TÕNU VIIK, RAINA LOOM: Ülikoolide akadeemilisest autonoomiast 

Uue õppeaasta aga kindlasti uue – tehisintellekti ajastu hakul on paslik tuua avalikku ruumi senisest rohkem diskussiooni vabadustest õppida ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusmaastikul ei ole üldjuhul kombeks liialdada eneseanalüüsiga ja arutelda individuaalsete ja organisatsiooniliste vabaduste teemal, pigem ollakse keskendunud ühiskonna, õppurite ja teiste sihtgruppide huvide teenimisele. Ometi on kiire ja mitmedimensiooniline maailmaareng teravalt päevakorda tõstnud küsimuse inimõigustest ja -vabadustest, neid väärtustavate organisatsioonide vabadustest ning sellest, mismoodi kiiresti muutuval tehisintellekti ajastul väärtuspõhiselt hakkama saada. 

ALARI PURJU: Mis tekitab ja hoiab majanduskasvu? 

Selle aasta Nobeli majandusauhind jaotati kolme teadlase vahel. Chicagos asuva Northwesterni ülikooli professor Joel Mokyri puhul märgiti panust tehnoloogilise progressiga saavutatava püsiva kasvu (mis erineb jätkusuutlikust kasvust) eelduste selgitamisel, College de France’i ja Londoni majanduskooli professori Philippe Aghioni ja USA Browni ülikooli professori Peter Howitti puhul nimetati loova hävitamise läbi saavutatava püsiva kasvu teooria loomist. Mokyr on pärit Hollandist, Aghion Prantsusmaalt ja Howitt Kanadast, aga kõik on kaitsnud doktoritöö USAs. Mokyr sai poole auhinnast ja teised kaks kumbki ülejäänud poolest poole. 

HENT KALMO: Stagnatsiooni ökonoomika 

Nostalgia tuleb peale, kui mõelda, et paarkümmend aastat tagasi tegelesid majanduse uurijad siinmail peamiselt küsimusega, miks Eestil on läinud nii hästi. Majanduskasv oli toona ületanud kümne protsendi piiri ja võis tõdeda, et kõigest viieteistkümne aastaga oli Eesti läbi teinud „imelise muutumise“, kui tsiteerida raportit, milles Mart Laar võttis kokku möödunud edu põhjused. 1992. aasta tuli külma talvega, poed olid tühjad, majandus kiratses. Korraga hakkas aga justkui puhuma rõõsk, kevadine kapitalismituul. Tekkisid tuhanded ja tuhanded ettevõtted, restoranid, hotellid, poed.

KERSTIN-ELISABETH KULLERKUPP: Unenäoline lend ja öised tantsud  

Silver Ainomäe ja TKO kontsert sarjas „Kohtumispaik Mustpeade maja“ 8. XI.

Valgus hakkas juba saabuma, aga enne jõudis juba peitu pugeda, kui kohale jõudis … Sellesse hämarduvasse novembrikuu laupäeva tõi helgust ja värve Tallinna Kammerorkestri kontsert Mustpeade majas. Kodupubliku ees oli pärast rohkem kui kümneaastast pausi rahvusvahelise haardega, praegu põhiliselt USAs tegutsev tšellosolist Silver Ainomäe. Sel korral astus ta üles ka dirigendina ning mängis muu hulgas kummitusliku häälega teremini.

MARLEEN METSLAID: Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut 

Ajaloolane Aadu Must on ajalooteaduse näitel rääkinud distsipliinist kui kindlatest komponentidest koosnevast organismist. „Kui midagi neist puudub, jääb kogu süsteem põdema ja kiduma. Erialane teadusajakiri on üks neist osadest.“ Eesti etnoloogiale on selleks vajaminevaks komponendiks olnud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) aastaraamat, mille esimene köide ilmus sada aastat tagasi 1925. aastal. Seni on välja antud 66 köidet, mille kaudu on lugejate ette jõudnud üle 700 teadusartikli. 

KALLE VELLEVOOG; Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng 

Põlva linnaruumi areng annab tunnistust linnajuhtide pikaajalisest strateegiast ja selle teostumisest linna uueks kujundamisel. 

EERO EPNER; Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme 

Hullumeelsuse piirid on hägusad ja muutuvad ajas. Neid on muditud olude, hoiakute ja teiste inimeste poolt. Mis ühele hullumeelsus, see teisele tundlikkus või veelgi enam – terav äratundmine. Kust jookseb piir trauma, pinge, paine ja selle vahel, millest edasi algab sõgedus ning korteriühistu reeglite rikkumine, ei ole võimalik kindlalt öelda. Ebakonventsionaalne käitumine võib olla märk täielikust hämarolekust või erilisest tervemõistuslikkusest. Mis vahendeid meile siis nii väga on antud, et jõuda millegi tumeda, sügava või selge ja puhtani? 

Retk perekondlike mälestuste rajal. Tristan Priimägi vestles katalaani režissööri Carla Simóniga

Carla Simónil kulus vaid kaks katsetust, et pääseda Euroopa tuntud väärtfilmilavastajate nimistusse, kui ta teine täispikk film „Alcarràs“ võitis 2022. aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru, saades kõigi aegade esimese katalaanikeelse filmina selle au osaliseks. Tänavu teadis filmiüldsus juba paremini valmis olla ning sellest annab ehk aimu ka tõsiasi, et ta uusim film „Palverännak“ esilinastus kevadel Cannes’i põhivõistlusprogrammis. Kuigi Simóni tituleeritakse järjekindlalt hispaania režissööriks, on ta sündinud-õppinud-kasvanud Kataloonias ning teeb ka oma filme järjekindlalt ja põikpäiselt katalaani keeles („Palverännak“ vähemalt osaliselt, segatuna hispaania ja galeegi keelega).

Triinu Tamm vestles Anna Verschiku ja Katrin Kerniga  

Nagu igal aastal, anti ka tänavu rahvusvahelisel tõlkijate päeval, 30. septembril üle August Sanga luuletõlkeauhind, mille sai Anna Verschik Julia Mussakovska luuletuse „Õitseb magnoolia võõras aias“ tõlke eest ukraina keelest, ning pikaaegse ja viljaka toimetajatöö eest Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Katrin Kern. 

„Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“. Tiia Kõnnussaar vestles Jüri Talvetiga

Kohtume emeriitprofessor Jüri Talvetiga Werneri kohvikus. Allkorrusel sumiseb elu, tudengid saalivad kohvitopsidega edasi-tagasi või klõbistavad kohvikulaudade taga arvutiklahve. Üleval galeriis, mille seinu ehivad Tartu vaimuinimeste saržid, on vaiksem. Talvet räägib kirglikult, puhuti muheleb, jutustab meelsamini teistest kui endast.

Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid

ARNE MERILAI: Raamatuaasta vastandid 

Me elame kummalises paralleelreaalsuses.  

Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.  

/// Arvustamisel ///

Marshall Sahlinsi „Lummatud universumi uus teadus“

Silver Ainomäe ja TKO kontsert

Eesti muusika nädal

telesari „Klassikatähed“

Trio 95 stuudiokontsert

Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“

Pascal Bronneri näitus ,,Joonistatud paralleelilmad“ 

näitus „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“

Tallinna Linnateatri „Avamine“

Rakvere teatri „Elevantmees“

Sõltumatu Tantsu Lava „The Space Between Us Is Not Empty (Ruum, mis hoiab – kaugus, mis puudutab)“

dokumentaalfilm „Kadunud tähed“

dokumentaalfilm „Kindral“ ja dokumentaalsari „Mati Alaver. Valgusest varju“