Ülikool jääb ülikooliks

Küsimuses, kas rahvusülikool või rahvusvaheline ülikool, ei ole valikukohta, vastuseks on rahvusvaheline rahvusülikool.

ERIK PUURA

Tartu ülikoolil on käsil arengukava koostamine aastani 2025 ning oma pikemaajalise arenguvisiooni uuendamine. Samal teemal toimub 17. mail ülikooli aulas arengukonverents. Käesolev kirjutis tutvustab ülikooli peamisi väljakutseid valikute tegemisel rahvusvahelise ülikooli, rahvusülikooli ja targa majanduse arendajana.

Tartu ülikool rahvusvahelistes võrdlustes

Tartu ülikool on oma arengus jõudnud ajajärku, kus tulemusnäitajate põhjal on meid kutsutud ja oleme saanud Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustike liikmeks. Aasta tagasi hindas kõige tõsiseltvõetavam ülikoolide edetabelite koostaja Times Higher Education (THE) Tartu ülikooli nn uue Euroopa (13 riiki, mis liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004 ja hiljem) parimaks ülikooliks, meist napilt tahapoole jäid nii kaks Küprose ülikooli kui Praha Karli ülikool, edumaa kõikide teiste ees oli juba tunduvalt suurem.¹

Käesoleval kevadel hinnati Tartu ülikooli THE poolt 301.-350. positsioonile maailmas ning alternatiivse hindamissüsteemi QS poolt 321. kohale. QS hinnangutele toetudes on võrreldes 2018. aastaga toimunud väike langus (7 kohta), kuid arvestades, et veel 2012. aastal jäime vahemikku 501-550, on areng olnud väga kiire.

Nende edetabelikohtadega on nagu suurt tähelepanu saavate gümnaasiumide edetabelitega: seal on vastuolusid ja ebakõlasid, kuid kõik vaatavad ja teevad järeldusi. Ka kõige talendikamad gümnaasiumilõpetajad, kes peavad otsustama, millises maailma paigas oma õpinguid jätkata.

Viis aastat tagasi ülikooli praegust arengukava koostades tehtud analüüs näitas, et umbes 50% ülikooli arengueesmärkidest on edetabelite hinnangutega kooskõlas, 40% puhul on seosed kaudsed ning 10% eesmärkidest pigem madaldab rahvusvahelisi võrdlushinnanguid. Seega pole me kunagi läinud edetabelikohti püüdma, küll aga tunnistame, et paremat ja täpsemat meetodit rahvusvaheliseks võrdluseks pole keegi osanud luua.

Uue Euroopa parima staatus näitab, et midagi on Eestis tehtud paremini kui teistes uutes Euroopa Liidu liikmesriikides. Peamisteks komponentideks, mis ülikooli kõrget kohta toetavad, on orienteeritus kvaliteedile nii teaduses kui kõrghariduses, Euroopa Liidu tõukefondide abiga täiendatud taristu (sh õppe- ja teaduslaborid), kvaliteedil põhinev rahvusvaheline koostöö ja üliõpilaste mobiilsus ning järjest arenev koostöö ettevõtlussektoriga.

Kuid nagu kõikides teistes tegemistes, on meie püüd järele jõuda arenenumatele riikidele, eriti Põhjamaadele. QS hinnangutele toetudes on Soomes meist 3 ning Rootsis 7 tugevamat ülikooli, neist Helsingi ja Aalto Soomes ning Uppsala, Lund, Kuninglik tehnoloogiainstituut ja Chalmers Rootsis maailma esisaja piirimail. Eestil on olemas potentsiaal selleks, et ka meie ülikool jõuaks tippliigasse. See ei juhtu kohe ja kiiresti, järjekindla tööga on see realiseeritav 10-15 aastaga, kuid selles suunas peab liikuma. Paraku on süvenemas hoopis kartused, et teaduse ja kõrghariduse puuduliku rahastamise tõttu võime tippu ronimise asemel hakata nõlvast alla veerema.

