Ühismeedias ei ole tähtis ainult see, mida näeme, vaid ka, mida kuuleme. Sisu on aina audiovisuaalsem ja helil on pildi kõrval järjest suurem roll. Eriti peegeldub see Tiktokis, mis erineb oluliselt oma loogika ja kasutusviiside poolest teistest platvormidest. Tiktokis luuakse osaluspõhiseid loomingulisi praktikaid, mis tuginevad juba olemasolevatele heliridadele. Kui muusika järgi suu maigutamine – lip-sync’imine – lubab kasutajatel sisu ümber tõlgendada või seda parodeerida, siis duett’imises kuvatakse kasutaja video originaalklipi kõrvale, nii et üheaegses esituses kõlab kaks paralleelset helikihti. Samuti suunab heli klippide levikut, millele rõhuvad ka kasutajad, kes audiotrende strateegiliselt kasutavad.

Heli olulisusest hoolimata on selle kasutust Tiktokis hakatud süvitsi uurima alles hiljuti, sest platvorm on veel suhteliselt uudne. Heli rolli on vaadeldud propagandast ja poliitilisest rakendamisest kuni subkultuurideni. Selle artikli autorid uurisid heli kasutust Tiktokis kahe väga erineva, ometi Vene propagandas mõjuka laulu näitel: „Kukuška“ Polina Gagarina ja „Matuška“ Tatjana Kurtukova esituses.

„Kukuška“ ja „Matuška“

Paljudele eestlastele on „Kukuška“ tuttav aastakümneid. Lugu¹ esitas esmakordselt 1990. aastal legendaarne vene rokkansambel Kino, mis on paljudes kunagistes liiduvabariikides praeguseni kultusbänd. Kino ei ole otseselt poliitiline bänd, ometi on seda aastate jooksul korduvalt politiseeritud. Näiteks kõlas see 2010. aastal nii Vladimir Putini vastaste kui ka tema toetajate meeleavaldustel. Viimastel aastatel on Venemaal eriti palju tähelepanu saanud „Kukuška“ uusversioon,² mida on esitanud Polina Gagarina, Vene riigivõimu tuntud toetaja. 2018. aastal oli Gagarina Putini presidendikampaania ametlik esindaja ja on avalikult toetanud ka Venemaa sõda Ukrainas. Tema esitustes kõlab „Kukuška“ hiiglaslikel staadionikontsertidel lehvivate Vene lippude ja Z-sümboolika saatel.

Teine laul „Matuška“³ on märksa uuem. Seda esitab teatriharidusega Tatjana Kurtukova, kelle läbimurre toimus 2022. aastal telesaates „Pjesni ot vsei duši“. Just seal sai „Matuška“ publikule tuntuks. Kuigi laul jäljendab vene rahvamuusikat, on see siiski originaallooming 2022. aastast. Kurtukova esitab „Matuškat“ rahvarõivaelementidega kostüümis. Muusika ja sõnad mängivad folkloori sümbolitega nagu kasepuud, metsalillepärjad ja kodumaa. Muusikaliselt kohtuvad „Matuškas“ elektropopp ja folk, tehes selle kergesti vastuvõetavaks laiale publikuhulgale.

Heli emotsiooni teenistuses

Muusikat peetakse emotsiooni kujundajaks. Ka mõlemas kõnealuses juhtumis võimendab muusika videote emotsiooni, tehes seda siiski erineval moel. Kui Viktor Tsoi ja Kino esituses kõlab „Kukuška“ vaoshoitult, isegi resigneerunult, siis Gagarina esitab seda hingestatult ja emotsionaalse intensiivsusega. Tiktoki klippides näeme loo juures Vene lippe ja südamekesi, sisu räägib ohverdustest ja kangelaslikkusest nii praegu kui ka Teise maailmasõja aegu. Muusika ja visuaali koosmõjus luuakse paatoslik, ühtsust rõhutav meeleolu. „Matuška“ seevastu loob kõrgendatud meeleolu mänguliselt ja rõõmsameelselt, sest laul on kergem ja lõbusam. Fookuses on traditsiooniline naiselikkus ja folkmotiivid – videoklippides näeme noori naisi refrääni saatel tantsimas, kasepuid embamas, ekspressiivselt lip-sync’imas ja Venemaale armastust avaldamas. Kuigi tegu on sõjamaterjaliga, on enamikus klippides huvitaval kombel naised. See näitlikustab naiste topeltpositsiooni sõjasituatsioonis. Levinud narratiivi (ja müüdi) kohaselt lähevad mehed sõtta kaitsma oma naisi, samal ajal kui videotes peavad naised aktiivselt infosõda, taastootes sisuga seda soopõhist loogikat.

Tiktokis ühendab üks ja sama muusikapala sageli suurt hulka klippe. Kuna samal ajal kombineeritakse laulu teiste helidega, ei toimi heli siiski pelgalt ühendava elemendina. See suunab ka sisu tõlgendamist – helikihtide kombineerimisest saab tähtis tähendusloome vahend. Muusikateadlased eristavad diegeetilist heli (videomaailmast pärinevad helid, nt sammud, dialoog või keskkonnahelid) ja mittediegeetilist heli (hiljem lisatud helid, nt montaažis lisatud taustamuusika). Paljud sisuloojad kasutavadki mõlemat, aga tihti viisil, mis nihestab algse materjali tähendust, näiteks lisatakse USA filmist pärit stseenile venekeelne heliriba, mille tagajärjel hakkab materjal teenima Vene propagandistlikku narratiivi.

Samal ajal ei kasutata tingimata kõigis duettides täiendavat heli ja vahel kandub sõnum edasi ka žestide kaudu. Hea näide on siinkohal duett, kus sisulooja peab ähvardavat monoloogi Venemaa reeturitest ja nende saatusest. Klipi kulminatsioonis – mil võimenduvad nii Gagarina esitatav refrään kui ka sisulooja hääl – tõstab mees teisel ekraanipoolel heakskiitvalt rusika, tugevdades sellega sõnumi emotsionaalset mõju.

Tervikuna joonistub klippidest selgelt välja, et muusikat kasutatakse selleks, et minevikku oleviku teenistusse rakendada. „Matuška“ ammutab ainest folkloorist ja loob seeläbi idealiseeritud müütilise mineviku, mis loob turvalise „meie“-tunde ja toetab rahvuslikku eneseteadvust. „Kukuška“ rõhub ajaloosündmustele, tuntud kultuurisümbolitele ja Kinoga seotud muusikalisele mälule. Ja kuigi need elemendid on algsest kontekstist välja rebitud, on neil siiski tugev mõju, sest paljudel kuulajatel on nendega isiklik või kaudne suhe. See muudab ka patriootliku sõnumi kaalukamaks ja usutavamaks. Seega kasutatakse Tiktokis heli tähendusloome vahendina, mille kaudu taastoodetakse narratiivi Venemaast kui igavesest, kaunist ja võidukast riigist.

Jaana Davidjants on Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi külalisteadur.

Brigitta Davidjants on Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse vanemteadur.