Arhitektuur
-
2025. aasta „Muinsuskaitse aastaraamatu“ sisukord. Õnnelike juhuste kokkusattumisel sõnastati aastaraamatus „pärandikaitse sektsioon“ ümber „kultuuripärandi hoidmiseks“. Paraku peegeldavad selle teema artiklite pealkirjad ilmekalt kaitsele suunatud mõttemustrit. Tahaks loota, et edaspidi joonduvad asjaomased rohkem muinsuskaitseseaduse tähendusväljast ja jälgivad erakordse tähelepanelikkusega, milliseid sõnumeid teavitamisel ja raha jaotades levitatakse ning millist mõttemustrit kinnistatakse.Anni MartinTõlkes kaduma läinud kultuur. „Pärand“ ilma „kultuurita“ jääb hoidjata
On väga oluline vahe, kas räägitakse kaitsmisest või ollakse valmis arutama.
7 minutit -
Nähtamatu nähtavaks tegemine
Kirke Leinatamm: „Eesti on tuntud digiriik ja idufirmadele soodne koht. Selle peale saab ehitada ka kvaliteetse disainiga riigi kuvandi.“
5 minutit -
Raul Vaiksoo oli nähtus: rännumees, arhitekt ja jutuvestja, kelle jaoks ei eksisteerinud poolikuid lahendusi ega pealiskaudsust.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixPuhka rahus, Vaiksoo!
Vaiksoo pärand ei ole ainult lugematu hulk maju, kultuurireise või raamatuid. Temast jääb meelde otsiv, püsimatu, järeleandmatu ja elunautlev vaim.
3 minutit -
Raul Vaiksoo 3. III 1955 – 6. V 2026
Raul Vaiksoo lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1983. aastal. Alates 1989. aastast oli Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik. 2005. aastast oli ta peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos, kus tegutses koos Krista Areniga.
Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo, kirjutamise, kujundamise, joonistamise, reisimise, muusika, kunsti ja kindlasti veel mitmesse omavahel läbipõimunud valdkonda.
Ka…2 minutit -
Tõnu Altosaar 7. X 1943 – 2. V 2026
2. mail lahkus Kanadas Torontos eesti arhitekt Tõnu Altosaar.
Tõnu Altosaar oli partner Kanada ühes suuremas arhitektuuribüroos Bergman & Hamann. Altosaare projekteeritud on suurem osa uuematest pilvelõhkujatest Toronto südalinnas ja neid leidub ka paljudes teistes maailma suurlinnades.
Altosaare pere lahkus Eestist 1944. aastal. Lapsepõlv möödus tal Rootsis, kuid pere läks sealt edasi Kanadasse, kui poiss oli viieaastane. Tõnu Altosaar lõpetas Toronto ülikooli arhitektina ning alustas arhitektuurifirmas Bergman &…2 minutit -
Kuigi erialaringkondades looduspõhiseid lahendusi tuntakse, ei ole need saanud tavapraktikaks. Lahendused ilmuvad üksikute projektidena, mitte süsteemse meetodina. Pildil vihmapeenar Viimsis.Margit Kõiv-VainikMida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
Vestlusringis arutatakse, kas linnas peab vett käsitlema kui probleemi, millest tuleb alati kiiresti vabaneda, või on see tervikliku linnaruumi osa.
9 minutit -
Katarina Bonnevier: „Kuidas asjad välja näevad ja mida nad väljendavad, on ligipääsetavuse seisukohalt ülioluline. Esteetika näitab, kes on ruumi oodatud.“Tiina TammetIlu on väga oluline
Katarina Bonnevier: „Kõige kiuste on vaja imetleda ilu. Kui pole midagi, mille eest hoolt kanda ja millest hoolida, siis pole ka põhjust võidelda.“
8 minutit -
Ursula Wieser Benedetti: „Läänemaailma inimestel püsib alateadvuses tunne, et loodust peab kontrollima, sest see on hirmutav ja tsivilisatsiooni vastand. Nüüd on vaja mõelda teistmoodi.“Lenoir PhotographySuhtlus on oluline
Ursula Wieser Benedetti: „Maastikuarhitektid on ainsad bioloogilist mitmekesisust hoidvad ja CO2-positiivseid ruume loovad arhitektid. Sellest tuleb selgemalt rääkida.“
7 minutit -
Uuetoa talu elumaja Tapurla külas.Gea Troska, 1960. EVM N 33:286.Gea Troska sajas sünniaastapäev
Viljaka, ent mõneti varju jäänud naisteadlase panuse väljavalgustamine annab aimu ajastu eripärast, aga ka konteksti mõnele praegusele kultuuri- ja teaduselu aspektile.
7 minutit
