-
Austraalia ajutine pilveruumipaviljon („Cloud Space”) kannab endas felix._Giles_Anderson+Goad kureeritud vabaõhunäitust „Liitreaalne Austraalia” („Augmented Australia”), mis tugineb suures osas nutiseadme kasutamisele ja 3D-mudelite vaatamisele.
Vaatluse all on 22 hoonet kaugemast ja lähiminevikust, mis on jäänud Austraalias ühel või teisel põhjusel valmis ehitamata. Iga hoone jaoks on näitusel omaette metallpoodium lühitutvustuse ja fotodega, mille asemel võib aga külastaja nutiseadme abil kuvada video ja intervjuu. Nii Eesti kui ka Austraalia…
-
Tauri Tuvikene: Ka ratastoolis liikuja on jalakäija, lapsevankrit lükkav liikuja on jalakäija eriliik. Kas ka tõukerattur on jalakäija?
Mari Jüssi: Kel üks jalg maas, on jalakäija. Tegelikult on kõik liikujad mingil hetkel jalakäijad. See on meie põhiline liikumisviis.
Yoko Alender: Käimises on midagi, mis ühendab. Me kõik käime umbes viis kilomeetrit tunnis. See on füüsiline reaalsus, millega omakorda kaasnevad teatud nähtused. Mida me selles tempos liikudes näeme, kuuleme,…
-
Arhitekt Mari-Ann Hüti erialane tööstaaž ning autoritööde nimekiri on aukartustäratavalt pikk. Hoopis lühike on aga töökohtade loetelu, mis räägib usaldusväärsusest ja naiselikust stabiilsusetaotlusest.
Pärast keskkooli lõpetamist alustas ta tehnikuna tööd omaaegses Eesti maaehitusprojektis, kus pikapeale kasvas iseseisvaks projekteerijaks ja võttis osa ka suuremate objektide kavandamisest. Pärast kõrghariduse omandamist Eesti riikliku kunstiinstituudi õhtuses arhitektuuriteaduskonnas (1971) tegutses ta pikka aega iseseisva arhitektina nii suuremate kui ka väiksemate objektide projekteerimisel.
Maaehitusprojektis…
-
Tema sõnad on vaat et prohvetlikud ja väljendavad neile järgnenud Helsingi Guggenheimi arutelu kulgu. Nii nagu Apunen, pöörasid teisedki Guggenheimi pooldajad tähelepanu vaid muuseumi väliskujule. Kunstimuuseum on nende arvates arhitektuuriteos – ja kõik. Kunst, disain ja arhitektuur tuuakse lavale, kuid kogudest juttu ei ole. Kunstimuuseum kui selline kadus vaidluskoorma alla, kus keskseks kujunesid külastatavuse, rahastuse, Helsingi linna ja turismi turundusküsimused.
Muuseum
Pindala
ruutmeetrites
Sellest
näitusepinda
Moderna Museet, Stockholm (1998)
15 000
5000
Kiasma, Helsingi (1998)
12…
-
„Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu suutlikkus on väike, domineerivad materiaalsed väärtused ja individualism. Aastal 2030 on olukord Eestis kriitiline. Enamik kättesaadavast ressursist on ära kasutatud. Maastikupildis domineerivad suured karjäärid ja kaevandused. Jätkub valglinnastumine linnalähiste põllumaade arvel, tugevneb kinnisvara arendajate surve ka linna haljasaladele ja linnalähedasele haljasvööndile.” See on üks halvimaid samas dokumendis kirjeldatud tulevikustsenaariume.
Konventsioon
Sellised stsenaariumid on küll liialdatud, ent siiski võimalikud, kui jäetakse oma tegevus juhuse hooleks. 30…
-
Taasiseseisvunud Eestis on maastikuarhitektuuri õpetatud pea 20 aastat. Praegu töötavad maastikuarhitektid on enamjaolt maaülikooli (endise Eesti põllumajandusülikooli) taustaga. Alates 1997. aastast on igal aastal keskmiselt 17 inimest saanud maastikuarhitekti diplomi.
Esimestest lõpetajatest saadik on palju muutunud nii maastikuarhitektuuri õppes kui ka professiooni kuvandis. Maastikuarhitekt ei ole enam pelgalt aias nokitseja, kellelt eelkõige nõu küsida viljapuude lõikamise ja naadiga võitlemise kohta. Pigem on tegu planeerijaga, kelle töös ühildatakse…
-
Mida Žižek ei mõistnud ega saagi mõista (sest ta ei ole arhitekt) on see, et protoarhitektuur – kõik see, mida arhitekt teeb enne ehituse algust ehk kontseptsioon, eskiis, projekt, makett vms – kujutab endast fantaasiaruumi. Ka seal – nii nagu näituse piltidel – pole (veel) elu, sealt ei leia eest päris inimesi, elanikke. Arhitekt elab oma elu ses mõttes suures osas virtuaalmaailmas, isegi kui kogu selle…
-
Rakvere on otsustanud ellu äratada vanalinnaala selgroo – Pika tänava. Linna areng Vallimäe nõlva idapoolses küljes järgib reljeefi, kruntide jaotus ja hoonestusstruktuur on oma ajastu nägu: tänavaid ääristavad kitsad fassaadid, krundid ulatuvad kiiluna sügavusse ja ronivad mööda nõlva Vallimäele.
Rakvere vanim, Pika tänava Kolmainu kirik (1427) on praegugi oluline maamärk. Kultuurielu elavdavad veel kunstigalerii, vanalinnakool, muusika- ja kunstikool ning kodanikumuuseum. Siin on hotell, kohaliku ajalehe toimetus ja…
-
Rotterdami VI arhitektuuribiennaali seekordne kuraator on maastikuarhitekt (H+N+S maastikuarhitektuuribüroo üks kolmest rajajast) ja Delfti tehnikaülikooli lektor Dirk Sijmons. Keskne läbiv teema on linnaanalüüs nn metabolismi metoodika kaudu, kus vaadatakse kümne ressursi (energia, vesi, biomass, toit, jäätmed, liiv, setted, transport, kaubad, inimesed) linnasisest aineringlust. Omavahel püütakse ühendada kaht valdkonda – linnakeskkonna korraldust ja maastikuarhitektuuri, linna aineringlust võrreldakse elusorganismi metabolismiga. Rotterdami arhitektuuribiennaal lähtub veendumusest, et linnastunud maastik on…
-
Kahe aasta pikkune eeltöö – üli-õpilaste uurimistöö – on tehtud Harvardi disainikoolis (Harvard Graduate School of Design), kus peakuraator Rem Koolhaas on ise 20 aastat õpetanud. Eesmärk oli katkestada side moodsa arhitektuuriga ja keskenduda mõnele baaselemendile selle algusaegadest kuni praeguseni. Uuringute põhjal koostati mahukas raamat, milles antakse ülevaade iga elemendi ajaloolisest käekäigust, kasutusviisi ja esteetilise keele muutumisest.
Infotulvale pakub toredat vaheldust see, et teatud ruumielemente saab näitusel…
