MÄRT VÄLJATAGA: Tõlgetest raamatuaastal

Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?

Raamatuaasta sai läbi, ilma et oleks tekkinud diskussiooni Eesti raamatustatistika olukorra üle. Minu pealiskaudse mulje järgi paistab, et lood on viimase 15 aastaga läinud halvemaks. Vanasti pidas raamatutoodangu üle arvet, liigitas seda ja pani tabelitesse rahvusraamatukogu, viimastel aastatel teeb seda statistikaamet. Kättesaadavad andmed on läinud rohmakamaks – arvatavasti seetõttu, et mitte keegi, ei kultuuriministeerium ega rahvusraamatukogu, peenemaid lihtsalt ei telli.

MIHKEL KANGUR: Miks pakub CO₂-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi?

Kui keskkonna korraldamist hakatakse mõõtma peamiselt CO₂ tonnides, saavad teistest keskkonnateguritest, nagu elurikkus, vesi, muld, tervis või õiglus, kõrvaltegelased.

JOONAS KIIK: Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega  

15. märtsi õhtul jagatudOscarite kui maailma mainekamate filmiauhindade ajalooliselt valdav Ameerika-kesksus on viimase kümnendiga küll veidi vähenenud, aga ainult pisut. Olemuslikult on endiselt tegu eeskätt regionaalse filmiauhinnaga: reeglina pärgab planeedi suurima käibega filmitööstus ikka veel iseennast ning teiste osaks jääb üldjuhul vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu särab sees. 

Halastamatusest ja armastusest. Karin Alliku vestlus varalahkunud näitleja Jörgen Liigiga

Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“ esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi „näitlemine“ olla siin täpseim mõiste) ning kuulajaiks kohvikutäis rahvast Sakala 3 teatrimajas. Oli lühike, aga sisukas, töine, aga soe vestlus.

HENRI HÜTT, KEITHY KUUSPU: Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel

Oleme otsustanud kirjutada, et mõtestada ja mõtiskleda. Me ei tea vastuseid ega saa neid ka üleöö teadma. Meie kirjutame, kuid tegelikult on vaja diskussiooni – see arutelu ei pea jõudma ühiste vastusteni, ent teeks mõttevahetuse avalikuks. 2025. aastal kuulusime mõlemad Eesti teatri auhindade etenduskunsti auhinna žüriisse, kuid käsitleme siin ka teemasid, mis puudutavad teatriauhindu üldisemalt.

KAIS MATTEUS: Visa hing

Eestis on üle 5000 ehitismälestise, millest kolmandiku seisukord nõuab kiiret sekkumist. Seda probleemi ei saa eitada, kuid ometigi on ka palju häid näiteid korda tehtud kaitsealustest hoonetest ja paikadest. Olgu need tõestus, et saab küll, kui tahta, ning et kaunis ja kasutuses kultuuriväärtuslik hoone parandab ka ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti.

Pühajärve pinkide juhtum. Merle Karro-Kalberg vestles Liina Jentsiga

20. märtsi Sirbis on kajastatud Pühajärve pinkide kohtuvaidlust, intervjuu advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga on selle käsitluse järg.

MARI UUSKÜLA: Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris

Uuringud on näidanud, et eesti kultuuris on sinine valdavalt rahulolu värv, mis seostub vaid positiivsete emotsioonidega: kergendus, imetlus, uhkus.

KÜLLI KANGUR: Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel  

Sõjapidamise otsese ja kaudse keskkonnakahju ulatus on üleilmselt halvasti teada, sest seda enamasti ei mõõdeta. Vahetult Ukraina sõjaväljal on keskkonnakahjud ilmselged ja mõõtmatult suured, näiteks pinnase ja veekogude saastamine, plahvatamata lõhkekehad ja mürgised jäätmed, tammide hävitamine, metsade laastamine ning elurikkuse kadu. 

Ent paljud sõja mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele ulatuvad lahinguväljalt palju kaugemale, ei lõpe riigipiiridel ning võivad olla isegi üleilmsed. ​​​​Ukraina sõda võib pikaajaliselt kahjustada ka Eesti loodust ja rahvast, ehkki oleme otsestest lahingutest sadade kilomeetrite kaugusel. Eriti haavatavad on piiriveekogud – Peipsi järv, Narva jõgi ja Narva veehoidla – kui naabriks on agressorriik.

KADI LUBI: Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema?

Oleme harjunud rääkima solidaarsusesttervishoius eeskätt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui mõtestaksime solidaarsust kogu ühiskonda hõlmavana: kuidas kujundada ümber haigusega kohanemisele kehtivaid kultuurilisi ja sotsiaalseid norme?

KATRIN RUUS: Lehma pea

Sõidan mina ühel kaunil sügispäeval maale, hea muusika mängib autos, juba kavandan oma peas, et mida kõike ma tegema hakkan, kui kohal olen. Kuis seda rahu naudin, oma valdused üle käin: õues istun, kaugusesse vaatan, hingan sisse karget kõdulõhna, sahistan lehtedes.

/// Arvustamisel ///

Joseph Brodsky „Veepervel“

Ernst Jandli „Õnnesoov“

Graham Harmani „Neljatine objekt“

Jens Stoltenbergi „Minu vahikord. Juhtida NATO-t sõja ajal“

rokkmuusikal „Romeo ja Julia“

koorimuusika foorum

kontsert „Repoo Ensemble 20“ sarjas „Musica sacra“

näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“

Alice Kase näitus „Sinine motiiv“

Sabīne Vernere näitus „Femme forte“

2026. aasta noore skulptori preemia näitus „Metamorfoos“

„Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst“

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Ideaalmaastikud“

Von Krahli teatri „Meedium“

Sõltumatu Tantsu Lava ja Südalinna teatri „Cosmodolphins“

mängufilm „Midagi tõelist“

animafilmid „Arco“ ja „K-popi deemonikütid“