Viimsi Artiumis põimuvad kunsti kolm tasandit

Kristiina Reidolv: „Artiumi avakuu programmi kokkupanemisel tuli mõte teha kollaaž kõigest sellest, mida tulevikus Artiumis näha saab.“

TAMBET KAUGEMA

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Tallinna külje all Viimsis avatakse 19. augustil uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium, mille kolmes saalis, vabaõhulaval, kunstigaleriis ja katuseterrassil jõuavad edaspidi viimsilaste, tallinlaste ja kaugema kandi rahva ette teater ja etenduskunstid, klassikaline, džäss-, pop- ja rokkmuusika, kujutav kunst, filmikunst jpm. Viimsi Artium, kus on ligi 7000 ruutmeetrit põrandapinda, läks koos selles sisalduva tehnika ja muu sisustusega maksma ligi 15 miljonit eurot. „See, millist publikut Artiu­mi ootame, on tihedalt seotud kolme tasandiga, millest programmi koostades lähtume: need on kõrgelt hinnatud välismaiste esinejate kunst, Eesti tipp­tegijate looming ja Viimsi kogukondlikud sündmused,“ selgitas Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.

Miks on Viimsisse tarvis uut kultuuri- ja hariduskeskust?

Artium kui organisatsioon vastutab kogu kultuuriprogrammi eest, mida selles majas näeb ja kuuleb. Peale selle tegutsevad sama katuse all Viimsi muusikakool, kunstikool ja teaduskool, neil kõigil oma korrus kasutada. Seega saavad uues keskuses kokku kultuur ja haridus. Noor publik on meil iga päev majas: kui Artiumis korraldatakse meistriklasse või tulevad välisesinejad, siis on huvikoolide õpilastel alati võimalus sellest osa saada.

Laiemalt võttes on Artium Viimsi vallavõimu suur investeering kultuuri ja haridusse, mille kaudu väärtustatakse elukeskkonda ning tuuakse kultuur viimsilastele koju kätte. Nii suures mahus on see harukordne nii Eesti omavalitsuste hulgas kui ka naaberriikide taustal. Väga-väga julge investeering. Mõte ehitada Viimsisse korralik kultuurikeskus pärineb 2016. aastast ja 2018. aastal asuti seda ellu viima. Vahepealne pandeemiaaeg ja lahvatanud Ukraina sõda on Artiumi valmimist üksjagu mõjutanud, ent rasketest oludest hoolimata sai töö lõpule viidud.

Peale selle, et kultuur on abiks kogukonna ühteliitmisel, on Artiumil valla elule usutavasti ka majanduslik mõju. Eesti konjunktuuriinstituudi uuringud on näidanud, et iga kultuuri investeeritud euro toob keskmiselt tagasi neli eurot – seega on lootust elavdada ka Viimsi majanduselu.

Kas Artium on mõeldud peamiselt Viimsi rahvale või loodetakse vaatajaid-kuulajaid kohale meelitada ka Tallinnast ja kaugemaltki?

See, millist publikut Viimsi Artiumi ootame, on tihedalt seotud kolme tasandiga, millest programmi koostades lähtume: need on kõrgelt hinnatud välismaiste esinejate kunst, Eesti tipptegijate looming ja Viimsi kogukondlikud sündmused. Seega ootame peale viimsilaste publikut ka Tallinnast, Harjumaalt ja mujalt Eestist. Tahame ennast kehtestada ka rahvusvaheliselt, nii esinejate kui ka publiku mõttes.

Kristiina Reidolv: „Viimsi klindi astangul asuva Artiumi arhitektuur on põhjamaiselt minimalistlik, meisterlikult sobitatud ümbruskonna loodusega.“

Tiit Mõtus

Millest on lähtutud Artiumi arhitektuurikontseptsioonis?

Artiumi autorid on Siiri Vallner ja Indrek Peil Kavakava arhitektuuribüroost. Viimsi klindi astangul asuva hoone arhitektuur on põhjamaiselt minimalistlik, meisterlikult sobitatud ümbruskonna loodusega ning seotud sealse maastikukaitseala ja matkaradadega. Katuseterrass oma rohelahenduste ja sildadega teeb ülemineku loodusesse hästi sujuvaks ja loomulikuks. Seega on arhitekte inspireerinud hoone asukoht. Rohelist mõtteviisi esindavad ka katusele paigutatud päikesepaneelid, mis hakkavad Artiumile osaliselt elektrit tootma.

