Mati Turi laulab ooperit ja oratooriumi, sekka ka „Meestelaule”

Priit Kuusk

Märtsikuu teiseks nädalaks sai Helsingis valmis Alban Bergi „Lulu” uus lavastus. Peadirigent Sakari Oramo, kes Soome Raadio SOga etenduse andis, ütles, et selleks oli juba tõsine vajadus: Soomeski pole „Lulud” enam nelikümmend aastat ette kantud. Trupp, kes „Lulu” nüüd välja tõi, on 2004. aastal asutatud Kokkola Ooper (West Coast Kokkola Opera), mille  kunstiline juht on nimekas sopran Anu Komsi. Kõigil neljal etendusel 7. – 13. III Helsingi Kaablitehases laulis uuslavastuses Alwa osas kaasa meie tenor Mati Turi, kuuldavasti edukalt.       

Kuidas tekkis side Kokkola Ooperi ja Anu  Komsiga?

Anu Komsi istus Estonia kontserdisaalis, kui laulsin Andres Mustoneni käe all solistina. Tuli pärast lava taha ja ütles, et otsib sobivat tenorit „Lulu” Alwa ossa. Ma polnud Alban Bergi ooperit kunagi näinud ega kuulnud, aga võtsin pakkumise vastu. Jaanuaris oli esimene proov, veebruaris juba mitmel nädalal seade- ja orkestriga proovid. Töö läks aina põnevamaks.       

Kas Viini uusklassiku keerukas lavatükk ja muusika hakkasid sullegi sobima?

Suhtusin Bergi muusikasse teatud eelarvamusega (atonaalne helikeel jms), sest mulle  meeldib teha ikka niisugust muusikat, millel on ilus(am) viis ja selge, arusaadav raamistus. Ent suure ja meeldiva üllatusena leidsin endagi aariatest ilusaid romantilisi viise, tundeküllust, loogikat, tonaalsustki … Muidugi on Alwa partii väga keeruline, krõbe väljakutse igale lauljale koos oma kõrgete nootidega (kuni do#). Aga mul olid suurepärased partnerid, intrigeerivalt põnev lavastaja ning meeletult hea dirigent. Ja missugune orkester: lava tagant (orkester asus  meie taga, jälgisime dirigenti monitorist, mis oli päris raske) tuli ainult puhast kulda! Kuigi anti ainult neli etendust, sai suur töö ära tehtud ja kasvasime trupina kokku, nii et kahju oli laiali minna. Lavastajaks oli ka näitlejana tuntud (filmis „Talvesõda”) ideedest pakatav Leea Klemola ja tema lavastus toimis sajaprotsendiliselt. Anu Komsi, kogenud nüüdismuusika esitaja, kes on veel ka hea näitleja, laulis Lulud parimal tasemel. Toredad partnerid  olid briti kontraalt Hilary Summers, Ameerika Ühendriikide bass Robert McLoud, eriti aga Hannu Niemelä (meile teada Erkki-Sven Tüüri Wallenbergina Detmoldist), kes oli väga hea laulja ja näitleja doktor Schöni osas, aga veelgi köitvam inimesena. „Lulu” ajal tundus küllalt pikk aeg pigem lühikesena ja see ooperikogemus ning koostöö niisuguste kunstnikega jääb kauaks meelde.   

Kuidas teid vastu võeti?

Esimesel ja viimasel etendusel oli Merikaapeli hall puupüsti täis, kolmandal õhtul istus eesreas  ka maestro Leif Segerstam ja hüüdis „Braavo!”. Publik võttis etendused väga hästi vastu. Sellise tipplavastuse puhul on kaks võimalust: kas meeldib või ei meeldi. Enamikule kuulajaist meeldis. Esimese etenduse kandis Yleisradio otse üle. EBU salvestas „Lulu” teleülesvõttena. Soome TV Teema kanalil näidatakse meie „Lulu” lavastust 19. ja 26. IV ning 2. V.   

