Kirjanik ja kunstnik palgale

Kuidas loovisik end oma loominguga ära elatab, on halli habemega küsimus, mille üle vaidlesid juba XVIII sajandil prantsuse valgustusfilosoofid Diderot ja Voltaire.
Mõni sajand hiljem on Eestiski seda küsimust kuuma kartulina veeretatud. Nii esitas kirjanike liit 2009. aastal ettepanekute paketi, kuidas parandada kirjanike toimetulekut ja sotsiaalset turvatunnet,1 pakett sisaldas nii mitmeaastaste stipendiumide loomist kui ka loomeliitude liikmete lisamist haigekassa kindlustatute nimekirja. Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre ja Airi Triisberg leidsid aga nelja aasta eest Sirbis, et „ainus aktsepteeritav lahendus välja toodud probleemidele on kunstitöötajate töö õiglane tasustamine“.2
Küsimus on põletav, kuna kirjanike-kunstnike-heliloojate töö ei taga regulaarset sissetulekut, samuti on paljudes kultuurivaldkondades peamiseks rahastamisallikaks kulka stipendiumid, mistõttu paljudel loojatel puudub võimalus oma loomingulise tegevuse kaudu tagada sotsiaalne kindlustatus.
Kuulda on, et peagi olukord muutub ja riik hakkab vähemalt mõnele loojale toetust maksma. Kultuuriministeerium peaks lähiajal tutvustama väljavalitutele regulaarse toetuse maksmise plaani. Viis kirjanikku ja kunstnikku, kes juba järgmisel aastal igakuist toetust saama hakkavad, valitakse välja komisjoni(de)s ning sissetuleku suurus on võrdne keskmise palgaga. (Käesoleva aasta teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk statistikaameti andmetel 1082 eurot.) Järgmisel ja ülejärgmisel aastal võetakse veel palgale viis kunstnikku ja viis kirjanikku, ühtekokku viisteist kirjanikku ja viisteist kunstnikku ning nad kõik saavad regulaarse sissetuleku kolmeks aastaks.
Selline konkreetne, olgugi et väike samm on kindlasti tervitatav. Peaasi, et ei kukuks välja nii, nagu kipub: vähevõitu, viletsavõitu ja kallivõitu. Ning kindlasti on tähtis, kes on need kümme esimest väljavalitut, kes rahvakunstniku ja rahvakirjaniku palka saama hakkavad.

1  Tuuli Aug. Kirjanike soov: eluaegne toetus. Eesti Päevaleht, 5. III 2009.
2  Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg. Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks? Sirp, 10. II 2011.