Kursi koolkond kohtub tribaalrebastega. Uued näitused ERMis

Foto Kursi koolkonna näituselt tegi Arp Karm.

Möödunud nädalal avati ERMi A-fuajees kaks uut näitust. „Tribaalrebased“ on Urmas Viiki digitaalselt loodud tööde näitus ning teise näitusega tähistab Kursi koolkond oma 35. sünnipäeva.

Alates 27. aprillist on ERMi A-fuajees avatud Kursi koolkonna arvult 91. näitus. Avamisel meenutati 1988. aasta kohtumisi ja grupi sünnilugu. ERMi näitusel esineb koolkonna tuumikgrupp: Ilmar Kruusamäe, Imat Suumann, Priit Pangsepp, Albert Gulk, Külli Suitso, Reiu Tüür, Priit Pajos. Väljas on ka Peeter Alliku (1966-2019) üks maal.

Seekordseks põhitegijaks on tõusnud Albert Gulk oma viie hiigelmõõdus joonistusega, Albert Gulgi hüperrealistlik portree on väljas omakorda Ilmar Kruusamäel. Imat Suumann jätkab oma ajaloolise ja tänapäevase Tartu temaatikat, seekordsed maalid on aja ärevusest tungitult võrdlemisi sünged. Külli Suitso seevastu üllatab meeldivalt maalilise hüperrealistliku värvisäraga.
Lihavõtteaja kristlikku temaatika toob sisse juba kaua Leedus elav Reiu Tüür. Viljandlane Priit Pangsepp näitab värvimeisterlikku ja muhedat fantaasiamaailma, mis kardinaalselt erineb teise Priidu, Pajose väljamõeldud haldjamaalimast.

Kunstnikud teevad näitusel tuure 6. mail kell 12, 31. mail kell 16 ja 14. juunil kell 16. Näitus jääb lahti 2. juulini.

16. juulini on avatud A-fuajees Urmas Viiki näitus „Tribaalrebased“, mille nimi on sulam kahest sõnast – “tribaalne” ning “libarebased”. Näitus sobib suurepäraselt kunstiliseks avataktiks ERMi suurnäitusele „Õige keha? Vale keha?“ – inimkeha metamorfoosidele on näitusel pühendatud päris palju ruumi.

Seeria mängib kujunditega sama lõbusalt ning vastutustundetult kui mõistetegagi. Kokku on segatud klanni-, hõimu- ja gängitunnused. Müütiline libarebane, muundumise suurvaim jätab oma märgi tervele seeriale, hajutades piiri eksootilise ning argise, arhailise ning urbanistliku ja sensuaalse ning koomilise vahel. Kuigi nii graafika ise kui ka selle loomise protsess on täisdigitaalne, siis stiiliotsingud kiikavad pigem klassikalise joonekultuuri suunas, kasutades vaid üksikuid ning raskestimärgatavaid mittemanuaalseid nihkeid. Tähelepanelik pilk märkab muidugi ka koomiksi mõjusid nii karakterite kui graafilise laadi osas. Koomiksile omane narratiivsus on siiski maha keeratud ja detailid luubivad.

Urmas Viik (1961) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (tookordse Tallinna Kunstiülikooli) 1991. aastal ning näitas end kohe võimsa graafikuna. Tema tööd olid suure-formaadilised, süžeelised ja rääkisid kummalisest, ühtaegu mütoloogiliselt ürgsest ja samas väga kaasaegsest maailmast. Aastate jooksul on ta looming läbiteinud mitmeid põnevaid muutusi, ta on asunud illustreerima raamatuid (ligi 40) ning joonistanud koomikseid, tegelenud skulptuuri ja installatsiooniga.

Viiki on pärjatud Kristjan Raua medali ning mitmete kaunimate raamatute võistluse auhindadega. Ta on saanud oma illustratsioonide ja graafilise disaini eest rohkelt ka rahvusvahelisi auhindu. Viik on olnud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia professor.

Mõlemad näitused ja tuurid on külastajatele tasuta.
Näituseid saab vaadata ERMi lahtiolekuaegadel teisipäevast pühapäevani kell 10–18.