Tartu ülikooli kõrval nii Manchesteri ülikooli kui Stockholmi kuningliku tehnikaülikooli vilistlasena võin tunnistada, et kindlasti mõjutab ülikoolidele antud hinnang üliõpilaskandidaatide valikuid. Kui me ei taha, et meie andekaimad noored mujale maailma purjetavad ja siia enam kunagi tagasi ei tule (sest tagasi tulla saab kuhugi, kus leidub nii motivatsiooni kui väljakutseid), siis tuleb vastavalt tegutseda.

Uue Euroopa parima ülikoolina oleme oma tugevate partnerülikoolide käest saanud juba sisulist krediiti. Ülikooli arengut tunnustatakse, oleme 2016. aastal loodud teadusülikoolide võrgustiku The Guild² asutajaliige, mille kaudu meie mõtteid ja ideid kuulatakse Euroopa Liidu haridus- ja teaduspoliitika kujundamisel. Lisaks oleme koos Uppsala, Groningeni, Göttingeni ja Genti ülikoolidega 2018. aastast üks viiest ülikoolist, mis tegutsevad ühiselt U4Society nime all ning hakkavad tegema ülitihedat koostööd nii üliõpilaste õpirände, uute teadusprojektide, doktoriõppe ühisseminaride, üliõpilasorganisatsioonide arengu kui ülikoolide juhtimise teemadel. Oleme esitanud ühistaotluse Euroopa ülikoolide rahastusmeetme raames, kuid ülitihe koostöö on juba käivitunud. Ülikool võimaldab Eesti noortele pakkuda maailma võimalusi avavat ja arendavat rahvusvahelist õpikeskkonda ning mobiilsuse kaudu omandada lisaoskusi ja teadmisi kõikjal maailmas. Me meelitame siia talente ka mujalt maailmast, kellest paljud jäävad tööle Eestisse, ülejäänud aga muutuvad tugevalt positiivse õpikogemuse korral Eesti saadikuteks kõikjal maailmas.

Kui nüüd lugeja arvab, et rahvusvahelistumise nimel on Tartu ülikool loobunud rahvusülikooli säilitamisest ja arendamisest, siis ta eksib rängalt. Mõõdukas rahvusvahelistumine on tähendanud tugevamat ülikooli ning vastupidi, tekitanud meie noortes talentides motivatsiooni just Eestis edasi õppida ja areneda. Samamoodi oleme mujalt maailmast tagasi toonud sadu andekaid teadlasi ja õppejõude, palju rohkem, kui seda on suutnud kunstlikult käivitatud programmid. Nii oleme antud ajahetkel mõnes mõttes teelahkmel – meie noorte lahkumine ja tagasitulek sõltub teaduse ja kõrghariduse rahastamisest. Sellest omakorda aga sõltub kogu Eesti tulevik.

Eesti ülikool

Meie koht edetabelites, mis on suurendanud ülikooli ja kogu Eesti tuntust ja mainet, pole kindlasti kohe kõige tähtsam. Tartu ülikool on ainuke eestikeelne universitas maailmas. See, et ülikool on eestikeelne, on suurim väärtus mitte ainule Eestile, vaid kogu maailmale. Ülikool eksisteerib selleks, et hoida ja arendada eesti keelt, haridust, kultuuri ning pärandit, ja see roll on igavikuline, tähtajaliste arengukavade ülene. Ülikoolis pakutav õpetajaharidus ning koostöö koolidega võimaldab Eesti koolisüsteemil tervikuna kesta ja areneda.

Tartu ülikool on kogu Eesti ülikool. Sümbol, mille üle igaüks tunneb uhkust. Ülikoole tuntakse maailmas mitte ainult nende nimede ja asukohtade, vaid maailmatasemel teadlaste kaudu, kes on oma teadustööde kaudu kogu maailma arengule, innovatsioonile ning keelte ja kultuuride hoidmisele ja uurimisele kaasa aidanud. Akadeemilisele vabadusele toetudes tekivad ja arenevad ülikoolides teaduskoolkonnad, mis üheskoos moodustavad kogu maailma teadmiste peamise alustala.

Mida tugevam on ülikoolide teadus, seda tugevam ja atraktiivsem on ülikoolide poolt pakutav õpe. Maailmakuulsad teadlased on ülikoolide kaubamärkideks, mis annavad üliõpilastele kindluse, et kogu ülikool on maailmaklassist. Lisaks põhinevad suured ja murrangulised edasiminekud ja läbimurded innovatsioonis tugevatel alusteadustel ning rahvusvahelisel koostööl. Seetõttu see lihtsalt peab nii olema, et olemasolevatel erialadel parima kompetentsi tagamiseks ning uute erialade arendamiseks täidavad ülikoolid akadeemilisi ametikohti rahvusvaheliste konkursside kaudu.

Ülikooli osalus tugeva partnerina rahvusvahelises teaduskoostöös võimaldab lisaks teadmiste ülekandele Eesti ühiskonda tuua Eestisse konkurentsipõhist lisaraha rahvusvahelistest koostööprogrammidest ning käia ajaga kaasas, arendades uusi perspektiivseid multi- ja interdistsiplinaarseid erialasid.

Küsimuses, kas rahvusülikool või rahvusvaheline ülikool, ei ole valikukohta, vastuseks on rahvusvaheline rahvusülikool. Just Tartu ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning nende teaduste kestlik rahastamine ei saa olla sõltuvuses taotlemise edukusest granditurgudel. Samuti on ülikoolil võtmeroll ja vastutus õpetajakoolituses ja selle aluseks olevas teaduses, erialateadmiste õpetamise kõrval peab õpetaja olema valmis üldpädevuste arendamiseks ja väärtuskasvatuseks ning õppijate enesejuhtimisoskuste kujundamiseks.

Laia arutelu pälvinud keelteküsimuse osas võiks alustada Goethe mõtteterast: „Kes ei tunne võõrkeeli, ei tea midagi ka oma keelest.“ Soovime ja töötame selle nimel, et kõik meie noored valdaksid eesti keelt laitmatult; et meil oleks eestikeelsete õpikute koostamine väärtustatud võrdväärselt teaduspublikatsioonidega ning meile pikaks ajaks tööle tulnud välisõppejõud omandaksid eesti keele.

Nii eesti keele kui võõrkeelte omandamist tuleb toetada ja motiveerida. Loomulikult on absurdne olukord, kus õppejõud õpetab ühe või paari välistudengi pärast kogu gruppi vigases võõrkeeles. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata teaduse populariseerimisele, et kõik teaksid, millega ülikoolis tegeldakse, ning kiiresti arenevates teadusharudes, kus tekivad uued võõrkeelsed terminid, eestikeelse terminoloogia loomisele ja populariseerimisele.

Eesti keele ja kultuuri püsimist ja arengut saab tagada ka initsiatiivikate projektidega, näiteks Miljon+ on eestikeelse Vikipeedia arengu toetamiseks elluviidav projekt, mille eesmärk on oluliselt kiirendada selle veebientsüklopeedia jõudmist miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka. Selle algatajaks oli füüsik ja tehnikateadlane, endine õppeprorektor Mart Noorma.

Hea keelteoskus avab väga palju võimalusi nii meil kui kõikjal maailmas. See tuleb raske tööga, kuid on alati pingutusi väärt. Ka praeguses Eestis on väga palju rohkem võimalusi neil noortel, kes valdavad ladusalt vähemalt kolme keelt.

Hiljutisel rektoraadi kohtumisel Tartu ülikooli välisüliõpilaste, välisõppejõudude ja välisteadlastega olid sisuliselt kõik mujalt maailmast meile tulnud eesti keele õppimise osas positiivselt meelestatud. Peamiseks sooviks oli, et loodaks paindlikud võimalused väljaspool tööaega.

Hetkeks on välisüliõpilaste osakaal Tartu ülikoolis jõudnud 11.1%-ni ning välisteadlaste ja -õppejõudude osakaal 12.1%-ni. Uutes arenguplaanides ei rõhuta ülikool neid osakaale omaette eesmärkidena. Eesmärkideks on eelkõige kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistus erialadel, kus ühiskond ja ettevõtjad neid kõige rohkem vajavad (näiteks arvutiteadused, robootika) ning kus käime ajaga kaasas ning arendame uusi erialasid ja õppekavu (näiteks linnastunud ühiskonna geoinformaatika). Kui on tekkinud piisav hulk eesti keelt laitmatult valdavaid õppejõude ning sisseastujaid, siis on aeg muuta õpetamine neil erialadel eestikeelseks. Nii toimubki areng. Kindlasti ei muutu eesti keelt mittevaldavate välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaal Tartu ülikoolis ka pikemas ajalises perspektiivis suuremaks kui 20%.

