ÜRO andmetel ületas 2011. aastal maailma rahvastik seitsme miljardi piiri. Seda on ligi neli korda rohkem kui sada aastat tagasi ja ligi 14 korda rohkem kui 500 aastat tagasi. Maailma rahvaarv kasvab jõudsalt veel terve selle sajandi. Peamiselt tuleb see kasv Sahara-taguse Aafrika arvelt, kus sündimus püsib suur.
Eestis ja laiemalt Euroopas räägime seevastu üha enam rahvastiku vähenemisest. See suundumus ähvardab…
Eesti arhitektuurihariduses paar aastat tagasi tehtud oluline muudatus, arhitektuuriõppe taastamine tehnikaülikoolis, on hakanud kandma esimesi vilju. Magistrantuuriga alustanud ja 2013. aastast arhitektidele täisõpet andva TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi neljal kursusel õpib praegu kokku ligi 80 tudengit. Lõpetanud on kaheksa esimest magistrit…
Millal hakatakse koostama praegusele olukorrale vastavat arhitektuurivaldkonna riiklikku tegevuskava? Viimane sellekohane riiklik dokument kannab aastaarvu 2002.
Kes arhitektuuripoliitikat tervikuna koordineerib ja vastutab selle elluviimise eest?
Kuidas kujundavad siseministeeriumi planeeringute osakonna toimetamised ja planeerimisalaste suuniste väljatöötamised ruumiliselt kvaliteetset elukeskkonda?
Kas riik peaks arhitektuuri tellimisel lähtuma…
Disain on nii mitmepalgeline, et selle olemuse kirjeldamiseks on loodud loendamatu hulk definitsioone. Defineerija taust ja maailmavaade annavad igale määratlusele oma suuna ja rõhuasetuse ning põhjustavad rohkelt diskussioone „õige“ või „täpse“ disainikirjelduse leidmiseks. Arutelud on alati valdkonda edasi viinud, aidanud seda mõtestada ning siseringis tegutsejatel end ja oma tegemisi paremini mõista. Disaineritele kui praktikutele on jäänud ilmselt märkamata ilma suurema kära ja diskussioonita valdkonna üleminek majandusministeeriumi…
„Kultuur 2020“ dokumendi muinsuskaitset puutuvate kuue punkti tulemuslikkuse mõõtmine ja analüüs on võimalik, kuid dokumendi üldine deklaratiivsus jätab analüüsijale palju ruumi tõlgendamiseks. Kultuuripärandi omapära on ka selles, et tema suurusest ja seotud protsesside mõõtmisest olulisem on tema olemasolu – et meil oleks, millele elavat kultuuri peale luua.
Kultuuripärandi väärtustamine. Deklaratiivsel tasandil pole põhjust arvata, et riik kultuuri ja kultuuripärandit tervikuna ei väärtusta. Sidusus kultuurivaldkonna sees, eriti mäluasutuste…
Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) ja kultuuriministeerium on viimased viis aastat toetanud nii arhitektuurikeskust kui ka selle Eesti arhitektuuri välisturundust ja ettevõtete ekspordialast tegevust. Arhitektuurikeskus on saanud seetõttu korraldada välisnäitusi, koolitusi ja kontaktüritusi. Aktiivsed arhitektuuribürood on sellest tegevusest ka kasu saanud. Arhitektuuri välisturunduse ja ekspordi arendamise tulemused ilmnevad alles pärast pikka aega kestnud süsteemipärast tegevust.
Paraku oodatakse tulemusi väga ruttu ning järgnevateks aastateks loomemajanduse valdkondadele plaanitud rahalised vahendid…
Kultuur 2020 aruannet lugedes tekib küsimus, miks on koostatud dokument, millel puudub sisu
Uudis Kultuur 2020 riiklikust kultuuripoliitika põhialuste dokumendist tuli meeldiva üllatusena. Mulle, üle 10 aasta muinsuskaitse valdkonnas tegutsenule, näisid dokumendis seatud valdkonna eesmärgid igati asjakohased. Kui aga lugesin aruannet aasta jooksul läbiviidud tegevustest muinsuskaitse eesmärkide saavutamiseks, tekkis küsimus, miks on koostatud dokument, millel puudub sisu. Kuuest põhieesmärgist on aruandes sisuline vastus antud vaid ühele.…
Riigihangete olukord on endiselt muutusteta. On küll toimunud Liberty suvemõisa väärtus- või kvaliteedipõhine riigihange, kuid see on jäänud erandiks.
Kõige paremini ilmestab olukorda skeem „Eesti arhitektuuri maasikas“, kus vertikaalteljel on tegijate professionaalsus ning maasika punktid tähistavad ajas võnkuvaid arhitekte. Kaarjast vertikaaljoonest ühele…
Hea linn – milline see on? Eks ikka selline, mis inspireerib ärimehi ja loomeinimesi, lihtsat inimest ja väljavalitut, selline, mis kutsub investeerima, meelitab kohale turiste, kus tahetakse elada, mida meenutatakse ja millist igatsetakse. Kuidas luua selline linn? Ühest vastust kindlasti pole, aga…
Ulla-Maija Alaneni näitus „Kehamaastikud“ Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis kuni 7. VI. Helikujundus Mikki Noroila ja Maija Ruuskanen, muusika Maija Ruuskanen.
Mis häält teeb ruum? Aga kuidas see käe all tundub? Kuidas ruum lõhnab? Ja maitseb? Pole just tavapärased küsimused ruumi kohta, aga just sellised kerkivad üles, kui liikuda ringi arhitektuurimuuseumi keldris Ulla-Maija Alaneni näitusel „Kehamaastikud“. Kehalisus ja enamik tajusid peale nägemise on igapäevasel ruumi tajumisel surutud kusagile teadvustamata…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eestis on arhitekte algusest peale õpetatud tehnikaõppeasutuses, see on Tallinna Tehnikumis, siis TTÜs ning alles seejärel kunstiakadeemias. TTÜ arhitektuuriõpe. TTÜ arhitektuuri ja urbanistika osakond.
I preemia – „Kärrdal“