
Tänava teema on tänavanäitusel avatud rohkem kui paarikümnel viisil, kusjuures ükski lähenemine ei ole vähem tähtis kui teine – ja nii on seda ka kuraatoritel õnnestunud näidata.

Autode ilmumisest linnatänavatele on möödas sajand. Kuidas said omavahel läbi toonased liiklejad ning mis mured painasid linlasi sada aastat tagasi?

Konstantin Budarin: „Terviseteenustest on saanud hiiglaslik majandusharu. Sanatooriumid on kahtlemata osa tulevikust ega kuulu ainult minevikku.“

Arhitektide liit on kasvanud ja muutunud koos ühiskonnaga, aga eesmärk on saja aasta vältel olnud ikka üks: luua ehitatud keskkond, mille üle saab uhke olla.

Erika Henriksson: „Ühiskonnas on meil vaja rohkem mängulisust, mille abil kohaneksime oludega kergemini.“

Arhitektuurimuuseumi näitus on kutse uurimisreisile avastama paiku, mis pakuvad sisemist rahu ja põgenemist argipäevast.

Ees ei oota just mugav aeg: meil kõigil koos ja igaühel eraldi tuleb rohkem tegeleda nii tervise, kliima, energia, õiglase ruumikasutuse kui ka sotsiaalse õigluse teemaga.

Millist päriselu me Tallinnas siis õigupoolest soovime? Ja kes selle üle otsustab? Sest – vähemalt teoorias – on Tallinn meie kõigi linn, meie kõigi asi.

Kate Brown: „Praegu arvatakse, et ühiskonnas, kus peab toidu laualesaamiseks ise käed külge panema, on justkui midagi valesti. Igaüks peaks olema justkui vaid tarbija, mitte oma vajadustest lähtuv tootja.“

Veneetsia arhitektuuribiennaalid õnneks tulevad ja lähevad. Eesti väikelinnad loodetavasti jäävad. Ehk tuntakse seal rõõmu uute keskväljakute üle.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.