-
Taani paviljoni „Võimendatud esteetika” („Empowerment of Aesthetics”) kuraator, maastikuarhitekt Stig L. Andersson on vastandanud oma „Põhitõed” peakuraator Rem Koolhaasi omadega. Kui peakuraatori põhitõed on üles ehitatud arhitektuurielementidele hoonepõhiselt, siis Andersson läheb traditsioonilistest arhitektuuri piiridest kaugemale, meelelise kogemuse juurde. Ta ei eita peakuraatori algelementide käsitlust, vaid täiendab neid vastandusega. Kui Koolhaas on modernsuse võidukäiguks märkinud 1914. aasta, siis Andersson usub, et selle algeid võib leida juba renessansis.…
-
Võistlus kuulutati välja 11. aprillil, tähtajaks 30. juuniks esitati 10 ideekavandit, mis kõik vastu võeti. Žürii esimees oli Timo Aarmaa (Riigi Kinnisvara – RKAS), samuti oli žüriis RKASi arendusdivisjoni projektijuht Ivar Piirsalu. Eesti Kunstiakadeemiat (EKA) esindasid Andres Tali ja Toomas Johanson, Tallinna linnavalitsust arhitekt Jaak-Adam Looveer. Eesti Arhitektide Liidust (EAL) osalesid arhitektid Jaak Huimerind, Tiit Trummal, Toomas Tammis (ühtlasi EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Andres Ojari (ühtlasi EKA…
-
„Tallinna elamuarendus siirdus ühel hetkel selle ümbruse nn põldudele, kuid peaksime lähtuma sellest, et kulud taristule ei läheks nii suureks. Peaksime kokku leppima selles, et Tallinn mahub ikka Tallinna territooriumile ära,” ütles arvamusfestivalil Riigi Kinnisvara juht Jaak Saarniit. Kuidas meil ses osas haldussuutlikkusega lood on, kuidas sellise kokkuleppeni jõuda? „Veel 30 aastat tagasi oli Tallinnas eramajade püstitamine peaaegu keelatud ehk lubatud üksnes erandkorras – Tallinn oli…
-
Kosovo tänavune paviljon „Nähtavus” („Pealesurutud modernism”) on biennaali alateemat „Kõikeneelav modernism’’ käsitlenud kui kohalikke väärtusi hävitavat jõudu. Kuraator Gëzim Paçarizi näitab, mida on riigile tähendanud segadused poliitilisel tandril viimase sajandi jooksul – ajal, mil võõrvõimud ja -kultuurid oma modernsuse impordiga on mõjunud laastavalt riigi keskkonna- ja inimesepõhisele arhitektuurile.
„Kosovo ei ole kunagi modernisimi omaks võtnud. Modernismi sünonüümiks on hävitamine ja välismaine esteetika,” deklareerib kuraator Paçarizi. Seda ilmestab…
-
Algatajate sõnul on Tallinnas palju aktiivseid linnaosi, kuid elanikuaktiivsus pole veel paneellinnakutesse üle kandunud. „„Lasnaidee” algatusega läheneme seni pigem passiivsena tuntud Lasnamäele elukeskkonna parandamise kaudu, koondame neist teemadest huvitatud inimesed, vabaühendused, korteriühistud, ettevõtted ja teised osapooled ühte võrgustikku, mis keskenduks lasnamäelaste aktiveerimisele,” ütlevad linnalaborandid Teele Pehk ja Maria Derlõš. Mida „Lasnaidee” praktikas endast kujutab? Intervjueeritakse lasnamäelaste aktiivsuse tõstmisest huvitatud kodanikuühendusi ja inimesi, korraldatakse töötubasid, viiakse läbi…
-
Kevadel paralleelselt Eestis ja Soomes toimunud võistlusel valiti välja kümme ideed installatsioonidest tekstiilikunstini ja postkaartidest sportmängudeni. Linnakunstisündmuse „Suur-Lasnamäe” pealkiri on ajendatud kunagise linnaplaneerimise suurvormi, monotoonsuseni ühtse paneelelamualaga seonduvatest segastest tunnetest. Lasnamäe on juba suur (oleks see omaette linn, oleks tegu Eesti suuruselt teise linnaga), aga mida kujutaks endast veel Suur-Lasnamäe? Kas suur on hirmus lage (agorafoobia) või avar (ruumi on kõigile võimalustele)? Kas tajumatult suures (universumis,…
-
Kõige põnevam on kujundada avalikku ruumi – parke, väljakuid ja tänavaid, aga ka tühimikke, unustatud ja jääkruumi. Need köidavad, sest inimesed – nii tuttavad kui ka võhivõõrad – saavad siin üksteisega kokku. Me jälgime ja meid jälgitakse. Võib-olla ütleme tere. Võib-olla protestime. Võib-olla mängime. Linnaruumi läbides juba muudamegi seda, sest avalikku ruumi ei defineeri ainult selle vorm, vaid ka selle kasutus ja meie vaatenurk. Arhitektidele-planeerijatele-disaineritele on…
-
Ta vaatleb oma töös alates 1960. aastate lõpust Tallinnas tegutsenud kunstnike ja disainerite rühma, kelle töö oli välja kasvanud Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest mõttesuundadest ja institutsioonidest – disainist ja tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes olid 1970. aastate teisel poolel nende mõttesuundade suhtes kriitilised. Töö metoodika lähtub kriitilisest ruumiteooriast, mis näeb kohaspetsiifikat ja väliseid protsesse seoses ja koostoimes – ruum on…
-
Egle Tamm Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusest ütleb, et vanalinna muinsuskaitseala eesmärk on säilitada kõik olemasolev ajalooline üldjoontes sellisena, nagu see on ehitatud: „Tartu vanalinn on kujunenud aastasadade jooksul, nii on siin kaks keskaegset kirikut, mõned hooned XVIII sajandist, valdav hoonestus pärineb aga XIX ja XX sajandist. Kõik need eri ajastutest pärinevad hooned on ehitatud vastavalt oma aja moele. Naaberhoonest viiskümmend või sada…
-
Peale kujuteldava võistluse pealkirja tuli osalejal välja pakkuda ka poliitiline agenda koos kaasatud organisatsioonide nimistuga, missiooni sõnastus, määratleda huvigrupp (kellele on võistlus suunatud), muud ideoloogilised-programmilised jne põhimõtted ning kirjeldada võistluse korralduse tehnilist poolt, sh osavõtuõigust, tähtaegu, esitlusmaterjalide vormistust, žürii koosseisu, hindamiskriteeriume, küsimuste-vastuste vooru organiseerimist, registreerimisprotseduuri, anonüümsusnõuet jms.
Võistluste võistlusele laekus kokku üle saja töö, välja valiti 18 finalisti. Žüriisse kuulusid teiste seas arhitekt Amale Andraos (Work…
