feminism
-
Luuletaja, kriitik ja fotograaf Johanna RoosPiia RuberJohanna Roos feminismi ja poeetika vahel
Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik.
6 minutit -
Kuigi Johanna Roos on sedastanud, et ei tahtnud „Tsüklis“ keskenduda pelgalt naiseks olemisele, on raamatus rõhk ikkagi naisekehal ja selles toimuval. Võttes arvesse, kui vähe me endiselt naisest ja tema kehast teame, on see ühtlasi vägagi õigustatud.Piia RuberKas sul on päevad vä?
Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis?
6 minutit -
Karl Manberg. Hoovis. Õli, 1980. aastad.Eesti KunstimuuseumMemme vaeva mõõda miljardites
Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.
7 minutit -
Üksi ei sõua kaugele, enamik feministlikest võitudest on kollektiivsed pingutused. Pildil vasakult Nele Laos, Kadi Viik, Elise Rohtmets ja Kaimai Kuldkepp.Greta SauterFeministeerium: probleemiga tegelemise asemel on kergem nüpeldada probleemile osundajat
Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik suhtlemisoskusest, emadusest ja nõusolekust.
10 minutit -
Keskmiselt kulub Eestis naistel tasustamata hooletööle päevas 201 minutit ja meestel 137 minutit. Feministliku ajakirja Ms. magazine 1972. aastal ilmunud esimese numbri kaas.Liberty Media for Women, LLC / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsNähtamatu osa majandusest. Privaat- ja avaliku sfääri eristamine
Tasustatud majandus toetub hüvedele, mille tagab tasustamata hooletöö.
7 minutit -
Hädatarvilike suurte sotsiaalsete muutuste saavutamiseks on vaja läinud ulatuslikke sotsiaalseid liikumisi, kes on kasutanud arvukalt mitmesuguseid vähem ja rohkem igapäevaelu häirivaid sekkumisi, et muutusi läbi suruda. Pildil akadeemiliste töötajate hoiatusstreik.Piret RäniTeadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?
Teadlased-aktivistid leiavad, et ei piisa maailma eri aspektide mõistmisest, vaid vaja on seda ka positiivselt muuta lähtuvalt teaduslikust teadmisest.
12 minutit -
Kas sugu loeb?
Igal eesti keele kõnelejal ja kultuuri kandjal on oma rahva, kultuuri ja järeltulijate ees vastutus, mida ei saa kanda keegi teine. Ühiskonnal on vaja ka naiste vaadet ja kogemust.
8 minutit -
Läti lavakooslus Sieviešu stendaps nöökis festivalil „HeadRead“ toredasti naise elu tõsiasju, sh emantsipatsioonikeerdkäike XXI sajandil, armusuhete otsimist ja luhtumist, lähisuhtevägivalda, lastesaamist ja -kasvatamist, raha, olmet. Pildil vasakult: Inga Gaile, Marta Vilka, Santa, Leadyah/Lidija/Lidia/Lidiya/Lydia ja Futurmamma.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comKoos naermise kiituseks
Kirjandusel oleks püstijalakomöödialt mõndagi õppida: rohkem harjutamist, toimetamist ja publiku tagasisidega arvestamist.
4 minutit -
Johanna Maria Ojap kogub settesüdamikest poorivett.Lennart MaalaNaised geoloogias ehk Maal, maa all ja merel
Geoloogi ameti juurde kuuluvad välitööd, tihtipeale viivad need asustusest kaugetesse paikadesse, kus töötatakse ekstreemsetes ja füüsiliselt nõudlikes tingimustes. Suurte ekspeditsioonide ajastul XV–XVIII sajandil ja isegi XX sajandi alguses kaasnes nendega hulk tõsiseid ohte. Näiteks 1930. aastal Gröönimaale suundunud mandrite triivimise teooria eestvedaja Alfred Wegener sealt enam ei naasnudki. Nii Wegenerile eelnevaid kui ka järgnenud geolooge viis riskantsetele ekspeditsioonidele huvi Maa ajaloo ja ehituse vastu, sest eri paigus leiduvad kivimid sisaldavad…9 minutit -
Mis koondab Eesti feministlikku kogukonda?
Kuidas on saanud omavahelisest suhtlemisest, kus üksteist kuulatakse, partneri(te)ga arvestatakse ja luuakse seeläbi usaldus, feministlik probleem?