Milliseid ruumivõimalusi pakuvad esinejatele Artiumi saalid?

Artiumi hoones on kolm saali: suur saal, kammersaal ja black box. Ringrõduga 457 kohaga suur saal võimaldab võõrustada nii kontserte kui ka muusika-, sõnateatri ja etenduskunstide lavastusi ja konverentse. Eelkõige on tegemist siiski kontserdisaaliga ja vastavalt sellele on valitud ka akustilised lahendused: saalil on pikk järelkaja, kuid sametkardinate abil saab akustikat muuta nii, et see sobib paremini näiteks sõnateatrile. Artiumi akustika väljatöötamisel osales legendaarne akustik Linda Madalik. Akustilistel kaalutlustel on saali põrandal tammepuidust parkett ning ka seinad on kaetud tammespooniga. Suure saali lava koosneb kolmest moodulist, mida saab tõsta eri kõrgusele ja tekitada ka orkestriaugu. Kuivõrd suur saal asub osalt maa all – rõdu on enam-vähem kohakuti tänavatasandiga –, on akustika selles saali osas veel parem ning seda saab edaspidi kasutada ka helisalvestuspaigana.

160 kohaga kammersaal sobib akustika poolest samuti kõige paremini kontsertide korraldamiseks, kuid siingi saab seda muuta sametkardinate ja akustiliste paneelide abil. Kammersaali suur aken avaneb otse klindile ja toob saali loomuliku valguse. Suur saal ja kammersaal on mõlemad varustatud Estonia klaveriga.

190 kohaga klassikalise black box’i seintel on perforeeritud vineer, mistõttu seal on heli matt ning saal sobib ennekõike sõna-, tantsuteatri ja performance’ite tarvis, aga ka filminäitamiseks ja võimendusega kontsertideks. Kogu põranda ulatuses saab lava ja istekohad ümber paigutada just täpselt sinna, kuhu lavastaja ja esinejad soovivad.

Saalide vahel on suured lüüsid, et naabersaali hääled ja helid ei kostaks läbi – nii saab samal ajal mitmes kohas midagi korraldada.

Artiumi hoone kõrval on kunsti teenistusse antud ka kaks endist Nõukogude sõjaväe kütusemahutit. Mille tarvis on need ümber ehitatud?

Kahest kütusemahutist klindi jalamil on ühes nüüd nüüdiskunstigalerii ja teises vabaõhulava. Galerii esimene korrus on mõeldud kunsti eksponeerimiseks, kuid seal saab anda ka väiksemaid kontserte ja korraldada performance’eid. Samuti on see juba inspireerinud mitmeid tantsukunstnikke, kes on käinud seda ruumi vaatamas. Galerii alumisele korrusele mahub kuni sada inimest ja teisele korrusele kolmkümmend. Esimese ettevõtmisena saab seal näha viimsilaste Olga ja Priit Pärna kaksiknäitust.

Vabaõhulava on aga hoopis teistsuguse iseloomuga: ülevalt avatud ruumis on tunda templi õhustikku. Seal saab korraldada välikontserte, näidata filme, teha performance’eid. Kuivõrd Artiumi territooriumil on palju erisuguseid ruume, on see sobilik ala ka festivalide tarvis.

Artiumi programmis kohtuvad teater, etenduskunstid, mitut liiki muusika, kujutav kunst, film jm. Kes hakkavad neid valdkondi juhtima ja tegema otsuseid, keda võtta ja keda jätta? Kuidas langetatakse kunstilised otsused?

Kui kandideerisin Artiumi juhiks, tuli esitada visioon, millist programmi hakkab kultuurikeskus pakkuma. Juba siis sai esitletud kolme tasandit ning esinejaid, kes on nii Artiumi avakuu programmis kui ka uue hooaja mängukavas. Etenduskunstid on mulle ning välissuhete ja -projektide juhile Inga Koppelile meie endise töö tõttu Vabal Laval rohkem kui tuttav ala ning seda suunda me ka edendame. Villu Veski on produtsent muusikapoolel ning Siim Sareal etenduskunstide ja audiovisuaalse valdkonna tehniline produtsent, kes keskendub eelkõige tehniliselt keerulistele produktsioonidele.

