Ka luule võib olla tantsitav

Aija Sakova, korraldaja

Sõnakunstnike esinemised Eestis  

21. ja 23. V esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad, keda võiks laiemalt nimetada sõnakunstnikeks.

Inglise keeles kasutatakse mõistet ?spoken word?, mis viitab kirjanduse suulisusele. Siiski ei ole tegemist improviseeritud tekstidega, nagu see võib olla näiteks räpi või hip-hopi puhul. Spoken word-kirjanike ehk sõnakunstnike puhul on tegemist luuletajatega, kes peavad lisaks muule lugu ka keele ja oma tekstide kõlast. Nad mitte lihtsalt ei loe oma tekste ette, vaid esitus moodustab koos tekstiga terviku ja on just sellisena täiuslik.

?Poesie United? pealkirja all toimuvaid kirjandusüritusi võiks seega nimetada ka performance-kirjanduseks. Esitatakse küll valmis ja põhjalikult läbi ning mitmete esinemistega sisse töötatud tekste, kuid iga esitus on paratamatult eriline ja alati teistsugune kui eelmine.

Performatiivsus tuleneb ka juba asjaolust, et publik on iga kord uus ning mõjutab kindlasti oma kohaloluga nii kirjanikku kui teksti esitust.

Möödunud aasta novembris toimusid Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudis poetry slam?i üritused, kus esinesid saksa, ?veitsi, ameerika ja eesti luuletajad. Poetry slam on kirjanduse esitamine võistluse vormis, kusjuures publik on tekstide ja esituste hindaja. Samuti on poetry slam spoken word-kirjanduse üks n-ö alaliik ehk üks selle väljendusviise. Muust kirjandusest eristab spoken word-kirjandust see, et viimane on kirjutatud teadmisega, et tekst esitatakse. Üldjuhul kirjanikud luulet või ka proosat kirjutades sellele ei mõtle. Oma tekstide ettelugemine on sellisel juhul kirjutatu ettelugemine selleks, et publik saaks tekstist osa läbi autori enda suu. Spoken word-kirjanduse puhul on rõhk just esituse aktil, esitaja ja publiku vahel tekkival pingel või ka kommunikatsioonil. Publiku vastus ei pruugi ilmtingimata olla suuline (kuigi ta võib seda ka olla), aga juba publiku kohalolu ja meelestatus tagab kõneakti tekkimise esitaja/teksti ja publiku vahel.

Need, kes sattusid sügisel poetry slam?idele, võivad aimata, mis ootab neid ees õhtul ?Poesie United?. Wehwalt Koslovsky, Tobias Hoffmann (Tartu poetry slam?i võitja), Milo Martin ja Ben Porter Lewis esinesid Eestis juba novembris. Neile lisandub prantslane Antoine Faure, eelmise aasta prantsuse riikliku poetry slam?i võitja. Eestlastest teevad nagu sügiselgi kaasa Jürgen Rooste ja Asko Künnap, uue nimena esineb fs. ?Poesie United? ei ole juhuslik, sellise ühisnimetaja all esinesid eespool nimetatud luuletajad ka eelmisel aastal. Tallinna ja Tartu esinemised ongi saksa, USA ja prantsuse luuletajatele kahekuuse Euroopa tuuri avalöögiks. Enne esinemisi on kaunis Eesti looduses plaanis ka kolm proovide päeva, et lihvida ühiseid etteasteid.

Eelmise aasta turneest ja sügisesest poetry slam?ist eristab seekordseid esinemisi kõige rohkem soov panna rohkem rõhku ühisele esinemisele, kooskõlale. Prantslane Faure toob kaasa ka oma bongod, et anda esitustele n-ö noot kätte.

Põnev ning kõnekas tundub mulle ka keeleline ühendus ?poesie united?, esimene sõna saksa ja teine sõna inglise keeles (prantslane Antoine Faure liitus meeskonnaga alles sel aastal).

Spoken word on omamoodi alternatiivne kirjandus ehk kirjandus veidi laiemas tähenduses, kui oleme  seda harjunud mõistma. Seetõttu toimuvad need ?lugemised? ka klubilises õhkkonnas ja mitte tavapärastes kirjandusõhtute kohtades. Selle taga peitub ehk ka sõnum laiemale avalikkusele: kirjandus ei ole ainult vaikne, isoleeritud ja elukauge. See võib olla vägagi kommunikatiivne, kaasakiskuv, inspireeriv ja koguni tantsitav. Seda tahavad eri rahvusest sõnakunstnikud Eesti kuulajale oma esinemistega tõestada. Vt ka kava Sirbi tagakaanel!