
Raamatus „Igal vallal oma ooper. Eesti rahvamajade lugu“ avaneb seltsi- ja rahvamajade sünni ja kujunemise kaudu maarahva moderniseerumise lugu.

Arhitektuurikooli näitusel saab teada, kuidas uurida arhitektuuri ning millist linnaruumi soovivad noored enda ümber näha.

Ükski maavara pole ammendamatu. Üks võimalus ehitamise keskkonnamõju vähendada on näha juba valmis ehitistes ehitusmaterjali.

Klaske Havik: „Väljakutsete edukaks lahendamiseks peame teadma, kuidas kujutlusvõime tekib ja kuidas seda arendada.“

Vahemerd või mägimajakesi meil pakkuda pole. Tartu inimesed on need, kes õdususe ja teretulnususe õhkkonna looma peavad.

Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Kuidas see mõjutab ruumiloomet ja arhitekti tööd? Teemat kommenteerivad arhitektid Mari Hunt ja Siim Tuksam.

Arhitektuurikeskust asus maikuust juhtima sisearhitekt ja materjalidisainer Hannes Praks, kes leiab, et Eesti peaks olema säästlikus ehituses suunanäitaja.

Rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kuu tähistamine Tartus tõi kokku elurikkuse eest seisjad, installatsioonid panid linnaruumi üle mõtlema ning selle loomises osalema.

Kümnendat korda välja antud arhitektide liidu noore arhitekti preemiaga pärjati seekord arhitektuuribüroo b210 asutajaid Aet Aderit, Mari Hunti, Kadri Klementit ja Karin Tõugut.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.