Aasta kunstnik

Eilve Manglus

Tavasti stipendium, tunnustus noorele

ehtekunstnikule

Marita Linnule

1998. aastast annab Raul-Roman Tavast, esimese Eesti vabariigi tuntud juveelitöösturi Roman Tavasti poeg, välja iga-aastast stipendiumi ühele Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala üliõpilasele või magistrandile. Stipendiumi saaja peab olema oma loomingus järjekindlalt ja tulemuslikult kasutanud väärismetalle ning loovalt traditsioonilisi kullassepatehnikaid. Senised stipendiaadid on Julia-Maria Pihlak, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Andrus Rumm ning Maarja Niinemägi.

Eelmise aasta lõpul anti Tavasti-nimeline stipendium taas välja. Selle vääriliseks tunnistati ehtekunsti III kursuse tudeng Marita Lind. Julge, ent kaalutletud väärismetallide kasutuse ja perfektse juveliiritöö eest. Tasa ja targu, sihikindlalt nokitsedes on valminud tema senised erialatööd kullassepakunsti piirides. Algul hõbedast, viimasel poolaastal aga juba 22-karaadisest kullast. Tehniline meisterlikkus laseb autori mõttel sellevõrra vabamalt, piirideta lennata. Siin ei ole moodsalt minimalistlikku vormikäsitlust ega liigset dekoratiivsust, suuri sõnu samuti mitte. Hoopis mõtete ja kogemuste ehe kujutis.

Marita Linnu ehetes leidub rohkelt arhitektoonilist lahendust. Aasta tagasi Rein Metsa juhendusel valminud, kehal looklev ehe kujutab miniatuurset Hiina müüri. Vaatlustorne ja müüre ühendavad mikroskoopilised liigendid, tornide alla aga on peidetud kinnitusnõelad. Samal ajal tehtud õlapross matkib rõdupiiret. Kaht sama käe sõrmust liidab aga rippsild. Tahan uskuda, et mõistagi astus esimesena üle silla arhitekt ning pealtvaatajad hoidsid hinge kinni. Ent ülipeened needid on hästi kinnitatud, nõtke sild kannatab välja terve leegioni.

Viimase aasta töös Kadri Mälgu käe all on kunstnik kasutusele võtnud kulla. Teema on ?Valgus?. Ja valgus sillerdab peenikestel kullatriipudel. Kullalt peegeldub valgus kõige kaunimalt. Kuld, algul pehme, laseb end vormida, et hiljem lõputult seda vormi kanda. Need on kahkjasvalged marmorist sambaprossid, mis heidavad aukartustäratavaid varje väikesele inimesele. Kõrge päikesevalgus helkleb korintose sammaste kapiteelide kontuure imiteerivail kulddetailidel. Nii, et peab silmi kissitama. Kullast kohrutatud, pea kuju järgiv võru aga lookleb silmade alt põsesarnade kohale ja kaob kaugusesse. See peaehe tähendab silmapiirivalgust, milles päike horisondile nõjatudes endast viimase välja kallab. Samas, loodusel on seda ilu vist lihtsam timmida kui kullassepal. Kullakunstnik Marita Lind materialiseerib lihtsaid mälupilte lihtsas ja loogilises keeles.

Ka Tavastite ettevõttes mõlema vabariigi ajal toodetud märgid, aurahad ja lauanõud pälvivad maailmas tähelepanu ja imetlust oma kõrge kvaliteedi ja keeruka tehnoloogilise lahendusega. Samuti kõrge kunstilise tasemega, mida lihtsate asjade juures tavaliselt vajalikuks ei peeta. See loob justkui silla stipendiumi andja ja saaja vahele.