Sel aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia ökoloog Martin Zobel – teadlane, kelle töö on sügavalt mõjutanud nii Eesti ökoloogia arengut kui ka terve põlvkonna teadlaste mõtteviisi.
Martin Zobel sündis 1957. aastal ja kasvas üles Tallinna äärelinnas, kus looduses liikumine kuulus igapäevaelu juurde. Perekondlik pärimus räägib, et juba nelja-aastaselt teatas ta oma vanematele soovist saada loodusteadlaseks. Koolipoisina kogus ta putukaid, korraldas naabruskonna lastele loodusretki ning luges innukalt populaarteaduslikke ajakirju ja raamatuid.
Üheks oluliseks pöördepunktiks sai õpetaja soovitus teha väike uurimistöö Eesti loopealsetest – õhukese lubjarikka mullaga rohumaadest, mida leidub maailmas väga piiratud aladel. See töö suunas noormehe taimeökoloogia juurde ning pani aluse tema edasisele teadlasteele. Õpingute ajal Tartu ülikoolis innustas professor Hans Trass teda loopealsete uurimist jätkama. See ainulaadne ja ohustatud elupaigatüüp kujunes ka Martin Zobeli kandidaaditöö teemaks ning on jäänud keskseks osaks tema teadustööst.
Martin Zobel kujunes Eesti taimeökoloogia juhtivaks teadlaseks, jätkates koolkonda, mille juured ulatuvad juba professor Teodor Lippmaa töödeni eelmise sajandi alguses. Ka Nõukogude ajal raudse eesriide tingimustes oli Tartu ülikooli botaanika kateeder vaba akadeemilise mõtte varjupaik, mida kandsid edasi sellised professorid nagu Hans Trass ja Viktor Masing. Taasiseseisvumise järel panustas Martin Zobel märkimisväärselt Eesti teadussüsteemi avamisse ja rahvusvahelisemaks muutmisse, suunates nooremaid kolleege välismaale õppima ja kogemusi omandama. Aastaid juhtis ta teaduskompetentsi nõukogu ning selle töö eest on teda tunnustatud Valgetähe ordeniga.
Tartu ülikoolis alustas Martin Zobel tööd 1980. aastal ning on läbinud seal kogu akadeemilise tee kuni taimeökoloogia professori ametikohani. Selle aasta algusest emeriteerununa on ta andnud õppetooli juhtimise edasi noorematele kolleegidele, jätkates samal ajal aktiivset teadustööd. Kolleegidele on meelde jäänud instituudi juhina tema kabineti uksel olnud silt „Segamatu tööaeg kell 8–11“, et igapäevane asjaajamine ei hakkaks teadustööd varjutama.
Martin Zobel on avaldanud üle veerand tuhande teadustöö ning kuulub viidatavuse poolest maailma mõjukamate teadlaste hulka. Tema juhtimisel koostatud teadustööd on jõudnud ajakirjade Nature ja Science veergudele, ta on juhtinud mitmeid suuremahulisi teadusprojekte ning pälvinud kolmel korral riikliku teaduse aastapreemia. Alates 2010. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. Oma eriala rahvusvahelises seltsis on ta täitnud juhtivaid rolle ning pälvinud 2023. aastal organisatsiooni kõrgeima tunnustuse – auliikme staatuse.
Teadlasena on Martin Zobel keskendunud küsimusele, kuidas liigid koos eksisteerivad ja mis määrab elurikkuse mustrid. Ta on korduvalt näidanud, et tavapärasest erinevad vaatenurgad võivad avardada arusaama elurikkuse toimimisest. Martin Zobel on rõhutanud, et elurikkus ei sõltu ainult liikidevahelisest konkurentsist, vaid ka sellest, millised liigid on üldse ümbruskonnas olemas ja valmis koos elama. Samuti on ta toonitanud positiivsete vastasmõjude tähtsust ning juhtinud tähelepanu taimede ja nendega seotud mikroorganismide tihedale seotusele. Tema tööd mükoriisaseente uurimisel on aidanud avardada arusaama taimkatte toimimisest nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil. Sel moel on tema teadustöö sidunud Eesti klassikalise taimeteaduse kaasaegse molekulaarse ökoloogiaga, pakkudes uusi vaatenurki taimekoosluste toimimisele eri skaaladel.
Teiseks tähtsaks suunaks on olnud taimkatte dünaamika ja inimtegevuse roll ökosüsteemide kujunemisel. Martin Zobel on korduvalt rõhutanud, et looduskaitse ja taastamine peavad tuginema kindlale ökoloogilisele teadmisele. Eriti on ta keskendunud poollooduslikele kooslustele – niitudele, mis on kujunenud inimese ja looduse pikaajalises koostoimes ning võivad olla äärmiselt liigirikkad. Tema teadustöö on andnud tugeva aluse nende koosluste kaitsele ja taastamisele ning mõjutanud ka praktilisi looduskaitseotsuseid. Martin Zobel on pidanud tähtsaks ökoloogiliste teadmiste selgitamist ka väljaspool akadeemilist ringi. Tema selged ja arusaadavad käsitlused on aidanud tuua elurikkuse teemasid avalikkuse ette.
Lisaks teadustööle on Martin Zobel olnud hinnatud õppejõud ja juhendaja. Ta on osanud ühendada teoreetilise selguse ja praktilise loodustundmise ning pidanud oluliseks, et noor teadlane kujundaks oma uurimisküsimused ja tööviisi võimalikult iseseisvalt. Tema juhendamisstiili iseloomustab pigem suunamine kui sekkumine ning usaldus noore inimese teaduspüüdluste vastu. See meetod on osutunud viljakaks: mitmest tema endisest doktorandist on saanud professorid ning tema akadeemiline „järeltulev põlvkond“ laieneb edasi ka järgmisesse põlvkonda. Tartu ülikool on tunnustanud Martin Zobelit selle töö eest suure medaliga.
Martin Zobel on teadusetegemisest omaks võtnud, et vastastikku toetavad suhted on olulisemad kui karm konkurents. Seda hoiakut on ta kandnud ka kolleegide ja õpilastega suheldes. Tema laiad huvid, hea huumorimeel ja toetav hoiak on teinud temast hinnatud kaaslase nii välitöödel kui ka seltskondlikel koosviibimistel. Teaduse elutööpreemia on tunnustus tema pikaajalisele ja mõjukale tegevusele, mis on aidanud kujundada Eesti ökoloogia nägu ja mõjutanud teadusmõtet ka väljaspool Eestit.
Teaduspreemiad ja tunnustused
1995 – Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste ning põllumajandusteaduste alal (kollektiivi liige)
1998 – Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal (kollektiivi juht)
2007 – Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2007 – Tartu Ülikooli medal
2016 – Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal (kollektiivi juht)
2017 – Tartu Ülikooli suur medal
2022 – Karl Ernst von Baeri medal
2025 – Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“
Martin Zobel on Eesti Teaduste Akadeemia liige, on olnud rahvusvahelise Taimkatte Uurimise Ühingu (International Association for Vegetation Science) nõukogu liige ja rahvusvahelise taimeökoloogia ajakirja Journal of Vegetation Science toimetaja.
Meelis Pärtel, Martin Zobel, Loodusmets ja tulundusmets elurikkuse kandjana. – Sirp 22. XII 2017.
Urmas Kõljalg, Martin Zobel, Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled. – Sirp 3. IX 2021.