4 minutit -
She Xiaoyi. Võidetud kuulsus, 1982.Naiste emantsipatsioon Eesti NSVs ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu
Filmirežissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar, kunstnik, EKA professor Liina Siib ja Taani radikaalfeminist Lisbeth Jørgensen vestlesid naiste emantsipatsioonist Ida- ja Lääne-Euroopas.
10 minutit -
Kirjanik, õpetaja ja tõlkija Frieda Drewerk (1898–1978). Pseudonüümi Reed Morn all esitas Drewerk 1927. aasta romaanivõistlusele käsikirja „Andekas parasiit“, mille eest pälvis II koha ning mis ilmudes kujunes menukaks ka lugejate seas. Järgnesid romaan „Kastreerit elu“ (1929), lühimonograafia „Jeanne d’Arc“ (1935), hulk novelle ning romaan „Tee ja tõde“ (1955). Postuumselt ilmus läbi ajakirja Mana mitme numbri romaani mõõtu „Nimed ruumis ja ajas“, käsikirja on jäänud „Märgit hing“ jm. „Reed Morn, eesti kirjanduse tähelepanuväärt üksiklane või unustatud vaimne teejuht – need võiksid ehk olla märksõnad, millega Frieda Drewerk oleks vastu tahtmist nõustunud,“ on leidnud Rutt Hinrikus.Eesti KirjandusmuuseumTartus loeti Reed Morni ja muudki
Naiskirjanikud ei ole tegutsenud vaakumis. Nende teoseid on loetud ja neile on reageeritud; nemad ise on kursis olnud ja kaasas käinud oma aja mõttesuundadega.
6 minutit -
2021. aasta üks kaalukamaid lavastusi oli Kertu Moppeli „Mefisto“ Eesti Draamateatris.Tairo Lutter/Pm/ScanpixNaise koht on … laval. Ja lava taga
Arusaam meeste ja naiste võrdsusest etenduskunstides on petlik, sest laval olek ei tähenda kohe ühtlasi tähelepanuväärseid peaosi või loomingulisi juhtrolle.
8 minutit -
Esimene naine Tartu ülikooli matrikliraamatus Kuigi naistest vabakuulajaid leidus Tartu ülikoolis varemgi, loetakse naisüliõpilaste ametlikuks Tartu ülikooli tuleku ajaks 1915. aastat, mil naised lubati meestest täitmata kohtadele ja nad said teha lõpueksameid meestega võrdsetel alustel. Matrikliraamatuse hakati naisi kandma alles 1917. aastal. Esimene oli vene päritolu Jekaterina Sadovskaja, esimene eestlanna Sootaga valla taluperemehe tütar Alma Lüübek. Pildil Jekaterina Sadovskaja 1915. aastal.RahvusarhiivNaine akadeemilises maailmas
Teadusmaailma soolise mitmekesisuse võlu ja valu juhtimise vaatenurgast – naisjuhtide võimestamisel ja naiste positsioonide parandamisel on veel palju teha.
9 minutit -
Kadi Estland, 2021.Võim ja sugu. Võimu kuritarvitamine ei tule üllatusena
Meie ekspeaminister „ei sattunud ahistamisskandaali“, vaid ahistas kedagi ja see tuli välja. Ahistatu andis tema teost teada oma tööandjale ja asi jõudis ringiga toimepanijani tagasi. See uudis on tema teo tagajärg. „Skandaali sattumise“ fraas on Eesti ajakirjanduses sääraste juhtumite puhul nii levinud, et mõjub laisa klišeena. Või jätab mulje, nagu olekski objektiivne ahistamisjuhtumi kirjeldus. Tõsi, suuremad ajalehed hoidusid vähemalt pealkirjades sellisest sõnastusest, pildiallkirjas võis seda siiski leida. Sama isiku 2017.…3 minutit -
Feministeeriumi valimisspikkerFeministeeriumVõim ja sugu. Kohalike omavaheline solidaarsus
Valimised! Keda valida? Parteipoliitika on nii mõnelegi viimastel aastatel või siis aastakümnetel sellise pettumuse valmistanud, et käsi ei tõuse kedagi valima. Võib ka kritiseerida üldist parteipoliitikat kui täidesaatva võimu vormi või suunata oma jõud teiste formaatide poole, kui on soov ühiskonnaelu paremaks teha. Mis aga sel nädalavahetusel käsil on, on just parteipoliitika.
