-
Arhitektuurivõistluste korraldamine on Tartus heas mõttes rutiin – teiste seas sai teoks kevadel kuue rühmaga lasteaia arhitektuurivõistlus.* Lõpp-protokollist loeme: „Vastavalt ideekonkursi võistluseeskirjale hindas žürii võistlustööde ruumilist kvaliteeti ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi, arhitektuurset lahendust, vastavust detailplaneeringule (sh vastavust muinsuskaitse eritingimustele) ning lasteaia ruumivajadusele. Eksperthinnangutest selgus, et ükski võistlusele esitatud töödest ei vasta sajaprotsendiliselt kehtivale detailplaneeringule ega energiatõhususe nõuetele. Suurimaks probleemiks on sõidukite ligipääs krundile, jalakäijate avalike ligipääsude…
-
Mis jäi teile kui korraldajale konverentsilt seekord kõlama?
Minule jäi kõlama kolm teemat. Esiteks pole digitaalseid infokihte kaasamata võimalik tänapäeva ühiskonda (linna) mõista ja planeerida. Ühiskonna korraldamisel on väga oluline õppida lugema ja kasutama nii inseneride digitaalseid plaane kui ka ühismeedia „säutsusid”. Seal liigub info, ilma milleta pole võimalik XXI sajandi ühiskonda mõista. Mobiiltelefonides liikuv info on üks oluline osa sellest, sest telefonid on personaalsed ja…
-
Juuli alguses toimus Tartu ülikooli geograafia osakonnas mobiilpositsioneerimise konverents „Mobiilne Tartu 2014” („Mobile Tartu 2014”),1 kuhu tulid kokku mobiiltelefonipõhise ühiskonnauuringu töörühmad 18 riigist, et arutada mobiilandmeside, sh andmete, mis pärinevad mobiiltelefoni või ühismeedia kasutamisest, rakendamist linna- ja transporditehnoloogiate ja planeerimislahenduste väljaarendamisel.
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) andmeil on maailmas üle 6,8 miljardi toimiva SIM-kaardi.2 Selge see, et mobiilid muudavad inimkonna käitumist ja suhtlust, kujundavad ümber transpordikasutust, reisimist…
-
Taani paviljoni „Võimendatud esteetika” („Empowerment of Aesthetics”) kuraator, maastikuarhitekt Stig L. Andersson on vastandanud oma „Põhitõed” peakuraator Rem Koolhaasi omadega. Kui peakuraatori põhitõed on üles ehitatud arhitektuurielementidele hoonepõhiselt, siis Andersson läheb traditsioonilistest arhitektuuri piiridest kaugemale, meelelise kogemuse juurde. Ta ei eita peakuraatori algelementide käsitlust, vaid täiendab neid vastandusega. Kui Koolhaas on modernsuse võidukäiguks märkinud 1914. aasta, siis Andersson usub, et selle algeid võib leida juba renessansis.…
-
Võistlus kuulutati välja 11. aprillil, tähtajaks 30. juuniks esitati 10 ideekavandit, mis kõik vastu võeti. Žürii esimees oli Timo Aarmaa (Riigi Kinnisvara – RKAS), samuti oli žüriis RKASi arendusdivisjoni projektijuht Ivar Piirsalu. Eesti Kunstiakadeemiat (EKA) esindasid Andres Tali ja Toomas Johanson, Tallinna linnavalitsust arhitekt Jaak-Adam Looveer. Eesti Arhitektide Liidust (EAL) osalesid arhitektid Jaak Huimerind, Tiit Trummal, Toomas Tammis (ühtlasi EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Andres Ojari (ühtlasi EKA…
-
„Tallinna elamuarendus siirdus ühel hetkel selle ümbruse nn põldudele, kuid peaksime lähtuma sellest, et kulud taristule ei läheks nii suureks. Peaksime kokku leppima selles, et Tallinn mahub ikka Tallinna territooriumile ära,” ütles arvamusfestivalil Riigi Kinnisvara juht Jaak Saarniit. Kuidas meil ses osas haldussuutlikkusega lood on, kuidas sellise kokkuleppeni jõuda? „Veel 30 aastat tagasi oli Tallinnas eramajade püstitamine peaaegu keelatud ehk lubatud üksnes erandkorras – Tallinn oli…
-
Kosovo tänavune paviljon „Nähtavus” („Pealesurutud modernism”) on biennaali alateemat „Kõikeneelav modernism’’ käsitlenud kui kohalikke väärtusi hävitavat jõudu. Kuraator Gëzim Paçarizi näitab, mida on riigile tähendanud segadused poliitilisel tandril viimase sajandi jooksul – ajal, mil võõrvõimud ja -kultuurid oma modernsuse impordiga on mõjunud laastavalt riigi keskkonna- ja inimesepõhisele arhitektuurile.
„Kosovo ei ole kunagi modernisimi omaks võtnud. Modernismi sünonüümiks on hävitamine ja välismaine esteetika,” deklareerib kuraator Paçarizi. Seda ilmestab…
-
Algatajate sõnul on Tallinnas palju aktiivseid linnaosi, kuid elanikuaktiivsus pole veel paneellinnakutesse üle kandunud. „„Lasnaidee” algatusega läheneme seni pigem passiivsena tuntud Lasnamäele elukeskkonna parandamise kaudu, koondame neist teemadest huvitatud inimesed, vabaühendused, korteriühistud, ettevõtted ja teised osapooled ühte võrgustikku, mis keskenduks lasnamäelaste aktiveerimisele,” ütlevad linnalaborandid Teele Pehk ja Maria Derlõš. Mida „Lasnaidee” praktikas endast kujutab? Intervjueeritakse lasnamäelaste aktiivsuse tõstmisest huvitatud kodanikuühendusi ja inimesi, korraldatakse töötubasid, viiakse läbi…
-
Kevadel paralleelselt Eestis ja Soomes toimunud võistlusel valiti välja kümme ideed installatsioonidest tekstiilikunstini ja postkaartidest sportmängudeni. Linnakunstisündmuse „Suur-Lasnamäe” pealkiri on ajendatud kunagise linnaplaneerimise suurvormi, monotoonsuseni ühtse paneelelamualaga seonduvatest segastest tunnetest. Lasnamäe on juba suur (oleks see omaette linn, oleks tegu Eesti suuruselt teise linnaga), aga mida kujutaks endast veel Suur-Lasnamäe? Kas suur on hirmus lage (agorafoobia) või avar (ruumi on kõigile võimalustele)? Kas tajumatult suures (universumis,…
-
Kõige põnevam on kujundada avalikku ruumi – parke, väljakuid ja tänavaid, aga ka tühimikke, unustatud ja jääkruumi. Need köidavad, sest inimesed – nii tuttavad kui ka võhivõõrad – saavad siin üksteisega kokku. Me jälgime ja meid jälgitakse. Võib-olla ütleme tere. Võib-olla protestime. Võib-olla mängime. Linnaruumi läbides juba muudamegi seda, sest avalikku ruumi ei defineeri ainult selle vorm, vaid ka selle kasutus ja meie vaatenurk. Arhitektidele-planeerijatele-disaineritele on…
