Sel reedel Sirbis

Sirbi vahel Diplomaatia ja Eesti Kultuurkapitali III jaotus 2020

HASSO KRULL: Võrdsuse kaks otsa
Õiglasi tingimusi saab luua ainult siis, kui inimesed on piisavalt erinevad; kui kõik oleksid ühesugused, mis mõte oleks siis õiglusel?
Mis on võrdsus? Kuigi võrdsuse üle arutletakse palju, esitatakse seda küsimust üllatavalt harva. Me kõik teame, et on olemas ebavõrdsus: alates Occupy liikumisest teame ka, et on olemas „üks protsent“, kes maailmas valitsevast ebavõrdsusest kõige rohkem kasu lõikab, sellal kui teised kannatavad ja üksteist süüdistavad. Teisest küljest teame, et meie ühiskond põhineb demokraatia ideel, ja demokraatia eeldab just inimeste võrdsust. Kui võrdsust ei ole, siis demokraatia enam ei toimi, ja kui ta ei toimi, jõuame kiiresti poliitilisse ummikusse. Pinged kasvavad, kurikuulus „vihakõne“ on vaid sügavama protsessi pinnavirvendus. Milles siis asi? 

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik LIII. Algustiitrid 
Algustiitrite sümboolne tähendus on kasvanud 1976. aastast saadik, mil Emmy teleauhindade nimekirja lisandus kategooriana graafika ja tiitrite disain. 
Filmi- ja telehuvilistena teame, et alguses on tiitrid (ingl opening credits). Nende tänapäevast mõõdet tajume, kui vaatame möödunud sajandi esimese poole filme, mille algusse on kuvatud lihtsalt mustale foonile valged nimed. Tänapäeval on osatäitjate ja tegijate nimed vaid üks sissejuhatuse element, kuivõrd kesksele kohale on nihkunud kogu narratiivi eelhäälestav esteetiline tervik.

ENN TARVEL: Liivimaa tegemine kui sügavalt emotsionaalne ettevõtmine
Eesti ajaloolasedki võiksid kaalutleda, kas tasub rahvusvahelisi teadusloorbereid otsida ainuüksi kodumaise ajalookäsituse euroopastamise ürituses. 
 „Liivimaad tegemas“ on artiklikogumiku pealkiri, mis paneb hästi paika teose keskse küsimuse – XII sajandi lõpul ja XIII sajandi algul vallutatud, ristiusustatud ja koloniseeritud Läänemere kirderanniku kiire ümberkujunemise. Sealjuures on seni pööratud suhteliselt vähem uurimuslikku tähelepanu uute ja vanade struktuuride ja tegurite vastastikusele mõjule pikemas perspektiivis, mitmese koostisega ja eritekkelise ühiskonna loomisele. Nende aspektide analüüs on koguteose peamine eesmärk. 

MATS-LAES NUTER: Maalõhkuja ehk kohtumine despoodiga
Ehituskauplus Depo Filtri teel ei kuulu inimmõõtmelise linnaruumi juurde, tekitab möödujas alaväärsust ja küsib väärtushinnangute kohta.
Kui olete juhtunud hiljuti Tallinnas Filtri teele, olete kindlasti märganud sinna kerkinud kolossaalsete mõõtmetega hoonet. Veel pidulikult avamata läti ehitusveikals Depo on arvatavasti eesti kuldsete käte lemmiku Espaki kõrvale hädavajalik, sest olgem ausad – Tallinnas on kaubanduspinda ühe inimese kohta „ainult“ kaks ruutmeetrit. Eesti jõudis Euroopa ihatud esimese viie hulka juba aastaid tagasi.

MART NIINESTE: Puitarhitektuur Põlevkivimaal
Vaatamata sellele, et II maailmasõda, tehased ja põlevkivikarjäärid on suurema osa Ida-Virumaa puitbarakk-kvartalitest hävitanud, saab sõjaeelse aja hõngu neis kätte ikkagi.
Nagu varandus maapõues, nii on ka linnaruum Põlevkivimaal mitmekihiline. Reeglina meenuvad märksõnaga „Ida-Virumaa“ nõukogudeaegsed tööstuslinnad oma stalinistlike südalinnaansamblitega. Kuid sel piirkonnale on ka varasem kihistus sõja-eelsest ajast, mil põlevkivitööstust asuti nullist rajama kodu- ja välismaa kapitali koostöös.

LAURI TANKLER, THORWALD-EIRIK KALJO: Kuidas jagada küberturvalisuse ülesannet üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna vahel 
Kõikide riikide sõnastatud eesmärk on kaitsta oma kodanikke. Sõnastamata eesmärk on aga võimukam: kaitsmise sildi all levitada oma väärtusi ja selle kaudu taastoota võimustruktuure. 
11. septembril sattus Düsseldorfi ülikooli haigla erakorralise meditsiini osakondaeluohtlikus seisukorras 78aastane naine. Ta vajas viibimatut abi, kuid arstid ei saanud seda pakkuda. Haiglat oli tabanud küberrünnak, mille käigus lunavaralukustas serverites olnud failid ja tegi paljud süsteemid kasutuskõlbmatuks. Patsient saadeti kiirabiautoga umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Wuppertali haiglasse. Seetõttu viibis abi umbes tund aega. Naine suri.<

Arvustamisel
artiklikogumik Making Livonia
Witold Gombrowiczi „Ferdydurke
Saku vallamaja
XV Eesti kammerkooride festival
Thomas Desi  kammerooper Tarkovsky – Der 8. Film
Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri kontsert Kõrvaring III. Fööniksi pisarad
näitused: Eesti Maalikunstnike Liidu „Naine. Asenduskeha“, Rael Arteli kureeritud „Juured ja varemed“, „Bagage Cabine, Alex Prageri  „Tere tulemast koju,  Erik Johanssoni Ääretagused paigad  ja Sebastião  Salgado Kuld
Tallinna Linnateatri Vanja ja Eesti Rahvusballeti „Anna Karenina“
mängufilmid „Tove Janssoni rääkimata lugu, „Martin Eden“ ja „O2“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht