-
Olete näituse kaastekstis välja toonud, et viimase paarisaja aasta kultuurimuutused ja otsustav lahtiütlemine paljudest senistest traditsioonidest puudutasid kõiki eluvaldkondi. Olete öelnud, et eriti selgelt tulevad need esile elumajas, kuid hõlmavad kõiki ehitisi ja rajatisi lõpetades käimlaga. Millele tuleks veel tähelepanu pöörata? Siin näeb tõeliselt rikkalikku taluarhitektuuri valikut.
Heiki Pärdi: Seda just tahtsingi, et valik oleks hästi mitmekesine ega oleks ühele või teisele poole kaldu – näidata, kui…
-
Uusarhitektuur võib muidugi samuti esinduslik olla, kuid olukorras, kus elanikkond kahaneb, väikelinnades on olemasolevatele hoonetelegi funktsioonide leidmine keeruline ja kogu reformi eesmärk on koolivõrku ratsionaliseerida, oleks hulgakaupa uute koolimajade ehitamine põhjendamatu. Niigi on juba jäänud ja jääb veel hulk koolimaju tühjaks, tõenäoliselt ootab paljusid neist varem või hiljem lammutamine. Kui riigigümnaasiumide tarbeks valida olemasolevate koolihoonete hulgast arhitektuurselt ja ajalooliselt väärtuslikumad, saab vähemalt needki tühjaks jäämisest ja…
-
Aga inimene paneb veel vastu ja tema – võimalik on, et viimaseks – vastuabinõuks jääb avaliku ruumi arendamine. Inimeste isiklike suhtlusviiside säilitamine masinate dikteeritud virtuaalse reaalsuse vastu. See inimese loomulik enesekaitsereaktsioon võib praegu olla puht reflektoorne. Oleme ju aegu dikteerinud olemasolevat maailma, ent enese kui liigi säilitamist võib teha ka üpris teadlikult – avaliku ruumi kaudu.
Kust algab avalik ruum – mitte üksnes väljakult, tänavalt, puiesteelt, promenaadilt, vaid…
-
„Saime peaprojekteerijaks tänu avaliku ideevõistluse võitmisele aastal 2010. Püüdsime esile tuua just selle hoone kohavaimu. Originaalis must-valge siselahendusega suur saal on taasloodud endises hiilguses ja kahte alumist korrust, mis olid seni tehniline ruum, püüdsime hoida maksimaalselt avatuna, et eksponeerida vanu tehnilisi süsteeme ja konstruktsioone. Sissepääsu planeerisime selliselt, et fuajee piletivaba ala kaudu tekiks nii sise- kui ka hooviühendus Kultuurikatlaga – ehk teostuvad need ühendused tulevikus,” selgitab…
-
Ühes hiljutises „Eesti 2030” arengukava puudutanud vestluses küsiti minult, kas millelgi „Vaba ruumi” teemaderingist on hoomatavas ajaskaalas üldse kaalu. Vastukaaluks valdavale hoiakule, et ega 15 aastaga saagi avalikus ruumis tuntavaid muutusi aset leida – autod vajavad ikka autoteid ja parklaid ning inimesed kõnniteid ja parke – võiks mõelda sellele, kui oluliselt on muutunud arusaam avalikust ruumist möödunud 15 aasta jooksul. Selle ajaga on maailmas interneti kasutajaskond…
-
Sel kevadel pidas Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu Peter Murray, kes on rahvusvahelise arhitektuuri- ja kinnisvarakonsultatsioonifirma Wordsearch Communications asutaja ja esimees. Arhitektiks õppis ta Bristoli ülikoolis ja Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis (Architectural Association). Ta on töötanud ajakirja Architectural Design (AD) tehnilise toimetajana, samuti ajakirja Building Design ning RIBA Journal toimetajana. 1983. aastal asutas ta ajakirja Blueprint eesmärgiga viia arhitektuuriteema üldsuseni. 1980 ja 1990. aastatel muutis Wordsearch…
-
Eesti pikaajalises energiamajanduse arengukavas aastani 2030 ja visioonis aastani 2050 (edaspidi ENMAK 2030+) pole käsitletud energiamajanduse valikuid per se, vaid vaadeldakse nende mõju keskkonnaseisundile, inimeste tervisele ning majanduse konkurentsivõimele. Arengukava strateegilised eesmärgid, mis kajastuvad ka arengukava algatamisettepanekus, on 1) energiavarustuse tagamine elektrimajanduses, soojusmajanduses, transpordisektoris, elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises, 2) majanduse energiamahukuse vähendamine (konkurentsivõimet kahjustamata) ja energiasäästu suurendamine, 3) energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiataristu…
-
Visualiseerisite koos Mari Hundiga ENMAK 2030+ arengukava stsenaariume. Milles see töö seisnes?
ENMAK 2030+ arengukava koostamisel otsustati teksti ja graafikute kõrvale luua ka visuaalne kuvand. Koostöö Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna ning Eesti Arengufondi (EAF) vahel tekkis soovist kaasata protsessi noored ruumilise keskkonnaga tegelevad tudengid ja arhitektid. Visualiseerimisülesandele otsisime lahendust „Eesti tuleviku visualiseerimise” töötoas, mille nimi viitab teema laiale haardele ruumilise keskkonna suunamisel. Juuni keskpaigas toimunud kümnepäevases töötoas osalesid…
-
Viimastel aastatel on tekkinud Tallinna avalikku ruumi uuema põlvkonna spordirajatisi ja linnaruumi objekte, näiteks betoonist avalikud lauatenniselauad ja discgolf’i rajad, mille kasutajaskond näib aina kasvavat. Samuti on linna eri piirkondades alates nullindate algusest loodud avalikke rulaplatse, mis on osaliselt amortiseerunud ja tihtipeale ülerahvastatud.
Tallinna linn on sellega astunud poliitilises plaanis suure sammu: kesklinna piirkonda soovitakse luua pealinna esimene betoonist rulamaastik. Selleks on ka põhjust, kuna rulatajate…
-
Kõigepealt ei pea Tallinna linna põhjendused paigaldada Mere puiesteele jalakäijate ülekäigule foorid vett. Kuigi Tallinna transpordiamet väidab, et see ülekäik on liiklejatele ohtlik, ei kuulu see õnnetuste arvu järgi isegi ümbruskonna ohtlike ristmike nimekirja, rääkimata terve linna ristmikest. Politsei andmeil on viimasel kümnel aastal seal olnud jalakäijatega neli õnnetust. Seda on ühe võrra vähem kui lähikonnas juba aastaid fooristatud Pärnu maantee – Viru risti ülekäigul ning…
