
Ruumilise planeerimise rohelise raamatu avaldamisest on möödas ligi kaks aastat, nüüd on paslik hinnata, kuhu valdkonna arendamise algatused on jõudnud.

Tartu uus ulmeline maamärk näitab, et taristuga annab väga hästi avalikku ruumi paremaks teha – kui ainult protsendiseadus laieneks ka infrastruktuurile.

Tõnu Tunnel: „Kes see ikka usub, et lastetoas on mänguasjad iga päev suuruse järjekorda pandud? Elu võiks arhitektuurifotolt ikka välja paista.“

David Sim: „Ei ole mõtet äärmustesse langeda, et tähtsad on ainult autod või ainult jalakäijad. Olulisem on näidata, kuidas muutused ellu viia.“

Arhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.


Linnaruumiliseks arenguhüppe tegemiseks peab linnatänavad andma jalakäijatele – radikaalselt ja läbivalt.

Hool on poliitiline küsimus: valikud, mille ja kelle eest hoolitseda, kuidas seda teha, kes hoolitseb, peegeldavad võimu ja otsuseid.

Sellest, kuidas XX sajandil meedias liikluskultuuri kajastati, võib välja lugeda, et murekohad ei kao.

Kui mootorsõidukid olid paarkümmend aastat teedel juba sõitnud, võeti kasutusele õpetuslikud liiklusteemalised artiklid ja viktoriinid.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.