-
Hollandist pärit disainer Tijn Nelemans ning sisearhitekt Liina Vaino esitlevad 25. septembrist „Disainiöö” festivalil kunagise Heliose kino ruumides projekti „Disaini viggad”, mis koosneb ilmekatest hea ja halva disaini näidetest, mis on kokku kogutud nii disainihuviliste tähelepanekutest suhtlusmeedias kui ka seminari „Disaini viggad ja õppetunnid” parimatest paladest. Tegu ei ole lihtsalt väljapaneku, vaid näitus-aruteluga. „Näitusel on vaataja-eksponaadi suhe tavaliselt ühesuunaline, meie soovime selle muuta kahesuunaliseks. Õhutame külalisi…
-
9. septembril avalikustati võitjad. Esimesele kohale tuli võistlustöö „Valgus” (autor Anna Liisa Saavaste, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudeng), teine preemia läks jagamisele kolme meeskonna vahel: „110 meetrit tänavasporti” (autor Uku Mark Pärtel, Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri tudeng), „Oaas” (autorid Ihan Toomik ja Kairin Koovit, EKA) ning „Taevatee” (autor Piret Noor Tallinna Tehnikaülikoolist).
Töid hindasid Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, arhitektid Katrin Koov (EKA),…
-
Arvutid tuli nurka visata, et mugavatelt toolidelt kordki püsti saada ja enda ümber terasema pilguga ringi vaadata – eesmärgiks ennekõike disaineri tava-tööolustiku ja argipäevaga vastandumine. Kümne suvekoolipäeva jooksul said osalejad matkata, ehitada, joonistada, maalida, luuletada, saateid juhtida ja palju muud. Sellele kõigele lisaks loendamatuid kordi ujumist, ühiseid lõuna- ja õhtusööke ning päevalõpetusi. Mida muud peakski tegema kõige palavamate suvepäevade ja -ööde aegu.
Eelmisel suvel võõrustas Asteriski suvekooli…
-
Lahkunud on arhitektuuriloolane Oleg Kotšenovski.
Sündinud 1929. aastal Tallinnas arsti perekonnas, õppis ta linna 19. algkoolis, Kose-Lükati vabaõhukoolis ja Westholmi gümnaasiumis. 1946. aastal astus TPIsse arhitektuuri õppima, kuid küüditati 1949. aastal Siberisse Krasnojarskisse. Sovhoosipuusepast tõusis ta peagi arhitektiks ja osales 1950. aastatel Krasnojarski krais üsna mitme väikelinna üldplaani, elurajooni, elamu, kultuurimaja, pargi jm kavandamisel. Samal ajal õppis ta Siberi tehnoloogiainstituudis mööblitehnoloogiks. Julgemata kraadita Eestisse naasta, läks…
-
Aafrika metropol
3,4 miljoni elanikuga Durban India ookeani ääres on maailmajao suurim sadam. 1970ndatel pandi alus n-ö kuldsele miilile. Rannajoone turistidele mõeldud arenduse tõttu räägitakse subtroopilise kliimaga Durbanist kui kogu mandri suvepealinnast. Linna tagamaa on kunagise suulude riigi viljakas territoorium, kus praegu elab 10 miljonit elanikku. 180 aastat vana Durbani kesklinna ilmestavad pärast Teist maailmasõda ehitatud tohutud rannaarhitektuuri mõjutustega brutalistlikud 20-korruselised kvartalid. Paarkümmend aastat tagasi vahetas apartheidi…
-
„Tōkyō kongress oli Durbani kõrval sisukam, programm oli läbimõeldum, Durbanis pigem laokil, hajali,” hindab Grimitliht. Nii Tōkyō kui ka Durbani ekspositsiooni lahendus oli minimalistlikus ning kontseptuaalselt jõulises ja selges võtmes, väljapanekud kandsid laiapõhjalist sõnumit. Tōkyō installatsioonis „Gloobus – vormi ise oma tulevik” („Globe – shape your future”) said külastajad oma tulevikunägemuse vormida kahemeetrise läbimõõduga plastiliinipallil. Iga külastaja sai kingiks kaasa paberist kinkekarbi, kus sees plastiliinikuul, et…
-
Kui kasutad baktereid ja seeni sekundaarsel eesmärgil, riiete valmistamiseks, siis allutad sa nad disainerina inimese kujutlusvõimele. Kui kaugele on sellega võimalik minna? Kuidas treenida meie, disainerite, arhitektide kujutlusvõimet?
Minu film „(mitte)nähtav” („(in)visible”, 2008) kujutab uudset teisest nahakihti, mis sisaldab organisme, nt baktereid ja limaseeni, mis muteeruvad vastavalt keskkonnatingimustele ja kontekstile. Selle töö ja visiooni abil seadsin küsimuse alla selle, mil moel võiks meie suhe keskkonnaga muutuda õhutatuna…
-
Millised on tänavuse „Disainiöö” tipphetked?
Näiteks Eesti disainiauhinnad ja nominentide näitus. Tunnustatakse professionaale ja külastaja saab hea ülevaate sellest, mis on Eesti disainis viimase kahe aasta jooksul toimunud. Võistlus annab hea põhjuse korraks aeg maha võtta ja hetkeseisu analüüsida, tunnustada parimaid ja arutleda, kuhu võiks Eesti disain edasi püüelda.
Ma ise ootan ka Heliose kinos toimuma hakkavat. Ühise pealkirja alla „Heliodesign” on koondatud palju väikesi rahvusvahelisi näitusi, mis…
-
Kuigi näib, et tulevik prinditakse 3Ds, on Iisrael kasutanud Veneetsia arhitektuuribiennaalil kahemõõtmeliselt joonistavaid liivaprintereid. Sel korral pole keskendutud eesolevale, vaid on tehtud tagasivaade viimasele sajale aastale linnakeskkonna arengus ja arhitektuuris.
Iisraeli paviljonis „Linnlinn” („Urburb”) on käsitletud riigi modernistlikku arengut, ülevalt alla planeerimist. 1951. aastal koostatud Sharoni üldplaneeringuga taheti vaid ühe kümnendiga ellu viia pikaajalist protsessi: korraga loodi 400 väikelinna, mis paiknevad riigi territooriumil lihtsa süsteemse võrgustikuna.1 Eesmärk…
-
UIA loodi 1948. aastal Šveitsis, Lausanne’is, et ühendada kogu maailma arhitekte ja liita nende riiklikud/rahvuslikud arhitektide ühendused. UIAsse kuulub 124 riiki või riikide ühendust ja nende erialaliitude kaudu esindab UIA umbes 1 400 000 arhitekti ja 500 000 arhitektuuritudengit.
Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad ühisesse UIA sektsiooni nimega BAUA (Baltic Architects Unions Association – Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon) ja sellise riikide liiduna on meil UIAs unikaalne positsioon…
