
Rohepööre, asulate kahanemine, linnade kasvamine, autod, rattad ja pakirobotid kütavad ruumiplaneerimises kõikjal kirgi. Maadeldakse probleemidega, mis meidki siin Eestis köidavad.

Eestis pole kehtestatud ühtegi autoga seotud maksu peale kütuseaktsiisi. Autopoliitika on ühiskonnas üks ebavõrdsuse taastootmise võimsaid hästi varjatud instrumente.

Kristel Niisuke: „Me ei kasuta kalleid ja erilisi materjale, mille tootmine on töömahukas ja ressursikulukas. Kvaliteetset ruumi saab luua ka lihtsatest ja n-ö odavatest materjalidest.“

Kõike ei ole vaja rutakalt lammutada või üles vuntsida. Hoonetele tuleb läheneda hellalt, tajuda keskkonda, säilitada neile iseloomulikuks saanud hääbumise tunnused.

Sada betoonplokki ja kilomeeter prussi võrdub kolme varjualusega, mis rõõmustavad neid, kes on harjunud niisama olesklema, ja panevad proovile need, kes molutamist tavaliselt ei harrasta.

Siim & Kreis oli XX sajandi lõpul Eesti arhitektuuri visionäär, kuid mitte ühiskondlikus plaanis, vaid oma arhitektimõttelt.

Kristi Rummel-Kottisse: „Füüsiliste lahenduste ja sõnumitega teevad disainerid linnaruumi mitmesuguste võimete ja oskustega linlastele kaasahaaravaks ja põnevaks.“

Peagi tühjaks jääv masinlik-monumentaalne Viljandi tuletõrjedepoo on üks silmapaistvamaid depoosid Eestis ning oma sihvaka-futuristliku torniga linna oluline maamärk.

Teinekord on linnastrateegia seisukohalt parem jätta mõni koht disainimata, lasta ruumil rahulikult olla, et jääks ruumi ka spontaansusele ja elule.

Värske Ehituskunst koondab ideid, kuidas planeerida elukeskkonda kahanevale rahvastikule ning kavandada tühjenevat väikelinna.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.