Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist

Euroopa vajab tippteadust ja innovatsiooni rohkem kui kunagi varem.

TARMO SOOMERE

Euroopa Komisjoni rahavood on sätitud käima mitme aasta kaupa. Algul viisaastakutena ja hiljem seitsme aasta rütmis. Nüüd on mõttes, uskumatu küll, juba kümnes seda laadi raamistik, mille kaudu jaotatakse teadusele ja innovatsioonile suur hulk raha. Olgu kohe märgitud, et innovatsioon on eurokeeles veel keerukam nähtus kui teadus- ja arendustegevus kokku. Ometi selline, mis teaduse parimad saavutused ühiskonna hüveks konverteerib ja ilma milleta teadus oleks kui pime ja puujalgadega lombakas. Aga jätaksin selle lahkamise mõneks teiseks korraks.

Teadusraha kasutamine on teaduste akadeemiatele mõttekoht. Akadeemiate soov on alati üks: et see läheks asja ette. Et sellest sünniks üldine hüve ja et sellest läheks meie kõigi elu paremaks. Mis siis, et mõne teadussaavutuse puhul kulub aastakümneid, enne kui otseselt mõõdetavat kasu sünnib.

Nõnda on loomulik, et Euroopa teaduste akadeemiate ühendus ALLEA võttis sel puhul sõna.¹ Mitte lihtsalt järele kiites või raha juurde norides, vaid püüdes kasulikku nõu anda. Olles tänulik, et raha leitakse. Aga meenutades, et tulevikus terendavasse nn kümnendasse raamprogrammi (hellitusnimega 10RP) võiks ikkagi katsuda leida teaduse ja innovatsiooni jaoks vahendeid juurde. Sest siis kasvab lootus, et tulemuseks on oivalised teadussaavutused ja viljakas koostöö üle kogu Euroopa. Et Euroopa teadusruum saab ühtsemaks, tugevamaks ja mõjukamaks. Et kunagi väheneb ka vahe näiteks USAga. Et meie talendid saaksid oma tugevad küljed realiseerida. Et teadustöö kõik palged oleksid esindatud. Et kõik osalised saaksid täie jõuga panustada ja et süsteem toimiks nagu õlitatult. Need on igati toredad soovid. Ehk läheb mõni neist ka täide.

Panus teadusse ja innovatsiooni

ALLEA tuletab meelde, et Euroopa vajab tippteadust ja innovatsiooni rohkem kui kunagi varem, sest meie ees kõrguvad järjest suuremad ülesanded. Muidugi juhul, kui veel üldse tõsiselt mõtleme, et Euroopa võiks maailmas olla liider ja koostöö eestvedaja.

Teadlased mäletavad, et juba paljude aastate eest kutsuti üles, vähemalt paberil, tõhusalt suurendama nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide panust teadusse ja innovatsiooni. Nüüd oleks paslik seada veel suuremaid sihte. Näiteks teadusele märksa rohkem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust. Seejuures vähemalt 200 miljardit eurot 10RP eelarves. Teisisõnu, kaks korda enam kui praegu käimas olevas „Euroopa horisondi“ (ehk 9 raamprogrammis).

Eesmärgi esimesest poolest (3% SKTst teadusele) oleme pigem kaugemale kaldunud. Vaid üksikud (väike)riigid on selleni jõudnud. Pole siis ime, et maailma majanduse raskuspunkt Euroopast järjest kaugemale nihkub. Sest kui teadust ja sellele tuginevat innovatsiooni (ehk uusi vingeid tooteid) ei ole, siis läheb rong oma teed.

Teise poole osas sureb lootus ilmselt viimasena. Siis, kui 10RP kulutustele pea paarikümne aasta pärast joon alla tõmmatakse. Seda lootust murendavad ka meenutused lähemast ja kaugemast minevikust. Kõikvõimalike õnnetuste õiendamiseks ja kriiside reguleerimiseks leiti pea alati olevat vajalik ja võimalik teadusrahast tükikesi lõigata. Mis tähendas, et nii mõnegi paljutõotava lahenduse otsimistki ei saadud alustada. ALLEA meenutab, et kokkulepped peavad püsima. Teadlased võiksid olla kindlad, et eelarve on mitte ainult läbipaistev ja aus, vaid tuleb ka lubatud mahus. Koos inflatsiooni kompenseerimisega. Umbes nii nagu töökohakindlus klassikalisel tenuuriredelil.

