-
Lahkunud on arhitektuuriloolane Oleg Kotšenovski.
Sündinud 1929. aastal Tallinnas arsti perekonnas, õppis ta linna 19. algkoolis, Kose-Lükati vabaõhukoolis ja Westholmi gümnaasiumis. 1946. aastal astus TPIsse arhitektuuri õppima, kuid küüditati 1949. aastal Siberisse Krasnojarskisse. Sovhoosipuusepast tõusis ta peagi arhitektiks ja osales 1950. aastatel Krasnojarski krais üsna mitme väikelinna üldplaani, elurajooni, elamu, kultuurimaja, pargi jm kavandamisel. Samal ajal õppis ta Siberi tehnoloogiainstituudis mööblitehnoloogiks. Julgemata kraadita Eestisse naasta, läks…
-
Aafrika metropol
3,4 miljoni elanikuga Durban India ookeani ääres on maailmajao suurim sadam. 1970ndatel pandi alus n-ö kuldsele miilile. Rannajoone turistidele mõeldud arenduse tõttu räägitakse subtroopilise kliimaga Durbanist kui kogu mandri suvepealinnast. Linna tagamaa on kunagise suulude riigi viljakas territoorium, kus praegu elab 10 miljonit elanikku. 180 aastat vana Durbani kesklinna ilmestavad pärast Teist maailmasõda ehitatud tohutud rannaarhitektuuri mõjutustega brutalistlikud 20-korruselised kvartalid. Paarkümmend aastat tagasi vahetas apartheidi…
-
„Tōkyō kongress oli Durbani kõrval sisukam, programm oli läbimõeldum, Durbanis pigem laokil, hajali,” hindab Grimitliht. Nii Tōkyō kui ka Durbani ekspositsiooni lahendus oli minimalistlikus ning kontseptuaalselt jõulises ja selges võtmes, väljapanekud kandsid laiapõhjalist sõnumit. Tōkyō installatsioonis „Gloobus – vormi ise oma tulevik” („Globe – shape your future”) said külastajad oma tulevikunägemuse vormida kahemeetrise läbimõõduga plastiliinipallil. Iga külastaja sai kingiks kaasa paberist kinkekarbi, kus sees plastiliinikuul, et…
-
Kui kasutad baktereid ja seeni sekundaarsel eesmärgil, riiete valmistamiseks, siis allutad sa nad disainerina inimese kujutlusvõimele. Kui kaugele on sellega võimalik minna? Kuidas treenida meie, disainerite, arhitektide kujutlusvõimet?
Minu film „(mitte)nähtav” („(in)visible”, 2008) kujutab uudset teisest nahakihti, mis sisaldab organisme, nt baktereid ja limaseeni, mis muteeruvad vastavalt keskkonnatingimustele ja kontekstile. Selle töö ja visiooni abil seadsin küsimuse alla selle, mil moel võiks meie suhe keskkonnaga muutuda õhutatuna…
-
Millised on tänavuse „Disainiöö” tipphetked?
Näiteks Eesti disainiauhinnad ja nominentide näitus. Tunnustatakse professionaale ja külastaja saab hea ülevaate sellest, mis on Eesti disainis viimase kahe aasta jooksul toimunud. Võistlus annab hea põhjuse korraks aeg maha võtta ja hetkeseisu analüüsida, tunnustada parimaid ja arutleda, kuhu võiks Eesti disain edasi püüelda.
Ma ise ootan ka Heliose kinos toimuma hakkavat. Ühise pealkirja alla „Heliodesign” on koondatud palju väikesi rahvusvahelisi näitusi, mis…
-
Kuigi näib, et tulevik prinditakse 3Ds, on Iisrael kasutanud Veneetsia arhitektuuribiennaalil kahemõõtmeliselt joonistavaid liivaprintereid. Sel korral pole keskendutud eesolevale, vaid on tehtud tagasivaade viimasele sajale aastale linnakeskkonna arengus ja arhitektuuris.
Iisraeli paviljonis „Linnlinn” („Urburb”) on käsitletud riigi modernistlikku arengut, ülevalt alla planeerimist. 1951. aastal koostatud Sharoni üldplaneeringuga taheti vaid ühe kümnendiga ellu viia pikaajalist protsessi: korraga loodi 400 väikelinna, mis paiknevad riigi territooriumil lihtsa süsteemse võrgustikuna.1 Eesmärk…
-
UIA loodi 1948. aastal Šveitsis, Lausanne’is, et ühendada kogu maailma arhitekte ja liita nende riiklikud/rahvuslikud arhitektide ühendused. UIAsse kuulub 124 riiki või riikide ühendust ja nende erialaliitude kaudu esindab UIA umbes 1 400 000 arhitekti ja 500 000 arhitektuuritudengit.
Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad ühisesse UIA sektsiooni nimega BAUA (Baltic Architects Unions Association – Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon) ja sellise riikide liiduna on meil UIAs unikaalne positsioon…
-
Arhitektuurivõistluste korraldamine on Tartus heas mõttes rutiin – teiste seas sai teoks kevadel kuue rühmaga lasteaia arhitektuurivõistlus.* Lõpp-protokollist loeme: „Vastavalt ideekonkursi võistluseeskirjale hindas žürii võistlustööde ruumilist kvaliteeti ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi, arhitektuurset lahendust, vastavust detailplaneeringule (sh vastavust muinsuskaitse eritingimustele) ning lasteaia ruumivajadusele. Eksperthinnangutest selgus, et ükski võistlusele esitatud töödest ei vasta sajaprotsendiliselt kehtivale detailplaneeringule ega energiatõhususe nõuetele. Suurimaks probleemiks on sõidukite ligipääs krundile, jalakäijate avalike ligipääsude…
-
Mis jäi teile kui korraldajale konverentsilt seekord kõlama?
Minule jäi kõlama kolm teemat. Esiteks pole digitaalseid infokihte kaasamata võimalik tänapäeva ühiskonda (linna) mõista ja planeerida. Ühiskonna korraldamisel on väga oluline õppida lugema ja kasutama nii inseneride digitaalseid plaane kui ka ühismeedia „säutsusid”. Seal liigub info, ilma milleta pole võimalik XXI sajandi ühiskonda mõista. Mobiiltelefonides liikuv info on üks oluline osa sellest, sest telefonid on personaalsed ja…
-
Juuli alguses toimus Tartu ülikooli geograafia osakonnas mobiilpositsioneerimise konverents „Mobiilne Tartu 2014” („Mobile Tartu 2014”),1 kuhu tulid kokku mobiiltelefonipõhise ühiskonnauuringu töörühmad 18 riigist, et arutada mobiilandmeside, sh andmete, mis pärinevad mobiiltelefoni või ühismeedia kasutamisest, rakendamist linna- ja transporditehnoloogiate ja planeerimislahenduste väljaarendamisel.
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) andmeil on maailmas üle 6,8 miljardi toimiva SIM-kaardi.2 Selge see, et mobiilid muudavad inimkonna käitumist ja suhtlust, kujundavad ümber transpordikasutust, reisimist…
