Reaalsuse kõrb võtab võimust. Juhan Raud vestles Anders Härmiga
Kumus on üleval Anders Härmi kureeritud rühmanäitus „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“, kus on võetud hinnanguid andmata vaatuse alla nn tehisintellekti, aga ka üldisemalt digitehnoloogiate problemaatika ühes seda saatvate inimlike meeleolude ja hirmudega. Kuraatori sõnul huvitas teda ennekõike tänapäevase homo digitalis’e alateadvus ja kehataju, aga ka see, mis jääb inimesest kõikvõimalike simulaakrumite maailmas lõpuks järele.
KADI-ELL TÄHISTE, MAARIN EKTERMANN: Kunstivaldkonna rahastamist ei päästa muu kui kapitaalremont (jah, jätkuvalt)
Sirp on avaldanud ülevaateid kultuuriministeeriumi ning Eesti Kultuurkapitali ehk avaliku raha jaotumisest kunstivaldkonnale nii 2023., 2024. kui 2025 aastal. Aastal 2023 jõuti järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja samavõrd ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. Aasta hiljem tõdeti, et kuigi aasta tõi küll mõningat arengut, võis tehtud muudatusi pidada siiski pisiparandusteks ning vajadus suurema korrastustöö järele ei olnud kuhugi kadunud. 2025. aastal – põhimõtteliselt sama. 2026. aasta alguses kunsti rahastamise ülevaadet kirjutama hakates – ikka sama!
OLIVER ISSAK: Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale
Öeldakse küll, et ajalugu ei kordu. Ometi juhtus mulle hiljuti ühe koolitöö raames näppu (või õigemini ekraanile) info mingisugusest 1996. aasta kultuuritöötajate streigist. Tulenevalt oma sünniaastast (samuti 1996) polnud ma sellest muidugi midagi kuulnud ega meenunud seegi, et keegi oleks viimaste aastate kultuuritöötajate väljaastumiste kontekstis seda streiki maininud. Mida enam aga teemasse kaevusin, seda rohkem hämmastusin – juhuslikele riimumistele lisandusid lausa kummastavad kordused. See kõik ajendas sügavamalt asjade kulgu uurima ning lõpuks ka leitud kilde jagama, sest näib, et õppida on kolmekümne aasta tagusest juhtumist veel tänagi.
Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0. Ardo Ran Varres vestles Rein Rauaga
Kuidas mõjutab tehisaru tulek ilukirjandust? Eeldus, et TI hõlbustab kirjutamist ja avardab lugejate ligipääsu raamatutele, võib olla illusioon. Selle ja palju muu üle arutleb Ardo Ran Varrese intervjuusarjas kirjanik, tõlkija ja kultuuriteadlane Rein Raud.
Jaan Krossi auhinna laureaat on avardanud Eestit
19. veebruaril kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat.
TRISTAN PRIIMÄGI: Torm kajakambris
End uhkusega üheks maailma poliitilisemaks filmifestivaliks pidanud „Berlinale“ on nüüd langenud iseenda taktika ohvriks, sest avalikkus ei soovi arutelu, vaid skandaali.
Berliini filmifestival 12. – 22. veebruarini.
Terrorist ja pühak. Tristan Priimägi vestles Oliver Laxe’iga
Eelmise aasta üks suurimaid filmielamusi, Galiitsia päritolu prantsuse režissööri Oliver Laxe’i film „Sirāt“ (2025), tuletas taas meelde, et film võib olla ka füüsiline kogemus.
ÄLI-ANN KLOOREN: Viies sõjatalv
Üheks veebruarikuu kontserdielu tipphetkeks võib pidada Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja õhtut Beethoveni viie tšellosonaadiga.
JAANUS TERASMAA: Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline?
Toimub pretsedenditu, 10–20 korda varasematest aegadest kiirem globaalse temperatuuri tõus, mille põhjuseks pole mitte päikeseenergia ega kosmilised tegurid, vaid fossiilkütuste põletamine.
MARILIIS KÕUTS: Kõik me kanname endas mere märke
Läänemere olukord on kui metafoor inimese ja looduse vahel toimuvast, meri on meile õpetanud, et tagajärgi lappida on palju kulukam ja valusam kui ennetada.
PIRET PUNGAS-KOHV: Soodest ja nende taastamisest, kujundlikult
55 aastat tagasi sõlmiti Ramsari konventsioon, millega riigid üle maailma tunnistasid märgalade ökoloogilist tähtsust ja seadsid eesmärgiks piirata nende kadu. Selle leppega liitus Eesti 1994. aastal, aga ikka kõlab kohalikus arvamusruumis väiteid, mille esitajad kahtlevad soo(metsa)de väärtuses ja nende taastamise vajalikkuses.
Eesti teatri auhindade nominendid 2025. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tallinna Linnateatris. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
JAANA DAVIDJANTS, BRIGITTA DAVIDJANTS: Heli roll Tiktoki Vene propagandas: ohverdustest muinasjutulise Venemaani
Ühismeedias ei ole tähtis ainult see, mida näeme, vaid ka, mida kuuleme. Sisu on aina audiovisuaalsem ja helil on pildi kõrval järjest suurem roll. Eriti peegeldub see Tiktokis, mis erineb oluliselt oma loogika ja kasutusviiside poolest teistest platvormidest.
Arvustamisel
Lauri Sommeri „Sugupuu“
Vabariigi aastapäeva eelkontsert „Maria Faust. Valede marss“
Madli Marje Gildemanni autoriplaadi „Dream Sequence of an Ancient Forest“ esitluskontsert
Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja
Krulli park
Saku gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskus
näitus „Ole kunstikogu“
2 × Showcase Beat Le Mot’ ja Von Krahli teatri „Võit Päikese üle“
Berliini filmifestival
dokumentaalfilm „Karp“
