Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Annika Valdmets

1.  Millised on tehissõnad, millised põlissõnad ja millised laensõnad?Kolp, talv, sült, relv, türp, sulg, kurg, türm, turg.2.  Polüseemiaks nimetatakse mitmetähenduslikkust, s. t ühel sõnal on mitu üksteisega seotud tähendust. Nende sõnade tähendusvariantidel on põhitähendusest lähtuv seos. Näiteks sõna keel põhitähendused kehaosa nimetusena ja inimsuhtluse süsteemina on selgelt seotud.Homonüümiaks nimetatakse eritähenduslikkust; sama kuju või kõlaga sõnad on erineva tähendusega ning kokkulangevus on juhuslik. Nende sõnade päritolu ei kattu: näiteks tee ’teepõõsa lehtedest valmistatud jook’ ja tee ’rada; liikumiseks valmistatud pinnaseriba’.Millised neist sõnadest sobivad polüseemia, millised homonüümia alla?Turg, hiir, arutus, tapp, rist, kurk, säsi, lõuna, tagumine, laug.3.  Eesti keeles on mitmuse väljendamiseks üldjuhul kaks võimalust: de-mitmus ja vokaalmitmus (vokaalmitmus jaguneb i-mitmuseks ja tüvemitmuseks). Peale selle on mitmust võimalik väljendada ka osastava käände tunnusega -sid. Tänaseni on säilinud aga veel üks mitmuse moodustamise viis. Nimelt saab kolmest eestikeelsest sõnast moodustada nn e-mitmuse, mis on arenenud de-mitmusest. Millised on need kolm sõna? (NB! Mitte segi ajada tüvemitmusega, nt kurk : kurke).

4.  Keeles on tihtipeale ühekorraga tarvitusel ühe ja sellesama sõna mitmeid kasutusvõimalusi ja tähendusi. Näiteks on sõnal nüri konkreetsem (fraasis nüri ’halvasti lõikav’ nuga) ja abstraktsem tähendus (fraasis nüri ’igav’ film). Moodustage iga omadussõnaga näitega sarnased fraasid, nii et sõna esineb kõigepealt konkreetsemas ja siis abstraktsemas tähenduses: mage, kuum, hambutu, äge, pilvine, krõbe.
5.  Keeltes võib olla sõnu, mille kirjapilt on täpselt sama, kuid tähendus erineb. Eesti keeles on näiteks sõna laks, mis tähendab enamasti ’heledalt kõlavat lööki’ või selle tegevusega kaasnevat heli. Isegi kui laksu lisatähendused välja jätta, ei sarnane see kuidagi taanikeelse sõnaga laks, mis märgib ’lõhekala’. Ka sõna appi kannab eesti keeles hoopis teist tähendust kui soome keeles (appi ’äi’). Leidke vähemalt kolm eestikeelset sõna, millel on mõnes muus keeles küll sama kirjapilt, kuid mis tähendavad hoopis midagi muud! Kirjutage juurde, millise keelega on tegemist, ja lisage ka tõlge.

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 2013. aasta 17. jaanuariks. Võitjatele auhinnad!

30. novembri Sirbis ilmunud keeleviktoriini vastused.
1. Kui Kärt käpa sisse pistnud, siis on toit riknenud.
2. Lauses viitab kehaosale viis sõna: peale, selili, kõrvale, käes, külge.
3. Kaaskevatsk on pruudi kaasavõetud leib.
4. Küsitud sõna on eeter.
5. Kuum viinerisai (hot dog, e k ’kuum koer’) on saanud oma nimetuse taksilt.

Loosiõnn naeratas Anu Viigipuule, Annika Bauerile ja Silvia Lepalaanele.

Palju õnne!

Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht