17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink.
Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile tema mitmekülgne ja ulatuslik panus Eesti koorimuusika arengusse.
Arvo Ratassepa mälestuse ja loomingulise pärandi hoidmine on Eesti Naislaulu Seltsi jaoks olnud pikki aastaid oluline missioon. Selts annab välja kahte Arvo Ratassepaga seotud tunnustust: Arvo Ratassepa mälestusauhinda ning Arvo Ratassepa Fondi stipendiumi.
Arvo Ratassepa mälestusauhind on rändauhind, mida antakse silmapaistvate tulemuste eest töös kooridega või koorijuhtide õpetamisel. Mälestusauhinna asutas Eesti Naislaulu Seltsi juhatus Arvo Ratassepa 70. sünniaastapäeva puhul 1996. aasta märtsis.
Arvo Ratassepa Fond on asutatud 2017. aastal. Fondi toel antakse välja stipendium silmapaistvale koorijuhile, kooridirigeerimise õppejõule, koorijuht-heliloojale või koorijuht-organisaatorile.
Juubelikontserdil „Arvo Ratassepp 100” kuulutati välja ka selleaastased tunnustuste laureaadid. 2026. aastal pälvisid Arvo Ratassepa mälestusauhinna Triin Koch ning Arvo Ratassepa Fondi stipendiumi Andrus Siimon.
Seoses Arvo Ratassepa mälestuspingi avamisega andis Eesti Naislaulu Selts koostöös Kultuuripartnerluse
Sihtasutusega välja ka noore talendi stipendiumi, mille pälvis laulja ja dirigent Heldur Harry Põlda.
Arvo Ratassepp (1928-1986) oli silmapaistev Eesti koorijuht, helilooja, muusikapublitsist, -kriitik ja pikaaegne pedagoog, kelle nimi on lahutamatult seotud nii koorijuhtide koolitamise, kooriliikumise organiseerimise kui ka laulupidude kunstilise kujundamisega.
Tallinna Riiklikus Konservatooriumis pedagoogi, dekaani ja kateedri juhatajana kasvas tema juhendamise üles mitmeid põlvkondi koorijuhte, kelle kaudu ulatub Ratassepa mõju tänaseni Eesti koorimuusika arengusse.
Dirigendina oli Arvo Ratassepp mitmete koorikollektiivide kujundaja ja inspireerija, olles muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise meeskoori, Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori, meeskoori Runo ning Eesti Teaduste Akadeemia kooride asutaja ning pikaaegne dirigent.
Arvo Ratassepal oli kandev roll ka Eesti laulupidude traditsioonis. Aastatel 1965-1985 oli ta üldlaulupidude ning 1967-1982 koolinoorte laulupidude üldjuht, panustades märkimisväärselt laulupidude sisulisse ja kunstilisse arengusse. Ta oli ka üks Eesti Kooriühingu asutajaliikmetest ja selle aseesimees, moodustades koos Gustav Ernesaksaga keskse juhtrolli Eesti kooriliikumises.
Arvo Ratassepp jääb Eesti muusikaajalukku kui karismaatiline dirigent, nõudlik ja inspireeriv pedagoog ning pühendunud koorikultuuri edendaja, kelle töö ja pärand elavad edasi Eesti koorimuusikas ja laulupidude traditsioonis.
