11. veebruaril tähistati Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“, et juhtida tähelepanu naiste tähtsale kohale teaduse arengus ning julgustada neide ja naisi valima teadlaskarjääri.
Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline jaotus siiski endiselt tasakaalust väljas. Kahtlemata on seda mõjutanud akadeemilise maailma lineaarse järjepidevuse nõue, millesse eraeluliste valikute (nt vanemlus) sobitamine on raskevõitu, mis aga tavapäraselt on seotud just naisteadlaste karjäärivalikutega.1 Kuigi uuringud kinnitavad, et naiste ja meeste edukus teadusgrantide taotlemisel on peaaegu võrdne,2 on naisteadlaste ebavõrdne positsioon karjääri alguses tähendanud, et suur osa potentsiaalsest teaduslikust võimekusest jääb kasutamata.1 Kui seda barjääri teadlikult ja süstemaatiliselt vähendada, laieneb nii ülikoolide kui ka kogu Eesti talentide ring ning paraneb majanduse seisund ja ühiskonna heaolu.
Naisteadlaste edukuse senine tõus
Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) puhul on tegemist kõige mainekama eesliiniteaduse rahastajaga, kes hindab kõrget teaduslikku kvaliteeti. 2025. aastal esitati ERC alustava teadlase vooru (ingl starting grant, STG) Tartu ülikoolist (TÜ) kuus taotlust, kõik naisteadlastelt. Üks TÜ taotlus oli edukas ja sai ka rahastuse. Edukuse määr selles voorus oli 16%, ERC-grantide edukuse keskmine on Tartu ülikoolil 10-11% ringis. Ka värskes 2026. aasta alustava teadlase voorus moodustasid naised 64% taotlejatest. Selline naisteadlastest taotlejate kasv viitab muutustele nii teaduskultuuris kui ka ülikooli toetavates süsteemides, mis on pakkunud naisteadlastele rohkem võimalusi oma ideid Euroopa mainekaimale teadusgrantide jagajale esitada.
Viimasel kümnendil on Tartu ülikooli naisteadlaste osakaal ERC taotlustes jõudsalt kasvanud ja jõudnud nüüd verstapostini, kus nende osalus parandab ülikooli üldisi tulemusi. Esimene edukas TÜ naisteadlane ERC rahastusvoorus oli professor Marina Semtšenko, kes sai 2021. aastal väljakujunenud teadlase grandi (ingl consolidator grant, COG). Sellest voorust alates on meeste ja naiste edukus olnud peaaegu võrdne (vastavalt 11% ja 12%), mis kinnitab varasemate rahvusvaheliste uuringute järeldusi, et soopõhiseid erinevusi taotluste edus ei ole, sest teadus on teadus, olenematateadlase soost.2,3
Joonis 1 näitab, et aastatel 2014–2026 kasvas TÜ üldine edukus selgelt kooskõlas naisteadlaste suurenenud osalusega. Statistiline seos näitab mõõdukat positiivset korrelatsiooni (r = 0,282), mis tähendab, et mida rohkem naisteadlasi taotleb, seda paremaks kujuneb ka ülikooli koondedukus.
Tendentsi kinnitab ka Núria Bautista-Puigi jt analüüs2, mille järgi Euroopa Liidus kasvas naisteadlaste aktiivsus eriti sotsiaal-, humanitaar- ja eluteadustes ja see peegeldub ka Tartu ülikooli tulemustes.
Alustavate naisteadlaste aktiivsus kui edu mootor
Kõige kiirem areng on toimunud alustava teadlase grantides. Joonis 2 illustreerib hüpet, kus TÜ naisteadlaste esitatud alustava teadlase grandi taotluste arv on viimasel kümnendil olnud järjekindlalt suurem kui meeste taotlustel. Aastatel 2014–2026 esitasid naised kokku 61 alustava teadlase grandi taotlust, mehed 42.
grandi taotluste arv
See aktiivsuse kasv on ka põhjus, miks alustava teadlase voorudes on TÜ üldine edukus kasvanud. Teadlaskarjääris on alustava teadlase grant hüppelaud, mis tähendab, et rohkem naisi teeb esimese sammu ERC poole, mis omakorda loob laiema taotlejate ringi ning mitmekesisema ja innovatiivsema ülikooli.
Ka rahvusvaheline uuring4 näitab, et keskmiselt juhivad naised mitmekesisemaid teadusrühmi ja see omakorda suurendab naisteadlaste nähtavust.
Kuid see tendents ei ole seotud ainult Tartu ülikooliga, vaid on nähtav kogu Eestis. Andmebaasi CORDIS5, mis analüüsib Euroopa Liidu teadusrahastust, andmed tabelis 1 näitavad ERC edukust Eestis ja viimastel aastatel on ka riigi tasemel kasvanud just alustavate naisteadlaste aktiivsus (naisteadlaste taotlusi on läinud igasse vooru) ning edukust (ei ole vooru, kus naisteadlased ei ole olnud edukad).
Tabel 1. Eesti edukus ERC voorudes sooliselt jaotatuna
| Alustava teadlase grant (STG) | Väljakujunenud teadlase grant (COG) | Kogenud teadlase grant (ADG) | ||||
| N | M | N | M | N | M | |
| 5,3% | 5,7% | 5,3% | 7,8% | 0% | 6% | |
| 2007 | 0% | 0% | ||||
| 2009 | 50% | 0% | ||||
| 2010 | 0% | 0% | 0% | |||
| 2011 | 0% | 100% | 0% | |||
| 2012 | 0% | 0% | 25% | |||
| 2013 | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% |
| 2014 | 0% | 0% | 0% | 100% | 0% | |
| 2015 | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% |
| 2016 | 14% | 0% | 0% | 0% | 0% | |
| 2017 | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% |
| 2018 | 0% | 33% | 0% | 20% | 20% | |
| 2019 | 20% | 0% | 0% | 0% | 0% | 11% |
| 2020 | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% |
| 2021 | 0% | 0% | 14% | 0% | 0% | 0% |
| 2022 | 0% | 13% | 0% | 0% | 14% | |
| 2023 | 11% | 17% | 25% | 22% | 0% | 0% |
| 2024 | 15% | 0% | 0% | 17% | 0% | 22% |
| 2025 | 13% | 0% | 33% | 10% | ||
Allikas: Eesti teadusagentuur
ERC andmetel (seisuga 23. I 2026) on Eestis teostatud või käigus 24 ERC-projekti, millest üheksat on juhtinud või juhivad naisteadlased. Seitsmenda raamprogrammi ajal oli neid projekte neli, kuid siis olid kõik meesteadlaste juhitud. Raamprogrammi „Horisont 2020“ ajal alustatud projekte on seitse, millest naisteadlaste juhitud projektid moodustavad 28%. Raamprogrammi „Euroopa horisont“ ajal on Eestis alanud juba 13 ERC-projekti, millest 53% juhib parajasti naisteadlane. See näitab, et Eesti edukus kasvab, kui hindame, toetame ja väestame oma teadlasi.
Valdkondlik tasakaal ja kitsaskohad: kuhu edasi liikuda?
Tabelis 2 nähtav Tartu ülikooli valdkondade vaheline taotluste jaotus peegeldab aga ebavõrdsust, mis valitseb niihästi mujal Euroopas kui ka Tartu ülikoolis.2 Naisteadlaste osalemine on füüsika-, loodus- ja inseneriteaduste valdkonna voorudes märgatavalt väikesearvulisem kui teistes valdkondades. Peamiseks põhjuseks on ajalooliselt nõrk naisteadlaste esindatus selles valdkonnas üldiselt.1,2 Kuigi Tartu ülikoolis on näha viimastel aastatel muutust, on tasakaal veel kaugel ja see peegeldub paratamatult nii ERC kui ka teiste rahastajate taotlusvoorudes ja edukuses. Kui pole taotlejaid, pole ka edukaid taotlusi.
Tabel 2. Tartu ülikooli ERC taotluste valdkondlik jaotus aastatel 2014–2026
| Elu- teadused (LS) | Füüsika-, loodus-, ja inseneri- teadused (PE) | Sotsiaal- ja humanitaar- teadused (SH) | |
| Meesteadlaste esitatud ERC taotluste arv 2014–2026 voorudes | 44 | 37 | 22 |
| Rahastatud meesteadlaste esitatud ERC taotluste arv 2014–2026 voorudes | 6 | 4 | 2 |
| Meesteadlaste ERC taotluste edukus 2014–2026 | 13,6% | 10,8% | 9,1% |
| Naisteadlaste esitatud ERC taotluste arv 2014–2026 voorudes | 27 | 10 | 46 |
| Rahastatud naisteadlaste esitatud ERC taotluste arv 2014–2026 voorudes | 4 | 0 | 5 |
| Naisteadlaste ERC taotluste edukus 2014–2026 | 14,8% | 0,0% | 10,9% |
Allikas: Tartu ülikool
Kokkuvõte
Eesti edu valemis on naisteadlastel alati olnud hindamatu roll professor Alma Tomingast professor Triin Laisani ja sealt edasi. Viimaste aastate progress nii Tartu ülikoolis kui ka kogu Eestis tõestab, et sihipärane tegevus ja kõigi teadlaste toetamine annab tulemusi: naisteadlaste kasvav aktiivsus ERC taotlusvoorudes on toonud kaasa rohkearvulisema osalemise, suurema valdkondliku mitmekesisuse ning TÜ ja Eesti piiranguteta teaduse kasvava edu. Rahvusvahelise teaduskirjanduse kinnitusel on selline mitmekesisus mitte ainult õiglane, vaid hädavajalik, et nihutada piire, mis naisteadlaste karjääre mõjutavad.4
Tartu ülikooli ja Eesti lugu on seega palju enamat kui statistiline korrelatsioon: see on näide, kuidas teadus hakkab arenema siis, kui kõik tippteadlased saavad võimaluse särada. Naisteadlaste suurem esindatus suurendab taotluste hulka ja teadusrahastust ja annab ruumi uutele ideedele, küsimustele ja teaduslikele läbimurretele. Nii kujunebki ülikoolist ja ühtlasi riigist keskkond, kus mitmekesisus ei ole eesmärk omaette, vaid loomuliku ja vaba teadusliku edu alus.
Kalmer Lauk on Tartu ülikooli grandikeskuse analüütik.
1 Jaanika Anderson, Naised teaduses – kas sootroll kimbutab teadust? – Sirp 8. III 2024.
2 Núria Bautista-Puig, Carlos García-Zorita, Elba Mauleón, European Research Council: Excellence and leadership over time from a gender perspective. – Research Evaluation 2019, 28(4).
3 Karen B. Schmaling, Stephen A. Gallo, Gender differences in peer reviewed grant applications, awards, and amounts: A systematic review and metaanalysis. – Research Integrity and Peer Review 2023, 8(2).
4 Isabelle Kingsley, Eve Slavich, Lisa Harvey-Smith, Emma L. Johnston, Lisa A. Williams, Women are awarded more team than solo grants and lead more genderbalanced teams than men. – Science and Public Policy 2025, 52(1).
5 https://cordis.europa.eu/
