Kulka pole teine kultuuriministeerium

Kertu Saks: „Ma olen väga suur korraarmastaja ja tahan üksikasjadeni aru saada, kuidas kõik toimib ja otsused sünnivad, et teha tulevikus oma otsused.“

OTT KARULIN

Kertu Saks valiti kulka juhatajaks eelmise aasta novembris. Praeguseks on tal seega esimesed sada päeva seljataga ja olnud piisavalt aega, et ametisse sisse elada ja täpsemalt avada oma plaanid kulka juhina. Sel kuul toimusid tema eestvedamisel ka kulka eksperdigruppide ja sihtkapitalide kärajad, kus arutati sellegi üle, kuidas kulka mõju nähtavamaks muuta ning milliseid muudatusi tulevikus teha tuleks, et kulka oma eesmärgi täita saaks.

Mida sa esimeste kuude jooksul kulkas ennekõike õppinud oled?

Ma olen väga suur korraarmastaja ja tahan üksikasjadeni aru saada, kuidas kõik toimib ja otsused sünnivad, et teha tulevikus oma otsused. Seni olin kulkaga kokku puutunud vaid taotlejana ja ikka ju kuuled jutte selle kohta, kuidas tegelikult kulkas otsuseid tehakse. Siia tulles oligi soov n-ö asi korda teha. Käinud läbi kõikide sihtkapitalide koosolekud ja kohtunud võimalikult paljude eksperdigruppide inimestega, sain aga aru, et see on äraspidine lähenemine, sest pole võimalik kulkas otsustamist sel viisil normeerida või punktide alusel kultuuri ja sporti hinnata. See süsteem, mis on kulkas raha jaotamiseks loodud, tõesti õigustab ennast ja ma olen valmis selle eest ka vajadusel audiitorite jt võitlema.

Kandideerides lubasid suurendada kulka rahvusvahelist koostööd. Seaduses seda kulka ülesandena kirjas pole, aga mida siiski saaks teha.

Kulka ei saa muidugi olla teine kultuuriministeerium. Ma näen aga seda, et kulkas on nii suur ekspertiisibaas eksperdigruppides ja nõukogudes, et oleks raiskamine seda mitte kasutada ka rahvusvahelise kultuurikoostöö arendamiseks. See, millist koostööd peaks arendama, jõuabki minuni sihtkapitalide kaudu. Näiteks on mul praegu laual palve Helsingis asuvalt Tuglase seltsilt, et aidata kaasa raamatukogu uuendamisel. Soomes elab üle 50 000 eestlase ja selles raamatukogus on aastas üle 9500 laenutuse, aga viimasel kahel aastal pole neil olnud raha, et soetada uudisteoseid. Kuna mul on energiat selle teemaga tegeleda, siis olen suhelnud Eesti kirjastuste liiduga, et algatada kogumisaktsioon nende hüvanguks.

Kertu Saks: „Kulka küll ise otseselt kultuuripoliitikat ei kujunda, aga kui poliitikas muutub suund ja otsustatakse näiteks muuta galeriide või teatrite rahastamist ministeeriumi rahakotist, siis on sellel muidugi oma mõju.“

Arno Mikkor

Seda projekti võib võtta kui sinu lemmikut, sest kulka pole otseselt midagi sellist teinud ega peagi tegema. Eks kulka juhi amet olegi üsna administratiivne …

Vastupidi. Mind hoiatati enne kandideerimist, et see on hullult igav töö, aga administreerimine pole mu ainus huvi. Ma näen ju seda infot, mis jõuab kulkasse, ja meie võimalusi olla – see pole küll hea sõna, aga ikkagi – kultuurikoostöö maakler, kes viib osapooled kokku. See ei võta kulkal tükki küljest.

Möödunud nädala kulka sihtkapitalide kärajatel rahvusvahelisest koostööst väga palju ei räägitud, sest kõige tähtsam sinu püstitatud küsimustest oli, kas ollakse rahul oma praeguse protsendiga kulka eelarvest. Keegi muidugi oma osa vähendada ei tahtnud, aga milline üldse saab olla see ka riigikontrollile meelt mööda mõõdupuu, mille alusel valdkondade ja maakondade vahel raha jaotada.

Selline jaotus kehtib 1996. aastast ja ega keegi enam väga ei mäleta, kuidas see kujunes. 21 aasta jooksul on meie valdkonnas väga palju muutunud. Palju on tekkinud juurde festivale nii näitekunsti, kujutava kunsti, muusika kui ka kirjanduse vallas; eestikeelset väärtkirjandust tõlgitakse ja avaldatakse välismaal; nii kultuuri kui ka spordi valdkonnas on 1996. aastaga võrreldes palju rohkem võimalusi end täiendada, juurde õppida. Suur hulk uusi mäluasutusi, muuseume, galeriisid on juurde tulnud. Samuti on meil 17 registreeritud loomeliitu ja palju uusi spordi alaliitusid. Maakondade tasandil on inimesed koondunud linnapiirkondade ümber ja seepärast jaotub praeguse protsendi alusel näiteks Harjumaa kulka raha 150 000 inimese peale, kuid nii mõneski maakonnas, kus elanikke mitu korda vähem, on jaotusprotsent praegu suurem. Maakondades on kulka koormus üldse ebaproportsionaalselt suur selles mõttes, et on riigile olulisi kooslusi ja kollektiive, mida ilma selle toeta olemaski poleks.

