Arhitektuur
-
Tartus pakuvad erilist vaatlus- ja uurimislusti omapärased kunstiteosed – elektrikapid.Elina ÕunsaarNähtamatu linn Tartus
Teinekord on linnastrateegia seisukohalt parem jätta mõni koht disainimata, lasta ruumil rahulikult olla, et jääks ruumi ka spontaansusele ja elule.
7 minutit -
Mõnikord aitab elanikest tühjenevas väikelinnas negatiivsuse vastu must huumor. Soome kahaneva väikelinna Puolanka pessimistide ühingu välja antud postkaardid.Puolangan pessimistien verkkokauppaAeglasemalt, vähem, tasakaalukamalt!
Värske Ehituskunst koondab ideid, kuidas planeerida elukeskkonda kahanevale rahvastikule ning kavandada tühjenevat väikelinna.
4 minutit -
„Kodupeatus“ kutsub publiku dekoratsioonide, millena võib kaaluka ajaloopärandiga ja turismist ülevoolav Veneetsia mõjuda, keskelt koju.b210Kodu, kallis kodu!
Järgmise aasta mais avab Veneetsias uksed Eesti paviljon, kodu, mis pakub vastukaaluks kontrollitud avalikule ruumile kõrvalepõike intiimsesse ruumi, soojust ja äratundmisrõõmu.
6 minutit -
Metahalli trepid panevad küsima, kas olukord on ruumi või hoopis selle kasutaja kontrolli all. Digimaailmas asuvad astmed trepi mõlemal pool, nii et ei saa aru, kas liigud üles või alla.Triin JuhansonLinnahallist metahalliks
Linnahalli digikaksik annab võimaluse uurida hääbuva suletud ruumi võimalusi ning luua tuntud ja tuttavale kultuuripärandile futuristlik tulevik.
5 minutit -
Ilmar Pihlak 15. II 1936 – 21. VI 2022
Ilmar Pihlak lõpetas Tallinna II Keskkooli (Tallinna Reaalkool) 1954. aastal ja jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikool) ehitusteaduskonnas autoteede erialal. Kõrgkooli diplom taskus, asus ta 1959. aastal tööle Projekteerimisinstituudi Kommunaalprojekt linnateede ja sildade projekteerimise alal inseneri, grupijuhi ja projektipeainsenerina. Sel ajal, aastatel 1959–1964, valmisid tema autoritöödena muu hulgas Klooga raudbetoonsilla, Pirita Tööjõureservide jahisadama, Pirita silla rekonstruktsiooni ja Võsu jalakäijate silla projekt, mis kõik ka teostati.
1967. kuni 2005.…2 minutit -
Lennuki tänava miljöö XIX sajandi alguses ja praegu.Jacob Johann Malm / Tallinna linnamuuseum ja Karin PaulusLennukas või lihtsalt kõrge?
Kas praegu on vaja kõrghooneid rajada? Argumenteeritud põhjust seda teha õigupoolest polegi.
4 minutit -
Liikumisvõimaluste mitmekesisus tagab kohtadele parema ligipääsetavuse ja teeb linnad paremaks elupaigaks.Olja FominaLiikuvuskeskused on samm kestliku linna suunas
Eri liikumisviise on praeguseks tekkinud palju. Nende kombineerimine peaks olema kiire, lihtne ja mugav.
5 minutit -
Siim Lõvi / ERR / ScanpixPealelend – Kai Lobjakas, Disaini- ja tarbekunstimuuseumi direktor, näituse „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“ üks ellukutsuja.
17. VI avatati disainikeskuse ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi koostöös valminud interaktiivne näitus „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“. Veebipõhisesse kaardirakendusse tallinn.design on kogutud 23 linnaruumi graafilise disainiga seotud näidet. Milline graafiline disain linnaruumis on näitusele kokku kogutud ja miks…3 minutit -
Vormsi park on linnalooduse mõttes mitmekesine ja seal saab juba praegu vabalt mängida, kuid selle potentsiaal on kasutamata, kuna seda takistavad täiskasvanute seatud piirangud laste liikumisvabadusele.Riina ParmRohkem Bullerbyt!
Lapsele sobiva linnalooduskeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ka täiskasvanute vajadustega ning tagada heakord, ohutus ja mugavus.
8 minutit -
Näitus sellest, mida pole
Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänava näituse sõnum võiks olla see, et linnas võib peaaegu iga nurga taga leida midagi eriskummalist.
5 minutit