Ent Artium on uut tüüpi organisatsioon, kus pole kasutusel klassikaline mudel, nagu see on näiteks teatriorganisatsioonides, et majanduspoolt juhib majandusjuht ja kunstilisi otsuseid langetab kunstiline juht. Artiumi organisatsioon meenutab pigem võrgustikku ja kunstilise programmi kokkupanemine on loomult kollektiivsem. Eri valdkondade asjatundjad koos oma kogemuse ja teadmistega on Artiumi meeskonnas ning tulevikus on plaan kutsuda kokku ka loomenõukoda, mis koosneks oma ala tippasjatundjatest. See oleks kaasamõtlejate ring, kellel on pakkuda rahvusvahelisi kontakte ja ideid.

Kui võtta teater ja etenduskunstid, siis milline hakkab olema eesti- ja välismaiste esinejate vahekord Artiumi programmis?

Sirvisin hiljuti Eesti teatristatistikat. Selgus, et pandeemiaeelsel ajal, kui teatrite külastatavus oli tipus – aastas üle 1,1 miljoni külastuse –, käidi välisteatrite ja -truppide etendusi vaatamas vaid 17 000 korral ehk see moodustas külastustest pisut üle 1,4%. Seda on väga vähe, Eesti publikul peab olema võimalus näha rohkem välismaist teatrit. Praegu saab seda vaadata peamiselt festivalidel, kus etendused on mõne päeva sisse kokku pressitud, ent Artiumi programmis on külalisetendused hajutatud üle kogu hooaja.

Tahame tuua Artiumi igal kuul mõne välisesineja, et olla orgaaniline osa Euroopa kultuuriruumist. Plaan on hakata vahetama programmi Põhjamaadega. Esimese sammuna sel teel oleme ette võtnud Eesti-Soome silla ehitamise koostöös Soome instituudiga: Artiumi avakuul näeb soomlaste Race Horse Company nüüdistsirkuse– ja visuaalteatrilavastust „O’DD“, Tero Saarineni tantsulavastust „Hunt“ ja Johanna Nuutineni tantsulavastust „HZ“. Kaks viimast on Helsingis tänavu avatud Tanssin talo esimene produktsioon ja nüüd näeb neid juba Viimsis.

Mille poolest erinevad Viimsi Artiumis pakutavad etenduskunstid Kanuti gildi saalis või Vabal Laval näidatavast?

Arvan, et erinevus tuleb esile sellega, mida siinsed ruumid võimaldavad. Kuna Artiumis on kasutada palju erisuguse iseloomuga saale, mis on tehniliselt väga hästi varustatud, siis saame tänu sellele tuua siia Põhjamaade ja muu Euroopa teatrite tehniliselt keerulisi lavastusi. Artiumi haare on ka tunduvalt laiem: peale teatri ja etenduskunstide on programmis teisigi kauneid kunste. Küll aga ei saa üldse välistada, et Artiumis näeb mõnda „Baltoscandalil“ juba käinud truppi või esinejat mõne nende suurema ja keerulisema lavastusega.

Kui kunstilises plaanis meie etendusasutused üksteist toetavad, mitte ei konkureeri, siis seda parem on see Eesti publikule, kes saab välismaisest teatrist aina parema pildi.

Milliseid esinejaid on Artiumi oodata esimesel tegevussügisel?

Avakuu programmi kokkupanemisel tuli mõte teha kollaaž kõigest sellest, mida on võimalik tulevikus Artiumis näha. Artiumi avamispeol annavad kontserdi Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel, samuti on Viimsisse oodata ERSOt. Soomest kohale sõitvatest nüüdistsirkuse-, tantsu- ja etenduskunstnikest oli juba juttu. Veel tõstan esile Kristjan Järvi erilaadsed kontsert-installatsioonid, kus ta toob kokku eri kunstivaldkonnad: klassikalise ja popmuusika, visuaalkunstid, sealt leiab ka performatiivseid elemente. Eva Koldits ja Mingo Rajandi põimivad kokku aga džässmuusika ja etenduskunstid: kontsertetendusest „Elajannad“, mida näeb Artiumi avakuul, sünnib uue aasta alguses uuslavastus. Interdistsiplinaarsus ja erisuguste kultuurivaldkondade kokkutoomine ja -sulatamine on just see, mis meile Artiumis huvi pakub – see on pinnas uue kultuuri tekkeks.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht