Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse. Andrei Liimets vestleb Tõnis Arjusega
Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“
Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest.
SANDRA HAUGAS: Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi
Viimasel poolaastal on avaliku arutelu keskmesse tõusnud kõrghariduse rahastamine. Üldise kärpepoliitikaga plaanitakse riigi tegevustoetus kõrgkoolidele aastateks 2027–2030 külmutada ja nii püüavad haridus- ja teadusministeerium, kõrgkoolid ja üliõpilased otsida lahendusi kõrghariduse vajalikul määral rahastamiseks. Üha tõenäolisem on (osaliselt) tasuline kõrgharidus.
ALAR LAATS: Filantroop Aga Khan IV ja ismailiitlik teoloogia
Järgnev lugu on kirjutatud ühe väljapaistva moslemi mälestuseks. Selle aasta veebruaris lahkus siit maailmast imaam Aga Khan IV (1936–2025).
Soovist toetada Ukraina kunsti kasvas välja festival. Juhan Raud vestles Alice Järvetiga
Reedel algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegse kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka esituskunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet.
MARE MÜÜRSEPP: Anderseni mõõdupuu
Kui sadakond eesti illustraatorit, kirjanikku, kirjastajat ja muud lasteraamatu asjatundjat rõõmustasid Bologna messil Eesti suure esindatuse ja tähelepanu pälvimise üle, siis selle kõige kõrval oli ka muud toredat. Näiteks kohtumine Kanada kunstniku Sydney Smithiga, kelle tööd tunnustati 2024. aastal Anderseni auhinnaga. Jutuajamine tema näituse avamisel andis huvilistele aimu, kuidas on kujunenud tema silmapaistev loometee.
Luulesalv. Gili Haimovich
KRISTEL VILBASTE: Ära toida oma hirme ehk Mürgine, mürgisem, mürgiseim
KAAREL KAROLIN: Võitluses kliimamuutuste vastu vajame soolist tasakaalu
Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses.
HELDUR SANDER: Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis
Ajakirjal Eesti Mets on pikk ja mitmekesine ajalugu,1 alguse sai see 1921. aastal olles üks esimesi vastses Eesti Vabariigis.
ANDREI LIIMETS: HÕFF 20. Kuidas õudusskeptikust kasvas õudusesõber
Muljeid kolm päeva kõrgendatud meeleolus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalilt ning seniselt kümnelt õuduspeolt, millest olen osa võtnud.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival 1. – 3. V 2025.
TRIINU ARU: Eesti naised popvideotes. Miks nad paljajalu põllul seisavad?
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust.
Iiri keele taassünd tänu õudusfilmidele. Kaspar Viilup vestles Iiri režissööri Aislinn Clarke’iga
Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita.
ÄLI-ANN KLOOREN: Sündmusterohke kuu
Aprillis oli rikkalikult suurüritusi: kõigepealt Tallinn Music Week, siis „Jazzkaar“ ja Eesti muusika päevad.
KAAREL KÜNNAP : Märkmeid EMPist
Hämmastav oli festivaliprogrammi kuulates tõdeda, kui rikas on nii siinse heliloomingu ajalugu kui ka tänapäev – viimasest andis tunnistust esiettekannete suur osakaal esitatava materjali hulgas.
Eesti muusika päevad 25. IV – 4. V Tallinnas ja Tartus.
OVE-KUTH SOOSAAR: Põrmulise peibutus
Ansambel U: sarja „Residentuu:r“ kohtumised „Pärimus ja inimpsüühika“ Liisa Hõbepapli kammerooperi „Põrmuline“ loomisprotsessi teemal.
MARI KOIK: Keeleteaduse loosungi all tehakse poliitikat
EKI praeguse juhtkonna suunitlus heakeelsussoovitusi mitte anda, rehabiliteerida kantseliit ja tervitada kõiki toortõlkelisi sõnu-väljendeid kajastub ka selle aasta lõpul ilmuvas ÕSis.
KRISTIINA ROSS: Kes loeb paksu pabersõnastikku?
Arvustamisel
Michael Sheridani „Punane keiser. Xi Jinping ja tema uus Hiina“
Édouard Louis’ „Kes tappis mu isa“
Vanemuise ooper „Boheem“
Eesti Noorsooteatri „1984“ ja „Transport. Eesliinil“
Ugala teatri „Sünnipäevaküünlad“
näitus ,,Tere tulemast koju, eluasemekriis!“
näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“
Anita Kremmi näitus „Leping“ ja residentuur „Lepinguruum: laiendatud üksus“
dokumentaalfilm „Põhjaekspress“