Teadustöö on olemuselt väga raskesti prognoositava tulemusega. Seetõttu oleks väga tarvis, et eelarve oleks natukenegi paindlik. Et teadussüsteem ja selle parimad tegijad saaksid ka astuda vastu kobarkriisidele just siis, kui on vaja. Sest üldiselt annab just paindlikkus parima tulemuse.

ALLEA tuletab tungivalt meelde, kui tarvilikud on alusteadused. Neid on vaja pea kõikjal. Loomulik oleks jätkata nende rohujuure tasandilt välja kasvanud ja uudishimupõhiste valdkondade toetamist, mis on praegu edukad „Euroopa horisondi“ raamistikus. Euroopa teadusnõukoja (European Research Council, ERC) grandid on konkurentsitult kõige prestiižikam Euroopa Liidu vahenditest voolav allikas. Sinna tuleks kindlasti raha juurde kallata. Et see kõige-kõige parem, teaduse lõiketeral käiv töö oleks ka edaspidi Euroopa rahvusvahelise teaduskoostöö ja konkurentsivõime tugi.

Nüüd oleks väga vaja kallutada avaliku sektori teadusrahastamist rohkem baasteadmiste hankimise poole. Ametlikus keeles tehnoloogilise valmiduse (technology readiness levels, TRLs) alumiste astmete poole. Seda ka „Euroopa horisondi“ nn teise samba suurtes koostööprojektides. Seda tüüpi uuringuist sünnib suurepärane ja kõigile kasulik koostöö sellisel teadmiste tasemel, mis ei ole veel mõjutatud ärilisest konkurentsist ja millest võib tärgata imeline ja mitmepalgeline innovatsioon.

Kindlasti on vaja, et 10RP pühenduks hea teaduse tiivustamisele akadeemilise vabaduse, teadustöö eetika järgimise ja avatud teaduse toetamise kaudu. Akadeemiline vabadus on originaalse, eheda, siira ja puhta teaduse vältimatu ja olemuslik eeltingimus. Teisiti ei ole mõeldav vabaneda poliitiliselt laetud teemade kütkeist või nn peavoolu nähtamatutest piirangutest² ja jõuda põhimõtteliselt uute perspektiivideni. Näeme järjest enam, kuidas mitmesugused ärevust tekitavad juriidilised knihvid ja poliitilised käigud ohustavad akadeemilist vabadust nii mõneski institutsioonis või isegi terves riigis. Selle taustal on äärmiselt tähtis, et Euroopa tasemel tehtavad rahastusotsused toetaksid akadeemilist vabadust.

Avatud teadus on palju rohkem kui lihtsalt igaühe võimalus lugeda mis tahes teaduspublikatsioone. See hõlmab ka arusaamist, et teadustööks kasutatud andmed peavad olema leitavad, kättesaadavad, ühilduvad ja taaskasutatavad (nn FAIR põhimõte: findable, accessible, interoperable, reusable). See on tähtis teadustöö kõigis staadiumides andmete kogumisest kuni tulemuste sõnastamise, kontrollimise ja levitamiseni.

Seda on kerge unustada. Seetõttu võiksid need põhimõtted, mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt, olla selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud 10RP rahastamise tingimustes. Et kuldaväärt andmeid saaks mitte ainult jagada nagu pressiteateid, vahetada nagu Viini postmarke või lihtsalt kasutada jätku-uuringutes. Vaid et neist sünniks hüvesid mitte ainult teaduskogukonnale ja suurtele tegijatele, vaid ka väiksematele vendadele ja kogu ühiskonnale.

Igaühe ligipääs publikatsioonidele on poolik lahendus. Avatud teaduse peab keegi kinni maksma. 10RP teadusrahastus lihtsalt peab leidma võimaluse, kuidas kogu Euroopa teadus toimiks sellise publitseerimismudeli raames, mis ei paneks kedagi teistest halvemasse olukorda. Teisisõnu, ei autoritel ega lugejatel ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid.