Ülikool kui targa majanduse arendaja

Ühiskonna ja ettevõtjate järjest kasvavaks ootuseks on ülikooli kiire, ajaga kaasas käiv ning ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstev panus ühiskonna arengusse ning majandusellu. See panus avaldub eelkõige ülikooli vilistlaste kaudu, kes oma teadmiste, oskuste ja hoiakutega arengule kaasa aitavad.

Kindlasti peab just ülikoolil olema võime ajas ette näha ning muuta oma õppekavasid selliselt, et lõpetanute teadmised ja oskused võimaldaksid intensiivsele õppeperioodile järgnevas elus edukalt hakkama saada. Ka õpikeskkond on selleks ülioluline. Järgmisel aastal käivituv Delta hoonestu, kus lõimuvad nii arvutiteadus, matemaatika, robootika, majandusteadus kui ettevõtlusõpe ning on loodud nii eelinkubaatorid kui inkubaatorid uute ettevõtete käivitamiseks, on suur samm edasi kogu Eesti innovatsioonis, Tartu regioonis tugevaks täienduseks teadus- ja tervishoiulinnakule Maarjamõisa piirkonnas.

Samal ajal on ülikooli töötajad ühiskonna ja majanduse arengu nõunikeks. Ülikooli töötajate osalus peamiselt avaliku, aga ka erasektori nõukogudes, nõukodades, töörühmades ja komisjonides jääb sageli väärtustamata.

Tartu ülikooli teadlaste ja ettevõtete koostööd iseloomustab see, et meie parimad ja tugevaimad teadusrühmad on sageli ka ettevõtluskoostöös esiplaanil. Selle põhjuseid on mitmeid. Nii Eesti kui välisriikide teadusmahukate ettevõtete huvid peituvad eelkõige selles, mida nad ise ei tea, ning uudsuse aluseks on originaalne teadustöö. Teiseks, et õppe- ja teadustöö kõrval ettevõtluskoostööle orienteeruda, peab uurimisgrupp olema kriitilise suurusega koos võimalusega kaasata doktorante ja magistrante. Sellistel uurimisgruppidel aga peab olema piisav rahastus, mis saavutatakse läbi edukuse granditurul. Järelikult on teaduse rahastus ülikoolide puhul eelduseks edukaks ettevõtluskoostööks.

Ülikooli grandikeskuse abil kasvatame eelkõige rahvusvaheliste teadus- ja innovatsiooniprojektide taotlemise mahtu ja võimekust. Ettevõtluskoostöös on Eesti ettevõtjate selgeks ootuseks olnud riigipoolsete toetusmeetmete olemasolu, millest hetkel peamiseks on nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud. Oleme loonud koostööplatvormi adapter.ee, mis seob 12 ülikooli ning teadus- ja arendusasutuse võimekusi ning võimaldab ettevõtetel väga kiiresti saada informatsiooni, kas ja kus nende poolt püstitatud arendusküsimuste lahendamiseks teaduskompetents Eestis olemas on.

Ülikooli poolt vaadates on peamiseks võimaluseks koostööd ettevõtetega tugevasti intensiivistada paindliku süsteemi loomine, kus teadustöötajad saavad siirduda ettevõtteid arendama koos võimalusega ülikooli tagasi pöörduda. Lisaks teadlase ametikoha säilimise kindlusega on sellisel süsteemil tugevaid plusse: ettevõtted ei pea võtma suuri riske oma arendusüksuse koheseks käivitamiseks ja saavad kompetentse eksperdi kohe, teadlane saab vastavate kokkulepetega jätkuvalt kasutada ülikooli aparatuurset baasi ning vajadusel ja võimalusel kaasata ka kraadiõppureid.