Keda siis ikkagi valida? Feministeerium näiteks koostas abivalmi spikri,1 kas eelistatud kandidaat on hea valik või ei ole. Kui…3 minutit -
Paari aastakümne pärast on hakkamasaamiseks vaja rohkem inimesi, kogukonda, koostööd, võrgustikku. Sõprussidemed on hea eeskuju üksteist toetavatele läbipõimumistele.ErakoguVõim ja sugu. Head inimesed soojades köökides
Mul on sõpradega vedanud. Näiteks praegugi – läksin Tartu rongi peale, kaks sõpra ees. Mina pulma, nemad matustele. Mul on õnnestunud igas keskkonnas, kuhu olen sattunud, moodustada enda ümber semude võrgustik. Need kambad on mõnikord päris püsivad – vanim 1990ndate algusest. Mulle meeldib ühtekuulumistunne, mis liidab sama kogemusega inimesi (lasteaed, näitering, keskkool, tudengiliikumine). Vahel on sõbrapuntidega tunne, nagu oleksime Bullerby lapsed, alati seiklusteks valmis, või Marveli universumi kangelased, igaühel oma…3 minutit -
Mark Raidpere. Tallinn 2002. Värvifoto, 2002. Eesti KunstimuuseumEKMVõim ja sugu. Feministlikus linnas on ruumi hapratele kehadele
Tallinnas on tavaline, et kõnniteid pikivad lambipostid, liiklusmärgid või puud. Kui seal lapsevankriga jalutada või ratastoolis sõita, peab liikleja pidevalt lahendama küsimust, kuidas üldse edasi liikuda – kas põigata autoteele? Ka teetööd on üldjuhul korraldatud nii, et jalakäija peab seiklema üle tolmuse kiviklibu ja igal sammul nuputama, kuidas tema teekond on täpselt ette nähtud. Ratastoolis liikleja võib teetöödest mööda saamisest vaid unistada. Vahel on see keskkond lausa vaenulik hapra keha…3 minutit -
Britta Benno. Madonna lapsega (Raphael XI). 2015, ofort.Karel KoplimetsVõim ja sugu. Ära kärata mu peale
Vaatamata praegusele emotsionaalselt köetud ahjude, ptüi, üles köetud naiste kultuuriklišeele, on minu vaatluste kohaselt pigem naised need, kes väljenduvad kontrollitumalt kui mehed. Naistel on rohkem kaalul: üks krõbedam ütlemine ja pälvid hüsteeriku tiitli – see on juba oodanud, et saaks sulle kaela hüpata. Naistelt eeldatakse leplikkust ja teiste eest hoolitsemist. Meie ühiskonna arusaam maskuliinsusest sisaldab mh agressiivset käitumist, mis tähendab, et mees võib oma sõna maksma panna rusikaga lauale virutades.…3 minutit -
Kväärid marssimas Berliinis Palestiina eest.montecruzfoto.orgVõim ja sugu. Palestiina vabadus on feministlik küsimus
Eelmisel laupäeval, 15. V oli Nakba – palestiinlaste mälestuspäev, mis märgib 1948. aastal toimunud katastroofi, kui Palestiinas sunniti sajad tuhanded araablased lahkuma oma kodust. 14. V 1948 oli asutatud Iisraeli riik. Praegu pommitab Iisrael Gazat. Seda vägivaldset vastasseisu nimetatakse Eesti meedias välisallikate eeskujul konfliktiks ning toimuva vähesed kajastused on peaasjalikult kontekstivabad otsetõlked ERRi ja Postimehe veebisügavustes. Jõudude ebavõrdsust võib aimata arvudest: „Gaza sektoris … on nädal aega kestnud pommitamises hukkunud…3 minutit -
Sanem Güner: „Olen kogenud, et mida enam kaasame naisi poleemikasse küsimustes, nagu julgeolek, areng, keskkond jne, seda parema poliitika saame.“ErakoguFeminism ja poliitiline olukord Türgis
Sanem Güner: „Isegi paikades, kus islami jälg on palju sügavam kui Türgis, on alati esinenud naisliikumisi ammu enne, kui läänes kujunes naisliikumisest selge omaette nähtus.“
9 minutit
