Toeta

Arhitektuur

  • Mullitav muuseum, maatrikshoone ja madumaja
    Põhjanaabrid rõõmustavad väga Amos Rexi muuseumi ja modernistliku Lasipalatsi rekonstrueerimise üle (2018, JKMM Architects).
    Mika Huisman / Archdaily

    Mullitav muuseum, maatrikshoone ja madumaja

    Soome nüüdisarhitektuurist kumab austus pärandi vastu. Kaunilt põimitakse uut ja vana ning luuakse nauditavat linnaruumi.

    Grete Tiigiste
    6 minutit
  • Kae kooli!
    Läbi hoone justkui lõpmatusse juhatav kõrge puitvõlvidega rütmistatud ruum on lummav ja meenutab gooti kirikut.

    Kae kooli!

    Tabivere põhikool on koolimajade seas kahtlemata eristuv ja eriline. Hoone on kui kogukonnakeskus, mis kasvatab ühtekuuluvustunnet.

    Eva-Maria Truusalu
    7 minutit

  • Kikilipsukujuline Tallinn

    Mihhail Kõlvart: „See on igati positiivne, kui linlased linna kujundamisel aktiivselt kaasa räägivad ja mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakuvad ka lahendusi.“

    Pealinna elanikkond ning teadlikkus inimväärsest atraktiivsest elukeskkonnast kasvab, sellega koos paisuvad ka etteheited Tallinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikule linnaruumile. Seoses nurinaga vestlesime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga avalikust ruumist, rulatamisest ja linna aregustrateegiast „Tallinn 2035“.
    Kui palju te ise Tallinnas jalgsi liigute ja millised teekonnad…
    Risto Kozer, MITTE_TALLINN
    8 minutit
  • Argikultuur ja linnaplaneerimine
    Laste huvidega avaliku ja poolavaliku ruumi kujundamisel ei arvestata, neisse ei suhtuta kui võrdsetesse kaaskodanikesse, kel on oma huvid, vajadused ja hirmud.
    Mailiis Ollino / Scanpix

    Argikultuur ja linnaplaneerimine

    Hea linnaplaneerimise eeldus on empaatia: võime – ja tahe! – saada aru, mida teine pool vajab ja tunneb.

    Sigrid Solnik
    7 minutit
  • Ostlema tõukav avalik ruum

    Ostlema tõukav avalik ruum

    Tarbimine pole mingil juhul parim viis oma aja sisustamiseks. Avalik ruum tuleks pigem vabastada kapitalismi rakkest ja anda see inimestele tagasi.

    Kristjan Peik
    8 minutit

  • Ülo Sirp 24. I 1927 – 1. I 2021

    On lahkunud üks meie vanemaid sisearhitekte, Eesti Arhitektide Liidu kauaaegne liige ja Eesti Sisearhitektide Liidu auliige Ülo Sirp.
    Ülo Sirp sündis 1927. aastal Virumaal Vohnja vallas Mägikülas ehitus­meistrist isa ja koduperenaisest ema lapsena. Kaks aastat hiljem kolis perekond Nõmmele, 1934. aastal tagasi maale Saue valda Üksnurme külla. Seal lõpetas Ülo Sirp 1941. aastal Saku-Kajamaa kuueklassilise algkooli ja jätkas samal aastal õppimist Nõmme gümnaasiumis.
    1948.–1954. aastani õppis Ülo Sirp…
    2 minutit

  • Sisearhitektuuri teejuhid

    Väino Tamm ja Aulo Padar olid mitmekümne aasta jooksul avaliku ruumi ja hea maitse kujundajad. Nende käekirja järgi valmisid hilissotsialistliku tarbimiskultuuri ihaobjektid.

    Näitus „Väino Tamm 90“ disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni 28. XI 2020. Kuraator Karen Jagodin, sisekujundaja Taso Mähar, graafilised disainerid Kadri-Maria Mitt ja Marje Kask, animaator Eerik Kändler.
    Näitus „Sisearhitekt Aulo Padar. Märgilised interjöörid“ arhitektuurimuuseumis kuni 4. IV 2021. Näituse kuraatorid Grete…
    Gregor Taul
    7 minutit
  • Tark linn taskus ei päästa maailma
    Milline ühistu ei sooviks oma maja renoveerida? Eriti kui sellest veel osa kinni makstakse. Paremini soojustatud maja on elanikele kahtlemata suur hüve. Pildil Tiigi 21 „Kolm neidu“, autor Evelin Zolotko Elmar Kitse ainetel, teostaja Evelin Zolotko.
    Merle Karro-Kalberg
    ,

    Tark linn taskus ei päästa maailma

    Kas nutilinn on meetod kliimamuutuse leevendamiseks, sellega kohanemiseks, kellegi äriprojekt või midagi muud?

    Kaspar Kruup
    10 minutit
  • Muinsuskaitses on vaja uut tasakaalupunkti
    2019. aastal pälvis erasektori objektide seas muinsuskaitseametilt hästi restaureeritud mälestisena tunnustuse Kastani 23 kortermaja Tartus.
    Reio Avaste

    Muinsuskaitses on vaja uut tasakaalupunkti

    Kui muinsuskaitses leitakse kooskõla avalikkuse ning eraomanike huvide ja võimaluste vahel, ei kukuta oma heitest selili.

    Priidu Pärna
    6 minutit
  • Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad
    Aet Ader, Mari Möldre, Helmi Marie Langsepp ja John Walsh (ekraanil) uurivad Eesti-Iiri koostööprojekti raames, miks lähevad puidu omadused standardiseerimisega kaduma.
    Päär Keedus
    ,

    Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad

    Iiri-Eesti koostöönäitus „Mu maja pole tehtud neist puudest, mis kasvavad kodu taga metsas“ toob uuel aastal esile puidu kui materjali töötlemisel kaduma kippuva unikaalsuse.

    Anna Lindpere
    6 minutit
Sirp