Süsteem peaks olema suunatud nii olemasolevatele kui uusettevõtetele. Peamine takistus on teadlase kartus langeda välja ülikarmist konkurentsipõhisest teadusturust, kus otsustusprotsessides on üheks peamiseks võtmenäitajaks teaduspublikatsioonide arv, mitte ettevõtluse areng. Sel moel võib ülikooli tagasi pöördudes ametikoht küll alles olla, kuid vahendeid edasiseks teadustööks mitte.

Tulemuslik koostöö ettevõtetega eeldab täiel määral arusaamu vastastikustest huvidest ning paindlikke võimalusi tööaega, aparatuurseid võimalusi ning intellektuaalomandit ülikooli ja ettevõtete vahel jagada. Murrang teadusmahuka ja suure lisandväärtusega ettevõtluse arengus toimub siis, kui olemasolevad ettevõtted loovad endile tulemuslikud arendusmeeskonnad ning tekib palju uusi tarku ettevõtteid, mis Eestisse tegutsema jäävad.

Vastandamine ei vii sihile

Ülikooli erinevaid rolle ei tohi üksteisele vastandada. Ülikool jääb ülikooliks ja annab suurimat lisandväärtust Eestile vaid juhul, kui ta tegutseb nii rahvusülikoolina, rahvusvahelise ülikoolina kui majanduse ja ühiskonna arendajana.

Mai alguses Tartus toimunud Kesk-Euroopa ülikoolide rektorite tippkohtumisel oldi ühisel arusaamal, et ülikoolid peavad taotlema teaduse rahastamise kasvu nii riiklikelt rahastajatelt kui ka Euroopa Liidu järgmisest Horisondi raamprogrammist. Riiklike investeeringute kasv on vajalik muu hulgas Euroopa riikide innovatsioonilõhe ületamiseks.

Kohtumisel osalenud Sorbonne’i ülikooli rektor Jean Chambaz tugines oma arvamusavaldustes värske uuringu tulemustele³, mille kohaselt üks Euroopa teadusülikoolidesse investeeritud euro toob majandusele tagasi kuus eurot ning üks ülikoolidesse loodud töökoht toob ühiskonnale ja majandusele juurde kuus töökohta.

Loomulikult ei tähenda see seda, et kattes terve riigi ülikoolidega on majanduse ja riigi areng tagatud – ülikoolivõrk peab olema optimaalne. Just selle tõttu on paslik küsida, kas Eestile on vajalik maailma tippliigasse kuuluv ülikool või mitte. Iga Eesti riigi arengust huvitatud inimene peaks aru saama, et vastus sellele küsimusele saab olla ainult jaatav.

Ülikooli uus arengukava on ka märksa üliõpilaskesksem ning väärtustab lisaks kvaliteetsetele õppeprotsessile kogu õppeprotsessi jooksul saadud elukogemusi. Tuleb tunnistada, et mitmetes küsimustes on üliõpilaste vaade olulisel määral tõsisem kui nende õppejõudude vaade. Üks näiteid on suhtumine keskkonnaküsimustesse. Veel käesoleval aastal käivitab Tartu ülikool üliõpilaste poolt initsieerituna keskkonnaprogrammi, pöörates senisest märkimisväärselt rohkem tähelepanu prügimajandusele, ühekordsete pakendite ja nõude kasutamise vähendamisele, kraanivee kasutamisele joogiveena, keskkonnasõbralikule linnatranspordile, tervislikule toitumisele ja keskkonnateadlikkusele tervikuna. Eesti ja kogu planeedi pikaajalisest kestlikkusest huvitatud üliõpilased on sellistes küsimustes pigem koostööpartnerid kui õpetatavad.

1 Ellie Bothwell, The best universities in New Europe. – Times Higher Education 25. IV 2018.

http://www.timeshighereducation.com/news/best-universities-new-europe-ranking-2018

2 The Guild of European Research-Intensive Universities http://www.the-guild.eu/about

3 Philip Hines, Why fund research? A guide to why EU-funded research and innovation matters. Science Business Publishing Ltd., VI 2017. https://sciencebusiness.net/system/files/reports/Why-fund-research_.pdf