Mõistan täiesti, et raha ümberjaotamine on alati problemaatiline. Maakondade puhul saab aluseks võtta mitu selget asja, millest lähtuda: elanike arv, seal tegutsevate kollektiivide arv, muud toetused, mis piirkonnal on (Kihnu, Vana-Võrumaa, Saarte või Setu programmist paljud maakonnad ju kasu ei saa), ja alustada selle pusa lahtikerimist, et muudatusettepanekud teha.

Valdkondadega on keerulisem, aga siin aitaks kindlasti kaardistamine, mis on praegu kulka laual, aga võiks/peaks olema kas kultuuriministeeriumi või haridusministeeriumi laual. Kõigist valdkondadest küsitakse näiteks toetust projektidele, mis on sulaselge kõrghariduse või kutseõppetaseme õppetegevus. Kulka tegeleb ka natuke sotsiaalministeeriumi valdkonna teemadega nagu ravimitoetused või väärikate, kuid raskesse seisu jäänud kultuuri- ja spordiheeroste toetamine.

Need pusad tuleks lahti harutada, asjasse puutuvatega läbi rääkida ning argumentidele otsa vaadata. Ja kui ka lõpptulemusena palju muuta ei õnnestu, teame vähemalt, millest räägime.

Mil määral peaks sihtkapitalide protsendi puhul arvestama sellega, kui suur osa ühe valdkonna riik­likust rahastamisest on kulka kanda? Näiteks arhitektuur ja kujutav kunst on valdkondadena põhimõtteliselt kulka rahastada (vastavalt 87 ja 75% kogu selle alavaldkonna riigitoest), kirjandus on seda kolmandiku ja filmikunst neljandiku ulatuses, samal ajal kui muusikavaldkonna toetustest jaotab kulka 15% ja etenduskunstide puhul vaid 5%. See on põhimõtteline küsimus: kas kulka peab arvestama ministeeriumi otsustega või olema neist täiesti sõltumatu?

Siinjuures ongi oluline sihtkapitalide ja ministeeriumi koostöö, sest komisjonide koosolekutel tuleb see pidevalt jutuks. Kulka rahastus on nii kultuuri kui ka spordi vallas nii oluline, et iga ministeeriumide või valitsuse otsus, mis meie valdkondi puudutab, mõjutab seda, kes ja milleks kulka käest raha küsib. Kulka küll ise otseselt kultuuripoliitikat ei kujunda, aga kui poliitikas muutub suund ja otsustatakse näiteks muuta galeriide või teatrite rahastamist ministeeriumi rahakotist, siis on sellel muidugi oma mõju. Need, kes ministeeriumi rahakotist enam raha ei saa, tahavad ka edasi elada. Seepärast on oluline, et oleksime kaasatud, kui muudatused kavas. Me teaksime siis, milleks valmis olla.

Valmistame praegu ette ka kulka mõju uurimust ja sealgi peaks oluline komponent olema see, milline on kultuuri ja spordi rahastamise tervikpilt ning milline kulka osa selles.

Kas ministeerium saab ühepoolselt otsustada, mis jääb kulka rahastada, nagu tehti kujutava kunsti nn reformiga?

Mida kulka rahastab, otsustavad sihtkapitalide ja maakondlike eksperdigruppide komisjonide liikmed. Ministeeriumist neid otsuseid teha ei saa. Minister on küll kulka nõukogu esimees, aga ma pole tundnud, et ministeerium oleks meist jõuga üle sõitnud.

Kirjelda palun oma sõnadega, milline on kulka nõukogu esimehe roll.

See on nüüd küll väga administratiivne töö – koordineerida nõukogu tööd. Praegu on ka nii olnud.

Kui palju peaks just kulka juht hoidma silma peal, et ministeerium kulka otsustesse ei sekkuks?

Ministeerium kulka otsustesse sekkuda ei saa. Sellist seaduslikku mehhanismi pole, aga kultuuripoliitilised otsused mõjutavad meid, nagu kirjeldasin. Olen seda meelt, et pole mõtet uriseda, et meiega ei räägi keegi, vaid tuleb minna ja suhelda inimestega ise. Seda, et keegi pahatahtlikult midagi kulka eest salajas hoiaks, ei ole.

Kultuuriminister Indrek Saar armastab väga tsiteerida „Kultuur 2020“ seda punkti, et kulka toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning ministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulist pikaajalist tegevust. Sul oleks kulka juhina väga lihtne võtta kokku kogu kulka poolt juba näiteks kümme aastat toetatud tegevus ja panna ministri lauale palve täita „Kultuur 2020“ põhimõtet ja rahastada neid otse ministeeriumi eelarvest.