Rohkem kui aastakümne vältel on ALLEA edendanud, hoidnud, rakendanud ja kultiveerinud teadustöö eetika põhimõtteid. 2023. aasta suvel valmis Euroopa teaduse eetikakoodeksi³ kolmas, täiendatud väljaanne. See dokument on nii Euroopa Komisjoni grandilepingute osa kui ka riiklike ja kohalike teadustöö heade tavade sõnastuste alus; samuti ka õppematerjal, pakkudes näiteks juhiseid, kuidas on õige ja aus teadustöös tehisaru kasutada. Kunstmõistuse potentsiaali rakendamine teaduse hüvanguks peab olema tasakaalustatud teaduseetika põhimõtete järgimisega, seda ka 10RP granditaotluste alles kujunevates printsiipides. Loodetavasti jätkab Euroopa Komisjon poliitikat võtta kõnesolev dokument Euroopa Liidu teaduse finantseerimise süsteemis teaduseetika aluseks.

Koostöö on Euroopa teaduse alus

Oma missiooni ja strateegiliste eelistuste mätta otsast vaadates on ALLEA veendunud, et 10RP peab lähtuma nii käsitlustes kui ka tegudes globaalsest perspektiivist. See tähendab tihedat rahvusvahelist koostööd üle Euroopa Liidu piiride, lõimumist ELi piiride taga paiknevate partneritega ja Euroopa teadusruumiga assotsieerunud riikidega, aga ka järjest süvenevat ühistegevust ülejäänud maailmaga. Vaid piiriülese sädeleva tippteaduse toel on lootust saada jagu meid kummitavatest probleemidest, mida otseselt toidab lokkav ebavõrdsus.

Igati kiiduväärne on otsus eraldada Euroopa teadusruumis 3,3% „Euroopa horisondi“ eelarvest varjatud ebavõrdsuse leevendamiseks. Vähemalt samavõrra on tarvis toetada piiriülest tippteadust, mis omakorda veaks teadust ja innovatsiooni laienemise meetmesse (Widening) haaratud maades. Algatused, nagu Euroopa valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnoloogia valdkonnas (European Cooperation in Science and Technology, COST) ja partnerlus (Twinning) on näidanud end mõjusate katalüsaatoritena, mis võimendavad rohujuure tasemelt sündinud väikesi algatusi kaalukateks aktsioonideks. Teist seda tüüpi koostöömeedet (Teaming), mille abil investeeritakse teaduse tippkeskustesse, tuleb samuti jätkata ja laiendada. Selle kaudu käib kiire ja mõjus teaduskompetentsi siire Euroopa Liidu maadest ja assotsieerunud riikidest koostööpartneritele. Omaette väärtusega on kõigile nendele meetmetele mõistliku tasakaalu leidmine, selleks et võrgustumine, väljaõpe ja võimekuse arendamine ei hägustaks investeeringuid partnerite teadustöösse. Oivalise teaduse edendamine, ka laienemise meetmega, on tõenäoliselt just see jõud, mille kaudu saab kõige tulemuslikumaks võrgustumine ja mis pärsib talentide ärameelitamist ning ajude ja ideede äravoolu.

Siiski vajab enamik laienemise meetme sihtriike veel enam abi ja tuge, millega märkimisväärselt putitada oma riiklikku teaduspoliitikat ja teadustöö strateegiat, aga ka kasvatada organisatsioonikultuuri ja teaduse rahastamist.

10RP võiks ennekõike keskenduda tippteaduse arengule tiheda koostöö ja talentide ligitõmbamise kaudu. Siiski oleks hea silmas pidada ka vajalikke muudatusi institutsioonides rõhuasetusega teaduse järelkasvule ja karjääriredelil alles tõusma hakka­vatele teadlastele. Euroopa Liidu struktuurivahendeid (European Structural and Investment Funds, ESIF) võiks märksa rohkem kasutada teadussüsteemi võimekuse edendamiseks.

Talentide kasvulava

Teadus toetub parimatele. Peame tõsiselt vaagima, kuidas noori talente teadusse meelitada ja seal kodustada. Vajame meetmeid kogu Euroopa tasemel, et teadlaskarjäär kujuneks atraktiivseks ja et sealt kaoks ebakindlus. ALLEA soovitab tungivalt asendada Euroopa Liidu projektipõhise rahastamise ideoloogia pikaajalise institutsionaalse rahastamise mudeliga. Praeguseks on täiesti selge, et projektipõhine rahastusmudel lõhub töökohakindlust ja mõjub laastavalt (eriti noor)teadlaste vaimsele tervisele. Loomulikult peab akadeemilises süsteemis makstav töötasu olema tavapäraste palkadega konkurentsivõimeline nii tööstuses kui ka muudes teadusele ja innovatsioonile keskenduvates sektorites.

Peame rohkem ja paremini kaasama ning võimestama teadussüsteemi osalisi, kelle hääl on vaevu kuuldav või kelle võimalused on kasinamad. Ennekõike alustavaid teadlasi ja neid, kes alles on astunud karjääriredeli esimestele ebakindlatele astmetele. Neid saab toetada eri viisidel, olgu siis rahastades koolitusi Euroopa Liidu vahendite hankimiseks või korraldades juba saadud rahastuse haldamist ja auditeerimist. Selline toetus on eriti vajalik neile teadlastele ja teadusadministraatoritele, kes töötavad tagasihoidliku teaduse ja innovatsiooni tasemega piirkondades. Sealsetes institutsioonides enamasti puudub kogenud administratiivne tugi. Täienduskoolitus, konsultatiivne tugi ja mentorlus annaksid neile tuge rahastuse taotlemisel ja oma visioonide teoks tegemisel.

Parem info Euroopa vastavate võrgustike kohta, nt Euroopa pädevusraamistik uurijatele (European Competence Framework for Researchers) pakuks tuge teadustöö adekvaatsel hindamisel ja vajalike juhtnööride sõnastamisel nii asutustele, teadlastele kui ka projektide koostajatele. Oma taseme tajumine ja õigete küsimuste esitamine on tähtis komponent eripalgeliste talentide hoidmisel eri valdkondades ja maades.

Mitmekesisuses ja kaasamises on jõud

Euroopa teaduse ja innovatsiooni tuleviku üks tegureid on kõigi võimalike teadustöö osaliste kaasamine. Kedagi ei tohi kõrvale lükata. Ei teadlikult ega ebateadlikult. Kõigi osaliste kaasamine suurendab nii teadustöö kui ka Euroopa teadusruumi usaldusväärsust. Tippteaduse ja innovatsiooni kitsapiiriline ja indikaatoripõhine hindamine on olemuslikult probleemne. See lõhub. Selle kasutajad riskivad sellega, et loomingulised ja originaalsed uuringud ei mahu selliste indikaatorite raamidesse. Ka innovatsioon peaks haarama kõiki teadmiste vorme ja mitte piirduma kitsalt tehnoloogilise innovatsiooniga.

Eri soost osaliste võrdne kohtlemine ja sooline tasakaal on elementaarsed komponendid nii õiglaselt toimiva teaduse kui ka innovatsiooni soosiva (töö)keskkonna kujundamisel. 10RP peaks seega teadustöös lõimima soolise tasakaalu ja kõigi osaliste kaasamise printsiibid. Unustamata seejuures, et talentide seltskond on erakordselt mitmepalgeline.

Üks Euroopa Liidu finantseeritud teadustöö aluseid on teadusvaldkondade vaheline tihe koostöö selle kõigis väljendusvormides. On loomulik, et see ulatub nii ühiskonna teistes valdkondades tegutsevate osaliste ja partnerite kui ka kaugemate geograafiliste piirkondadeni; nii Euroopa Liidu sees, assotsieerunud riikides ja ka kaugemal. Muidugi tingimusel, et sellistes partnerlustes on au sees õigluse, mitmekesisuse ja kõigi võimalike osaliste kaasamise põhimõtted, kusjuures rõhutatakse nende tähtsust ennekõike väiksema teaduse ja innovatsiooni intensiivsusega maades töötavate institutsioonide ja teadlaste puhul.

Rohkem läbipaistvust ja lihtsust

Kindlasti on vaja kohendada Euroopa Liidu grantide taotlemise protseduuri. Nii selle formaati, esitamise süsteemi kui ka hindamist tuleb lihtsustada. Grantide haldamisel on igati tervitatav nn täissumma-lähenemine (lump sum), mis teeb granditäitjate elu palju lihtsamaks. Kahjuks tähendab selle rakendamine üldjuhul keerukuse nihutamist grandi haldamiselt ettevalmistusperioodile. Tegelikult on – eriti esimest korda granti taotlevatel teadlastel – tarvis ammendavaid abinõusid, juhiseid ja tuge sellist tüüpi raskustest ülesaamiseks.

ALLEA soovitab 10RP kavandamisel rakendada laia valikut eri suurusega grante. Nii väikesi, keskmisi kui ka suuri. Ka suhteliselt lühikesi, mille tulemusi saaks kiiremini ja lihtsamalt ellu viia. Eripalgeliste väiksemate grantide pakkumine annab võimaluse alustavatele teadlastele, kaasab märksa enam osalisi ja rajab tippteadusele laia vundamendi.

Kindlasti on vaja teha paremaks taotluste esitamise portaal (Funding & Tenders Portal). Selle häbematult kehv funktsionaalsus pärsib kasutajate tööd. Näiteks ei ole võimalik partneritel üheaegselt taotluse kallal töötada. Samuti ei saa niisama lihtsalt parandada ebaõigeid või puuduvaid ajaloolisi või statistilisi andmeid partnerite kohta.

Usalduse ülesehituseks tuleb vältida taotluse esitamise tähtaja sättimist kohe pärast suve- või talvepuhkuse lõppu. Tähtajaeelsed nädalad on kõige intensiivsem taotluse koostamise aeg. Kui need langevad puhkuseperioodile, siis ei ole teadlastel valikut. Nad peavad sellega toime tulema. Tavaliselt pere ja lähedaste arvelt. See on ülimalt ebaõiglane ja ülal kirjeldatud Euroopa Liidu teadustöö alusprintsiipidega räiges vastuolus. Suhtlus partneritega, partnerasutuste administratsioonidega, aga ka konsultatsioonid Euroopa Komisjoni enda ja selle rahvuslike kontaktorganitega, on väga piiratud. Lapsevanemate olukord on veel raskem. Neil peab aega jääma perepuhkuseks ja kooli minevate laste toetamiseks. Õppejõududel on akadeemilise semestri algus märksa töömahukam. Rääkimata sellest, et suvi on paljudes valdkondades ainus välitööde aeg.

Samuti peab koostama Euroopa Liidu eri programmide tagapõhja ja nende omavaheliste seoste praegusest märksa põhjalikuma kirjelduse. Mõttekas on otsida sünergiat nii 10RP sees kui ka selle ümber – ja kindlasti tuleb hoiduda kordustest ja killustumisest.

Lõpetuseks: kaunis visioon

Euroopa helge(ma) tuleviku üks sambaid on tugev teadus ja sellele toetuv innovatsioon. Teel selle poole vajatakse maailma muutvat (finantseerimise) raamprogrammi, mis suurendaks kogu Euroopa globaalset konkurentsivõimet – ja mis on kujuteldamatu ilma teaduse eesliinil püsimata. Seetõttu soovib ALLEA ikka ja jälle rõhutada teaduse ja innovatsiooni tähtsust globaalprobleemide leevendamisel ja neile mõistlike lahenduste leidmisel. See ei ole odav lõbu. Edu selles vallas maksab palju ja vajab pikaajalisi investeeringuid.

Selleks vajame paljude komponentide hästi planeeritud ja harmoniseeritud koostööd. Olgu see teadusse ja innovatsiooni investeeritud raha, koostöö edendamine, talentide otsimine ja kasvatamine, mitmekesisuse ja kaasamisvajaduse adumine. Või siis kogu teaduse finantseerimise ja toimimise efektiivsemaks kõpitsemine. Kindlasti tuleb auru juurde anda alusteaduste veskile. Suund avatud teadusele, teadus­eetika au sees hoidmine ja järgimine koos akadeemilise vabaduse kindlustamisega on elementaarsed nõuded.

Keskendumine tippteaduse kande­pinna laiendamisele eri maades ja kohtades, talentide otsimine, nende arendamine, hoidmine ja mõistmine, kui vajalik on mitmekesisus tipptasemel sädelemiseks, on kõigi osaliste kaasamise alus ja ühtaegu vundament teadussaavutuste rakendamiseks ühiskonna hüvanguks eri kohtades ja valdkondades. Me ei tea ju ette, millist valdkonda mõni läbimurre täienisti muudab.

Et tulevik oleks mitte hädapäraselt jätkusuutlik, vaid selline, kus elamisel oleks omaette väärtus, peab praegu olema ambitsioonikas, tegema innuga koostööd, hoolsalt ja usinasti kasvatama uusi talente, entusiastlikult ehitama teed sellise homse poole, milles Euroopa teadus ja innovatsioon oleksid teistele valgustav teejuht. Kõigeks selleks kulub marjaks ära täiuslikult toimiv, konkurentsivõimeline ja maailmas esirinda kuuluv Euroopa teaduskorraldus, mida tõukab tagant ulatuslik teaduse ja innovatsiooni kümnes raamprogramm ning mille lainel jõutakse parema homse lävele.

---

Euroopa Liidu raamprogrammid

Alates 1984. aastast on Euroopa Liit rahastanud teaduse ja tehnoloogia arengut toetavaid raamprogramme (RP). Läbi RPde finantseeritakse eri riikide teadlaste ühisprojekte, koolitust ja õpirännet, Euroopa jaoks olulisi teadustaristuid, tippteadlaste personaalgrante, teadlaste ja ettevõtete koostööd jpm. Hetkel on käimas 9. RP „Euroopa horisont“ (2021–2027, kogueelarve 95,5 miljardit eurot). Selle fookuses on kliimamuutus, ÜRO säästva arengu eesmärgid ning Euroopa Liidu konkurentsivõime ja kasvu edendamine.

Eesti teadlased osalevad RPdes alates 1994. aastast. 2021. aastal tuli RP vahenditest 10,5% Eesti teadus­rahastusest ehk ligi 58 miljonit eurot.

ALLEA

Euroopa teaduste akadeemiate ühendus ALLEA – European Federation of Academies of Sciences and Humanities „ALL European Academies“ – esindab enam kui 50 akadeemiat pea 40 Euroopa riigist. Alates selle asutamisest 1994. aastal esindab ALLEA oma liikmeid Euroopas ja rahvusvaheliselt, propageerib teadust ülemaailmse avaliku hüvena ja hõlbustab piiri- ja valdkonnaülest teaduskoostööd.

www.allea.org

ALLEA teaduse finantseerimisest

ALLEA visiooni tulevikukindlast teaduse finantseerimisest Euroopas (10.26356/STATEMENT-FP10, 14. XII 2023) on koostanud Euroopa teadusruumi töörühm (ALLEA Working Group on the European Research Area) koostöös teaduse ja eetika alalise töörühmaga (ALLEA Permanent Working Group on Science and Ethics, PWGSE) ja avatud teaduse rakkerühmaga (ALLEA Open Science Task Force). Euroopa teadusruumi töörühm esindab Euroopa teaduste akadeemia visioone ja soovitusi Euroopa Liidu teadusfinantseerimise süsteemi ja seda raamistava seadusandluse arendamiseks. Rühma eesmärk on, et Euroopa-ülene teaduse finantseerimine toimiks teadlaskonna huvides ja päästaks valla kõikide teadusvaldkondade ja teadlaste potentsiaali.

---

1 ALLEA statement on the guiding principles for Framework Programme 10. ALLEA 2023. DOI 10.26356/STATEMENT-10RP.

2 Ülle Madise, Teadus ja demokraatia põhiseaduse valguses. Ettekanne teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor IX. Targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ 19. X 2022. Eesti teaduste akadeemia sõnas ja pildis 2022, lk 28–31.

3 The European Code of Conduct for Research Integrity. Revised Edition. ALLEA, Berlin 2023.

Eestikeelne tõlge: Euroopa teaduse eetikakoodeks 2023. Kolmas, täiendatud versioon.

DOI 10.26356/ECOC.