Toeta

2022

  • Autokasutus kui õpitud (ha)abitus
    Sõidu- ja veoautosid on aastatel 1991–2020 järjest juurde tulnud, busse aga vähemaks jäänud.
    Statistikaamet

    Autokasutus kui õpitud (ha)abitus

    Eestis pole kehtestatud ühtegi autoga seotud maksu peale kütuseaktsiisi. Autopoliitika on ühiskonnas üks ebavõrdsuse taastootmise võimsaid hästi varjatud instrumente.

    Hannes Aava
    3 minutit
  • Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
    Viimsepäeva välikino. Inimesed Islandil sulavat jääd jäädvustamas.
    Piia Ruber
    ,

    Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell

    Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.

    Tarmo Soomere
    4 minutit
  • Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused
    Kunstniku ettekujutus Ia tüüpi supernoova tekkimisprotsessist. Hiidtähe massi koguneb lõpuks kääbuse pinnale nii palju, et jõutakse kriitilise piirini.
    NASA / CXC / M. Weiss

    Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused

    Kui 1965. aasta suvel eesti filmi „Supernoova” filmiti, kerkis operaator Harry Rehe ette probleem – kuidas peategelase ja noore astronoomiahuvilise poisi dialoog hilisõhtuse tähistaeva all üles võtta. Kuna sellised võtted on keerulised isegi tänapäevast tehnikat kasutades, tuli leida käepärane lahendus. Selleks otsiti seitse-kaheksa plekktahvlit, operaator tegi oma käega neisse hulga auke ja kattis pleki õlise pärgamentpaberiga. Kogu konstruktsiooni tagant valgustades saigi stseen ära filmitud.
    Iseenesest ei olnud filmimiseks kasutatud „kosmoloogilises mudelis“…
    Jaan Pelt
    12 minutit
  • ,

    Suur õnn on olla kellegagi koos

    Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“

    Maailm on muutunud. Ukraina sõja puhkemine on võtnud paljudelt perspektiivitunde – kõik, mida teed või teinud oled, saab endale mõttetuse pika ja musta varju, tulevikku nagu väga ei olegi või on see hämune, nagu läbi mattklaasi, puuduvad teravamad verstapostid. Enamasti on need seotud ikka millegi saavutamise või ära tegemisega, olgu selleks unistus maakodust või järgmine raamat-plaat, mõni järgmine trepiaste, mida sa veel täpselt ei mõõda,…
    Mait Vaik
    4 minutit
  • 2022. aasta kirjanik on Kiwa
    Kiwa sai auhinnaks väidetavalt Juhan Liivi kasutuses olnud teadvusekiirendi.
    Kris Moor

    2022. aasta kirjanik on Kiwa

    Romaanis „Kummiliimiallikad“ on siirdeaja ääremaakogemus sõnastatud nii, nagu seda suudab ainult juhanliivilikult vaba vaim.

    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • Arved Viirlaiu nimeline auhind ootab kandidaate

    Väliseesti Muuseum (Vemu) Torontos on asutanud Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäeva puhul tema nime kandva kirjandusauhinna. Arved Viirlaiu auhinnaga tõstetakse esile Eestit ja eestlust mõtestav silmapaistev ilukirjanduslik teos.
    Esimene laureaat kuulutatakse välja 2022. aasta detsembris Eesti kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevade konverentsil. Auhinnale saab kandideerida teosega, mis on trükis ilmunud ajavahemikus jaanuar 2021 kuni august 2022: Vemule tuleb esitada vabas vormis taotlus koos põhjendusega ja teos või selle koopia. Kandidaate võivad esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud,…
    1 minut
  • Adamson-Ericu stipendiumi pälvis Taavi Teevet
    Taavi Teevet
    Erakogu

    Adamson-Ericu stipendiumi pälvis Taavi Teevet

    Adamson-Ericu noore kunstniku stipendiumi pälvis tänavu Eesti Kunstiakadeemia magistrant Taavi Teevet. Stipendium antakse pidulikult üle kunstnik Adamson-Ericu 120. sünniaastapäeval 18. augustil kell 16 Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas.
    3000-eurose stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas tegutsevaid aktiivseid Eesti noori. Selle aasta stipendiaat on metallikunstnik Taavi Teevet.
    Taavi Teevet on lõpetanud kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppe ja omandab praegu magistrikraadi disaini ja rakenduskunsti erialal. Teeveti kontseptuaalne looming lähtub tihti…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Holmes ja Matsin“, Pille-Riin Larm vestleb Paavo Matsiniga
    Mart Hiob, „Paremat tulevikku planeerides“
    Hannes Aava, „Autokasutus kui õpitud (ha)abitus“
    Tarmo Soomere, „Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell“
    Jaan Pelt, „Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused“
    Mait Vaik, „Millest mõtled, kirjanik? Suur õnn on olla kellegagi koos“
    Intervjuu
    Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
    arhitekt Margit Mutsoga
    4 minutit
  • Viimane võimalus ERMis näha suurejoonelist näitust “Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad”
    Talomuro ilmaruum
    Berta_Janes

    Viimane võimalus ERMis näha suurejoonelist näitust “Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad”

    Täna algas ERMis viimane nädal Kumu kunstimuuseumi loodud Lõuna-Eesti kultuurile ja siinsete autorite loomingule pühendatud näitusel «Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad». Näitusel vaadeldakse lähemalt kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikule. Viimase kuraatorituuri teeb Liis Pählapuu homme, 17. augustil kell 17.
    Näitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming. Teoseid eksponeeritakse ligi viiekümnelt kunstnikult, nende seas Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem…
    1 minut

  • Esimene kirjandustänav elavdab Võru linnapäevi vaimsusega

    augustil kell 10 -17 saab teoks Võru esimene kirjandustänav, kus kõik põnev nii lastele kui täiskasvanutele sünnib Katariina kuju ja Kreutzwaldi monumendi vahelisel alal. Ühtlasi on ettevõtmine osake 18.-20. augustini peetavatest linnapäevadest.
    Kirjandustänaval „Katariinast Kreutzwaldini“ saab
    VAADATA – nt näitust „Jaan Vahtra 140“ Vana-Võromaa kultuurikojas, raamatukogu ajaloonäitust ja Kreutzwaldi juures tehtud fotosid läbi aegade. Võru linna 238. sünnipäeva puhul avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas kell 17 võru-teemaline grupinäitus „Teisel pool Võru“. Näituse kuraator…
    2 minutit
Sirp