$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Arhitektuur
-
Tallinna mereäärne eluinkubaator
Tallinna mereäärne peatänav peaks olema elus kultuuriruum, mille õhustiku loob pidevas muutumises elanikkond.
Tallinna peatänava arhitektuurivõistlusel otsitakse jalakäijasõbraliku esindustänava lahendust. Tänav algaks linna keskpunktist, Viru väljakult, ning kulgeks piki Pärnu ja Narva maanteed. Peatänava kui linna esindustänava rajamine just sinna, linna keskele, vanalinna, teatrite, kaupluste ja hotellide lähedusse, on tänuväärne ettevõtmine. On ju sealse ruumi kvaliteet ja heakord piinlikus seisus. Mõne aasta eest küsisid…5 minutit -
Eksperimentaalsus vs. pragmaatiline teenus
Marjan Colletti: „Turist reisib sageli arhitektuuri pärast, olgu see katedraal, muuseum või väljak.“
Marjan Colletti on itaalia arhitekt, teoreetik ja teadur. Ta alustas õpinguid Austrias Innsbrucki ülikoolis ning lõpetas need Bartletti arhitektuurikoolis Londonis, kus kaitses nii magistri- kui ka doktorikraadi. Tema loomingut iseloomustab eksperimentaalne ning arvuti genereeritav lähenemine ruumile ja vormile. Praegu juhib ta Innsbrucki ülikoolis eksperimentaalse arhitektuuri instituuti ja on Bartletti arhitektuurikooli…4 minutit -
Arhitektuuri piirit(l)us
Kuidas sünnib arhitektuur? Arhitektuuri tegemine, sellest mõtlemine ja selle sees elamine on väga erinevad asjad. Arhitektid armastavad nalja visata, et kõik teised teavad paremini, kuidas arhitektuuri teha. Selles on omajagu tõtt, sest eks ole iga inimene oma olemuselt natuke arhitekt, kujundades oma kodu, ehitades sauna või ladudes puuriita. Iga seda sorti tegevus eeldab ruumilist mõtlemist, planeerimist, ettekujutust konstruktsioonidest, proportsioonidest ja materjalide omadustest. Linnas või külas on…5 minutit -
Alicante
Ilusas linnas elamine võib tõesti paljut muuta.
Lennuki pardale minekuni on nelikümmend minutit ja järjekorras on juba umbes viisteist inimest, kuigi nii esimesed kui ka viimased premeeritakse niikuinii ette teada istekohaga. Rüüpan üüratult kallist kehva värsket apelsinimahla, selle seljavalu põhjustava järjekorraga liitub aga veelgi enam inimesi. Plaanin oma esimest artiklit sarjast „Seda sõin ma seal“ („I ate it here“), mis on mõeldud austusavaldusena koomiksikangelase…3 minutit -
Kultuur 2020 – Üheksa ettepanekut paremaks ruumipoliitikaks
Ruumi planeerimine tähendab ühiskonna planeerimist. Vastuvõetud ruumipoliitilised otsused kujundavad käegakatsutavat elukeskkonda ja ühiskonda ehk teisisõnu Eestit. Elukeskkonna ja ruumipoliitika tähtsustamisega tuleb tegeleda kohe ja järjepidevalt. Ruum on ühiskonna liim.
1. Vaja on poliitilist kokkulepet.
Selleks et elukeskkond Eestis paraneks, on tarvis nüüdisajastatud ruumipoliitikat. See tähendab julgust jätta seljataha arusaam planeerimisest kui juriidilis-bürokraatlikust protsessist. Praegu puudub meil igasugunegi arhitektuuri- ja ruumivaldkonda puudutav kokkulepe. Kehtiva arhitektuuripoliitika dokumendi kiitis valitsus heaks…5 minutit -
Kultuur 2020 – Igasugune kunst ei sobi iga arhitektuuriga
Eesti küps ja mitmekesine nüüdiskunst ei jõua hulkadeni, ei ilmesta meie riiki.
Protsendiseadus, mis nõuab, et riigi vahenditega ehitatud hoonetesse paigutataks kunsti, kehtib juba mõnda aega ja näib, et kõik on justkui rahul, sest selle tegevuse ümber valitseb väljapeetud vaikus. Pean ettevõtmist, mille jõustumiseks isegi omal ajal sõna võtsin, igati õigeks. Senise praktika põhjal saab siiski välja tuua hulga probleeme, eriti seoses kunsti…5 minutit -
Kultuur 2020 – Ennetustöö tulekahju kustutamise asemel
Indrek Allmann: „Oma energia tuleks kulutada võimalikult hea kauge tuleviku nimel.“
Peagi väljakuulutatavast põhikoolivõrgu korrastamise programmist saavad kohalikud omavalitsused küsida kuni kaheksa miljonit eurot toetust oma haridusvõrgu nüüdisajastamiseks. Kool on kogukonna kese, selle läbimõtlematu planeerimine võib anda hoobi kogu asula arengule. Kuigi põhikoolivõrgustiku korrastamisega alles alustatakse, peaks hoiatava näitena silme ees hoidma Valgat, kus on uue kutsehariduskeskuse linnasüdamest väljaviimisega linna tühjaksvalgumist vaid kiirendatud. Palju on…6 minutit -
Kultuur 2020 – Regionaalsete investeeringutoetuste programmi mõju avalikule ruumile
Eesti regionaalne areng on vaieldamatult üks oluline riigi prioriteet, kuhu tuleb demograafia, iibe, majanduse ja strateegilise julgeoleku kõrval märkimisväärselt panustada. Küsimus on selles, kuidas panustada ning millist strateegiat kasutada. Kui räägime linnade, valdade ja külade planeerimisest ning nende ruumilisest kujundamisest, siis kas vaatleme neid asustusüksusi ühtmoodi? Kui planeerime linna, kas lähtume siis ainult hoonete mahust, valgustusest ja autoteedest või on veel midagi, millele tasub tähelepanu pöörata?
Võtan…3 minutit -
Kui panna kaalukausile viimasel ajal rajatud parkide ja parklate arv ja ruutmeetrid, siis tuleb tõdeda, et Tallinn ei ole mitte roheline, vaid asfaldikarva hall linn.2 × Merle Karro-KalbergRohelise pealinna pargid ja parklad
Tallinn on võtnud eesmärgiks ehtida end 2018. aastal Eesti vabariigi 100. aastapäevaks Euroopa rohelise pealinna tiitliga.
4 minutit -
Latte-vanemad ehk Lastekasvatamise võimalikkusest kesklinnas
Põhjamaade pealinnades on viimase kümne aasta trend, et noored perekonnainimesed valivad elukohaks linnasüdame, mitte pealtnäha rahulikuma eeslinna. Mida tähendab linnaplaneerimise seisukohalt laste tagasitulek kesklinna? Millest on tingitud vanemate valik kesklinna jääda? Kas linnakeskkond soodustab vanemapuhkuse veetmist ja ka sealt edukat naasmist?
30 ringis lapsevanematele on vanemahüvitise suurus ja vanemapuhkuse pikkus vaid üks nüanss valiku tegemisel. Märksa suuremat rolli mängib võimalus jätkata senist elustiili sellega seotud elukeskkonnas. Pika…8 minutit
