Hoonete varjumiskohtade puhul tuleb arvestada Eesti võimaluste ja tegelike vajadustega.

Tulevikku tasub vaadata helgetes toonides: meil on palju ruumist mõtlevaid noori, kellel on linnakeskkonna parandamiseks hulgaliselt häid ettepanekuid.

Eelmise aasta lõpus kaitses kunstiakadeemias doktoritöö Mariann Raisma, kes on uurinud, kuidas muuseum on end kehtestanud kultuurimälu vahendajana.
Teatrisse minnakse pisut pidulikumas riietuses ja meeleolus. Nii ka „Eesti teatrimajade“ raamatuga: tuleb laua taha istuda, rahulikult lugeda ja pilte vaadata.

Kristi Grišakov: „Kui mõtleme Eesti tulevikust, siis peame vastama küsimustele, kui palju talume endast erinevaid inimesi ja kui palju oleme valmis ruumi jagama.“

Kui kaua peavad Jan Gehl ja tema kolleegid enesestmõistetavatest tõdedest kirjutama ja teised neid refereerima, et midagi muutuks?

Miks mitte näha nn Lollidekülas ajastuomast väärt miljööd? Vanalinnas uudista keskaega, Kalamajas puitaguli esteetikat, paepealsel naudi üleminekuaja pööraseid unistusi.

Mõned soovitused, mida kohemaid ette võtta, et astuda esimesed sammud elanikkonna kaitstuse parandamise suunas.

Võib-olla jõuab linnahall siiski ära oodata, mil hakatakse hindama juba olemas maju ning tekib kohustus arvutada hoonete süsiniku jalajälge ja koormust keskkonnale.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.