kujundatakse ümber. Majatootjad on hakanud mõistma, et hea toode sünnib hea arhitektuuri ja disaini toel.
Nüüdis-Narvast ei räägi pea keegi. „Narva. Daatšast paleeni“ autorid annavad selleks võimaluse ja vahendi.

Narva ja Haapsalu linnused on parimad näited sellest, et muinsuskaitse ja restaureerimine ei ole konservatiivne, vaid avatud uutele arusaamadele, võimalustele ja nõudmistele.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.