Teatri kodulehelt võib lugeda Salo külastajagrupi arvamust: „Lulu” lõppedes oli samasugune tunne kui Saariaho ooperite ja Estonias nähtud Tüüri „Wallenbergi” järel: oleks tahtnud näha ja  kuulda etendust veel korra … Uusi Suomis (8. III) kirjutab arvustuses „Hämmastav Lulu” nimekas helilooja ja festivalijuht Kimmo Hakola, öeldes, et Klemola „Lulust” räägitakse kaua – seda kas vihatakse või armastatakse … Ta tõstab etenduselt esile kolm tegelast: solistidest eriti nimiosas laulnud sopran Anu Komsi, tenor Mati Turi ja bariton Hannu Niemelä olid hääleliselt suurepärased.   

Mida arvad Kokkola Ooperist?

See trupp on täielikult toimiv ooperiasutus. Neil läheb hästi, nad teevad huvitavat tööd ja neid on 2008. aastal tunnustatud Soome riikliku kunstipreemiaga. Trupi kunstinõukogusse  kuulub asutajaliikmena ja aktiivse osalisena ka dirigent Sakari Oramo. Küllap ei laulnud minagi nendega viimast korda koos. Sakari Oramo tegi ettepaneku teha kaasa aasta pärast Mahleri VIII sümfoonias Stockholmis. Anu Komsi laulis detsembris solistina Bachi „Jõuluoratooriumis”, nüüd aga Helsingi Händeli festivalil „Solomoni” ja „Messiase” solistina. Kokkola Ooperi haardest niipalju, et Kokkola ooperisuvel tuuakse esiettekandele trupi  esimese tellimusteosena Sebastian Fagerlundi „Döbeln 1809” (dirigeerib Oramo, Anu Komsi on üks peaosalisi), mis pärast läheb Oulusse, Helsingisse, sügisel Stockholmi ja Norrlandi Ooperisse Umeåsse, kus see BISi plaadile salvestatakse.         

Kuigi vabakutseline, oled pidevalt väga hõivatud. Mida huvitavat tegid enne „Lulu” lavastust?

Meeldiv oli laulda Soomes taas Juha Kangase käe all Mozarti „Requiem’is”, ta on muusikuna mu lemmikdirigente. Tõeline „sportlik üritus” sündis Estonias, kui mul mõni tund enne esiettekannet paluti laulda Rossini mulle tundmatus „Wilhelm Telli” kontsertesituses Kalamehe osa. Võtsin välkpakkumise vastu, poolteist  tundi oli üldse võimalik täiesti uue osaga tööd teha, pidin seejuures ka veel prantsuse hääldust konsulteerima. Riias käisime koos Risto Joosti ja Kädy Plaasiga Bachi „Magnificat’i” laulmas, juhatas Sigvards Kļava. Aastalõpul olid Risto Joosti juhatusel Bachi „Jõuluoratooriumi” menukad esitused – ma pole nii täis Jaani kirikut veel varem näinud!.       

Mis ootab ees?

26. ja 27. märtsil laulan taas Erkki-Sven Tüüri „Wallenbergis” Estonias. Aprillis esinen Riias Orffi „Carmina burana’s” nii tenori- kui baritonipartiiga, dirigeerib Andris Veismanis. Loodame, et saavad teoks järgmised kümme etendust Veljo Tormise „Meestelaule” Tallinnas Kultuurikatlas. Iga koostöö Tõnu Kaljustega on sündmus. Saksamaal algavad suve lõpul Ferruccio  Busoni „Doktor Faustuse” proovid, Mihkel Kütson kutsus mind oma Schleswig-Holsteini teatrisse seda laulma. Selles, et viimastel aastatel olen järjest enam ooperi poole vaatama hakanud, on suured teened mu julgustaval õpetajal Jaakko Ryhänenil. Nii et huvitavat tööd jätkub, ka Busoni ooperiga pole mul seni varem kontakti olnud.

Küsinud Priit Kuusk