Toeta

Arhitektuur

  • Ruumiabsurdi tekkepõhjused

    Heiki Kalberg: „Planeerimises on riigi roll vastuoluline, otsustatakse oma mullis ja see loob olukorra, kus uuel maanteel asuvad loomade ülepääsud keset kaevandusala.“

    Novembri alguses toimus Tartus VI ­planeerimiskonverents. Seekordne ­kokkusaamine oli pühendatud planeerimisõigusele ja ühtlasi tähistati planeerimisseaduse 25. aastapäeva. Kui palju julgetakse kavandada kahanevale asustus­alale? Kas maaomanikul on voli oma maaga teha, mida iganes tahab? Millised on riigi prioriteedid keskkonna kavandamisel? Sellest ja veel muustki…
    Merle Karro-Kalberg
    5 minutit

  • Avamata peatükk arhitektuuri ajaloos

    Veel vähe uuritud 1980. ja 1990. aastatel ehitatud postmodernistlikud elumajad pakuvad palju uut elamuehituse ajaloo kohta.

    1980. ja 1990. aastate eramuehitusest puudub veel terviklik ülevaade. Varasemates uurimustes on seda vaadeldud arhitektuuriloo väikese osana. Üheks põhjuseks võib pidada lühikest ajalist distantsi. Ehitamisest möödunud paar-kolmkümmend aastat võiksid olla piisav põhjus esimesteks põhjalikumateks uurimusteks. Kindlasti väärib see ajastu mitme nurga alt sügavuti käsitlemist, sest pöördelise ajastu poliitilised ja majanduslikud muudatused…
    Triin Reidla
    7 minutit

  • Kalle Rõõmus 15. IX 1955 – 13. XI 2020

    On lahkunud arhitekt Kalle Rõõmus.
    Kalle Rõõmus lõpetas Eesti Kunsti­akadeemia (siis Eesti Riikliku Kunsti­instituudi) 1979. aastal. Ta alustas erialast tööd arhitektina EKE Projektis (1977–1979) ning töötas seejärel Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis (1979–1988). Seal valmis tema käe all mitu restaureerimis­projekti, näiteks Riikliku Noorsooteatri rekonstrueerimine ja Väike-Rannavärava bastioni rekonstrueerimine Tallinna Vanalinna EEV tootmis-spordi-administratiivkompleksiks. 1982. aastal astus Kalle Rõõmus Eesti Arhitektide Liitu.
    Aastatel 1988–1989 täiendas Kalle Rõõmus end Pariisis kaunite kunstide…
    2 minutit
  • Uue aja töökoda
    Salto arhitektuurist kumab alati läbi selge idee, soov ruum teatud viisil toimima panna ning kõik muu on selle sirgjooneline vormistus, ei mingit flirti muude asjadega.
    Terje Ugandi / Salto

    Uue aja töökoda

    Emajõe-äärne Lodjakoda on uus tasakaalupunkt korra ja kaose vahel, mis asendab senise kaldapealse tegevuse põhjustatud segadust.

    Triin Ojari
    4 minutit

  • Filmireaalsuse igiliikur

    Margit Mutso on veendunud, et Leonhard Lapini ime ei ole möödas, kunstnikuna on ta endiselt tegus ja uut otsiv.

    Dokumentaalfilm „Leonhard Lapin. Protsess“ (Eesti, 2020, 75 min), autor Margit Mutso, operaator Meelis Kadastik, monteerija Kalle Käärik, produtsent Eros Brambat.
    Keda arhitektidest avalikkuses hästi teatakse? Nii nagu näiteks tuntakse moekunstnikke nägupidi. Vilen Künnapud? Raine Karpi? Ehk Emil Urbelit? Millegipärast on kujunenud nii, et loomealadest kõige laiaulatuslikuma, ühiskonnas…
    Maris Kerge
    3 minutit
  • Arhitekt dokumentaalimaailma kõrgemas liigas
    Margit Mutso leiab, et tänu filmitegemisele ja kirjutamisele on ta arhitektina mitmetahulisem. Tema tahab luua selliseid maju, mis on nii head, et kellelgi ei tule tahtmist neid lähiajal maha lõhkuda.
    Piia Ruber

    Arhitekt dokumentaalimaailma kõrgemas liigas

    Margit Mutso: „Film toob mu ellu seniajani värsket elevust ja särtsu, kuna on alles piisavalt võõras valdkond, nii et mul on palju avastada ja õppida.“

    Merle Karro-Kalberg
    10 minutit
  • Targa linna tulevik – kuidas planeerida teadmatust
    Tuleviku linna professuur sündis TalTechi, AS Mainori, AS Technopolis Ülemiste, AS Mainor Ülemiste, Tallinna linna, AS Ericssoni ja AS Telia koostöös. Professuuri töö toimub tegevuskava alusel, mis juba 2022. aasta lõpuks lubab oodata esimesi linnakeskkonnas rakendatavaid mudeleid ja lahendusi.
    Andres Teiss / Mainor Ülemiste

    Targa linna tulevik – kuidas planeerida teadmatust

    Posthumanistlik või küberneetiline pööre ei ole pelgalt hüpoteetiline stsenaarium. Oleme juba saanud digitaalvõrgustike lahutamatuks osaks: me juhime programmeeritavat linna ning samal ajal juhib see meid.

    Jenni Partanen
    9 minutit

  • Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis

    Mart Keskküla: „Mul on hea meel, et sain olla osa unistuse täitumisest. Padise varemete vahel saab nüüd jalutada, aga kloostri uurimine alles algab.“

    Arhitekt Mart Keskküla on üle 30 aasta Eesti mälestistega tegelenud. Ta ütleb, et tema tööpõld jaguneb laias laastus kolmeks. Keskküla käe alt on läbi käinud mõisate taastamise projektid, oma lemmikuteks peab ta Kalvi ja Vihula komplekse, Mäetaguse mõisa, alles hiljuti…
    Merle Karro-Karlberg
    8 minutit

  • Pealelend – Kaidi Põldoja, Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute sektori arhitekt-linna­planeerija

    Tallinn osaleb Kesk-Läänemere Interreg programmi projektis „B.Green: Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine“. Tuleval kolmel aastal tegeletakse selle raames Putukaväilaga. Mis on Putukaväil ja mida plaanitakse teha?
    Putukaväil on tolmeldajate koridor, etapiti väljaehitatav elurikas lineaarpark, mis mõeldud ka jalg- ja tõukerattaga sõitjatele ning jalakäijatele. Putukaväila projekti idee on kantud soovist murda harjumuspärane mõttemall, mille kohaselt on linn inimestele ning loodus algab linna piirist väljaspool. Ka linnas võiks…
    2 minutit
  • Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest
    Kole ja liigivaene on ainult pügatud muru. Kui lasta sel kasvada on ka muru ilus ja mitmekesine.
    Evelin Lumi
    ,

    Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest

    Liigirikkal murul on kivisillutise ees rohkelt eeliseid, sealhulgas kliimapoliitilisi, millest kasu saab mitu tulevast sugupõlve.

    Kadi Tuul
    4 minutit
Sirp