-
„Tōkyō kongress oli Durbani kõrval sisukam, programm oli läbimõeldum, Durbanis pigem laokil, hajali,” hindab Grimitliht. Nii Tōkyō kui ka Durbani ekspositsiooni lahendus oli minimalistlikus ning kontseptuaalselt jõulises ja selges võtmes, väljapanekud kandsid laiapõhjalist sõnumit. Tōkyō installatsioonis „Gloobus – vormi ise oma tulevik” („Globe – shape your future”) said külastajad oma tulevikunägemuse vormida kahemeetrise läbimõõduga plastiliinipallil. Iga külastaja sai kingiks kaasa paberist kinkekarbi, kus sees plastiliinikuul, et…
-
Kui kasutad baktereid ja seeni sekundaarsel eesmärgil, riiete valmistamiseks, siis allutad sa nad disainerina inimese kujutlusvõimele. Kui kaugele on sellega võimalik minna? Kuidas treenida meie, disainerite, arhitektide kujutlusvõimet?
Minu film „(mitte)nähtav” („(in)visible”, 2008) kujutab uudset teisest nahakihti, mis sisaldab organisme, nt baktereid ja limaseeni, mis muteeruvad vastavalt keskkonnatingimustele ja kontekstile. Selle töö ja visiooni abil seadsin küsimuse alla selle, mil moel võiks meie suhe keskkonnaga muutuda õhutatuna…
-
Millised on tänavuse „Disainiöö” tipphetked?
Näiteks Eesti disainiauhinnad ja nominentide näitus. Tunnustatakse professionaale ja külastaja saab hea ülevaate sellest, mis on Eesti disainis viimase kahe aasta jooksul toimunud. Võistlus annab hea põhjuse korraks aeg maha võtta ja hetkeseisu analüüsida, tunnustada parimaid ja arutleda, kuhu võiks Eesti disain edasi püüelda.
Ma ise ootan ka Heliose kinos toimuma hakkavat. Ühise pealkirja alla „Heliodesign” on koondatud palju väikesi rahvusvahelisi näitusi, mis…
-
Kuigi näib, et tulevik prinditakse 3Ds, on Iisrael kasutanud Veneetsia arhitektuuribiennaalil kahemõõtmeliselt joonistavaid liivaprintereid. Sel korral pole keskendutud eesolevale, vaid on tehtud tagasivaade viimasele sajale aastale linnakeskkonna arengus ja arhitektuuris.
Iisraeli paviljonis „Linnlinn” („Urburb”) on käsitletud riigi modernistlikku arengut, ülevalt alla planeerimist. 1951. aastal koostatud Sharoni üldplaneeringuga taheti vaid ühe kümnendiga ellu viia pikaajalist protsessi: korraga loodi 400 väikelinna, mis paiknevad riigi territooriumil lihtsa süsteemse võrgustikuna.1 Eesmärk…
-
UIA loodi 1948. aastal Šveitsis, Lausanne’is, et ühendada kogu maailma arhitekte ja liita nende riiklikud/rahvuslikud arhitektide ühendused. UIAsse kuulub 124 riiki või riikide ühendust ja nende erialaliitude kaudu esindab UIA umbes 1 400 000 arhitekti ja 500 000 arhitektuuritudengit.
Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad ühisesse UIA sektsiooni nimega BAUA (Baltic Architects Unions Association – Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon) ja sellise riikide liiduna on meil UIAs unikaalne positsioon…
-
Arhitektuurivõistluste korraldamine on Tartus heas mõttes rutiin – teiste seas sai teoks kevadel kuue rühmaga lasteaia arhitektuurivõistlus.* Lõpp-protokollist loeme: „Vastavalt ideekonkursi võistluseeskirjale hindas žürii võistlustööde ruumilist kvaliteeti ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi, arhitektuurset lahendust, vastavust detailplaneeringule (sh vastavust muinsuskaitse eritingimustele) ning lasteaia ruumivajadusele. Eksperthinnangutest selgus, et ükski võistlusele esitatud töödest ei vasta sajaprotsendiliselt kehtivale detailplaneeringule ega energiatõhususe nõuetele. Suurimaks probleemiks on sõidukite ligipääs krundile, jalakäijate avalike ligipääsude…
-
Mis jäi teile kui korraldajale konverentsilt seekord kõlama?
Minule jäi kõlama kolm teemat. Esiteks pole digitaalseid infokihte kaasamata võimalik tänapäeva ühiskonda (linna) mõista ja planeerida. Ühiskonna korraldamisel on väga oluline õppida lugema ja kasutama nii inseneride digitaalseid plaane kui ka ühismeedia „säutsusid”. Seal liigub info, ilma milleta pole võimalik XXI sajandi ühiskonda mõista. Mobiiltelefonides liikuv info on üks oluline osa sellest, sest telefonid on personaalsed ja…
-
Juuli alguses toimus Tartu ülikooli geograafia osakonnas mobiilpositsioneerimise konverents „Mobiilne Tartu 2014” („Mobile Tartu 2014”),1 kuhu tulid kokku mobiiltelefonipõhise ühiskonnauuringu töörühmad 18 riigist, et arutada mobiilandmeside, sh andmete, mis pärinevad mobiiltelefoni või ühismeedia kasutamisest, rakendamist linna- ja transporditehnoloogiate ja planeerimislahenduste väljaarendamisel.
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) andmeil on maailmas üle 6,8 miljardi toimiva SIM-kaardi.2 Selge see, et mobiilid muudavad inimkonna käitumist ja suhtlust, kujundavad ümber transpordikasutust, reisimist…
-
Taani paviljoni „Võimendatud esteetika” („Empowerment of Aesthetics”) kuraator, maastikuarhitekt Stig L. Andersson on vastandanud oma „Põhitõed” peakuraator Rem Koolhaasi omadega. Kui peakuraatori põhitõed on üles ehitatud arhitektuurielementidele hoonepõhiselt, siis Andersson läheb traditsioonilistest arhitektuuri piiridest kaugemale, meelelise kogemuse juurde. Ta ei eita peakuraatori algelementide käsitlust, vaid täiendab neid vastandusega. Kui Koolhaas on modernsuse võidukäiguks märkinud 1914. aasta, siis Andersson usub, et selle algeid võib leida juba renessansis.…
-
Võistlus kuulutati välja 11. aprillil, tähtajaks 30. juuniks esitati 10 ideekavandit, mis kõik vastu võeti. Žürii esimees oli Timo Aarmaa (Riigi Kinnisvara – RKAS), samuti oli žüriis RKASi arendusdivisjoni projektijuht Ivar Piirsalu. Eesti Kunstiakadeemiat (EKA) esindasid Andres Tali ja Toomas Johanson, Tallinna linnavalitsust arhitekt Jaak-Adam Looveer. Eesti Arhitektide Liidust (EAL) osalesid arhitektid Jaak Huimerind, Tiit Trummal, Toomas Tammis (ühtlasi EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Andres Ojari (ühtlasi EKA…
