
Kui linnaruum ei teeni kõigi linlaste huve, saab sellest paratamatult pealiskaudne teemapark, ligipääsetav vaid rahakatele ja valitutele.

Pille Lausmäe-Lõoke: „Rüütelkonna hoone räägib Eesti ajaloost: meil on oma ajalugu, oma kultuur – ja see kõik ei alanud 1918. aastal koos omariiklusega.“

Pärandi väärtustamine ja kasutamine ei ole ainult ajaloo säilitamine. See on ka mitmekesise kultuuriruumi, vaimse ruumi, esteetilise ruumi ning elukeskkonna hoidmine.

Kasutajasõbralike lahendustega üllatab Ankru tn 8 kortermaja juba esimesel sammul. Arhitektid on kasutanud iga võimalust, et kavandada kohtumise, suhtlemise ja loomise paiku.

Iseliikuvad sõidukid tulevad varem või hiljem ning kujundavad ümber ka elukeskkonna.

Balti jaama paviljoni „Aega pole raisata“ ehitamine jääkidest näitas, et materjalidel on ka metafüüsiline mõte, mitte ainult arhitektuuriline-kontseptuaalne eesmärk.

Albert France-Lanord: „Maa all on piiritud võimalused: kaevad aga sügavamale ja saad avarust juurde. See on ruumi loomine mitte ehitamise, vaid lammutamise teel.“

Bruno Tomberg pani aluse Eesti disainiharidusele ja tema panus elab edasi tema õpilastes-mõttekaaslastes – tema rajatud koolkonna põhimõtete järgijates.

Arhitektuurikonkurss on vajalik, sest ruumi mõju on tugev ja see kandub põlvest põlve. Võrdselt tähelepanuväärsed on nii Siuru kultuurikeskus kui Raadi kortermajad.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.