Seda ei saa nii teha. Viimati vahetunud spordi sihtkapitali nõukogu koosolekul küsisid uued liikmed ka, et mis meie poliitika on: kas meil on mingi protsent, mis läheb üht tüüpi tegevuse toetamiseks, kui palju läheb loometoetusteks jms. Sihtkapitali esimees vastas väga hästi, et me võime nii otsustada, aga kogemus näitab, et need asjad tuleb jätta lahtiseks ja otsustada projektipõhiselt. See kehtib ka jätkutegevuse kohta. Mõni tegevus peabki kaks toetust saama, sest on nii äge asi.

Kui üks festival on suuresti kulka toetusel toimunud kümme aastat, siis kaua peab veel kuluma, et see poleks enam n-ö ühekordne projekt?

Nagu „Jazzkaar“ ja PÖFF näiteks. Praegu on need festivalid kulka laual oma taotlusega igal aastal nagu kõik teised taotlejad võrdsetel alustel. See on aga nüüd see teema, kus kulkas toimuv mõjutab kultuuripoliitikat. Siin võib vastu küsida, et millal on festival end tõestanud ja kas kõik nt kolm aastat kulkast raha saanud festivalid peaksid automaatselt minema ministeeriumisse riigieelarve püsireale? Ma ei räägi siin „Jazzkaarest“ ja PÖFFist, aga on ka selline tendents, et mõned korrad kulkast rahastatud sündmuste korraldajad arvavad end tõestanud olevat ja nõuavad püsivat riiklikku rahastust. Erinevalt kulka eelarvest ministeeriumi eelarve aga pideva tõusu teel ei ole. Siin peaks tõesti välja mõtlema selgemad piirid, mis sobivad nii meile kui ka ministeeriumile.

Kas kulka mitte ministeeriumi tööd ei tee?

Ei tee, aga koostööd teeme.

Tundub, et meie kultuuripoliitika on ikkagi juhtumipõhine, kuigi kehtib „Kultuur 2020“, ning sõltub konkreetse isiku tahtest ja kontaktidest. On see Eesti-suguses väikeriigis ainuvõimalik tee?

Ma ei tea, kas ainuvõimalik, aga seni on nii olnud küll: proovime ära, vaatame, mis juhtub, ja ehk läheb õnneks. Teatud mõttes teen ise sedasama kulkas praegu.

Jääb mulje, et sa vist väga ei usu pikaajalistesse strateegiatesse …

Tead, miks ma ei usu? Minister võib vahetuda iga kuu järel ja nii võivad tulla täiesti uued suunised, aga ma tahaksin selle nelja aasta jooksul, mis ma loodetavasti kulkas saan tööd teha, need õunad, mida ma praegu näen puu otsas rippumas, kulka korvi panna. Ma ei looda, et mul on võimalik mingisuguse kõiki riigi kultuuri ja spordi probleeme lahendava põhjapaneva strateegiaga välja tulla ja et seda järgitaks kogu riigi tasandil.

Minu arvates sul kulka juhina just on selleks positsioon – olla ministeeriumile peamine debatipartner ava­likkuses.

Et kes ikkagi keda mõjutab? Aga kas pole kulka juht just palju mõjutatavam, kui ta on pidevalt debatis ja tegeleb ennekõike kultuuriministeeriumi teemadega?

See ei kõla küll hästi, aga kulka on natukene nagu riik riigis. Me tegelikult ju ei allu ministeeriumile ja seda positsiooni tuleb hoida. Kui pidevalt käia ja oodata, et saad avalikult debateerida kultuuripoliitika kujundamisel, siis oled palju mõjutatavam.

Sihtkapitalides on jätkutegevuseks broneeritud siiski eelarvest päris suur osa, mille üle sul nõukogu liikmena sisuliselt otsustusõigus puudub.

See oli, jah, mullegi üllatus, näiteks kas või loomeliitudesse puutuv. Ma alustasin tööd kulkas novembris, mil tulevad just tegevustoetuste taotlused. Esimene mõte oli, et näe, meile tuleb 3600 uut kultuurialgatust kvartalis, et sellest tuleb avalikkusele teada anda. Siis aga kolleegid osutasid, et tegelikult see pole päris nii, sest peaaegu pool on n-ö püsi­toetused.

Samal ajal, kuna keegi teine pole nende eest vastutust võtnud, siis me kulkas ei saa ka öelda, et lõpetame sellised toetused ära.

Kust peaks minema piir, mis kehtib sihtkapitalide koosseisude üleselt ja kui palju saab iga koosseis nullist reeglid luua? Kui palju on üldse kulka nõukogu pädevuses?

Kõigeüleselt reguleerib meie tegevust kultuurkapitali seadus. Valdkonniti tegutseme nn rahajaotamise kordade alusel. Muidugi peab valdkondade nõukogudele jääma võimalus operatiivselt reegleid kohendada, sest nemad näevad, mis nende põllul toimub, ja selleks eksperdid ongi, et kulkale nõu anda. Küll aga tellisin õigusliku analüüsi kulka raha jaotamise kordadele. Sealt selgus, et toimiv süsteem on legaalne ja kord üldiselt majas, aga kuna seadused muutuvad pidevalt ja luuakse uusi, siis on vajalik kulka kordi kohendada näiteks nii haldusmenetluse kui ka riigiabi reeglite seisukohast. See töö käib.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht