Õrnal jääl Eesti haridus

Õpetajate asendusvajadus on suurim kõrgematel õppeastmetel, 11% õpetajatest on 65aastased ja vanemad.

ENELI KINDSIKO

Värskelt ilmunud PISA 2022 tulemused andsid põhjust rõõmustada – Eesti õpilased on üha maailma tipus.¹ Kuid uuringust ilmnes, et „2022. aastal õppis 73% Eesti õpilastest koolides, kus koolijuht nentis, et kooli suutlikkust õpetada takistab õpetajate vähesus ning 51% õpilastest õppis koolides, kus koolijuht nentis, et õppetöö on takistatud õpetajate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu“.²

Õpetajate põua suurim põhjus ei ole mitte õpetajakoolituse vähesed lõpetajad, vaid hoopis kasvav õpetajate asendamise vajadus. Asendusvajadus tuleneb kahest põhjusest: aktiivses tööeas olevad õpetajad kas vahetavad ametit või teevad õpetaja ametist pausi (nt lapsehoolduspuhkus) ja asendada tuleb ka vanusest tulenevalt pensionile suunduvaid õpetajaid.

Enneaegselt ametist lahkujate seas ei ole üksnes noored õpetajad. Keskmiselt lahkub ajutiselt või püsivalt koolidest 1500 õpetajat aastas ja aastate lõikes ühes aastas 8–12% kogu õpetajaskonnast.³ COVID-19 pandeemiale järgnevatel aastatel tegi see näitaja väikese hüppe. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel lahkus 2021/22. õppeaastal üldhariduskoolidest ajutiselt või püsivalt kokku 1704 õpetajat. Kusjuures 2021/22. õppeaastal oli 60aastaste ja vanemate lahkujate osakaal 24%, seega lahkujatest suurema osa moodustavad aktiivses tööeas olevad õpetajad – 76%. Täpsemalt, pool lahkujatest on alla ja pool üle 40 eluaasta. Seega võib oletada, et igal aastal ametist ajutiselt või lõplikult lahkujatest 2/3 ongi aktiivses tööeas õpetajad, keskeltläbi 1000–1200 õpetajat aastas ja et koolijuhid tegelevad enamasti nii aktiivses tööeas õpetajate kui ka pensionieas õpetajate asendamisega. Samalaadne on olukord USA õpetajate tööturul, kus koolid otsivad igal aastal asendust kümnetele tuhandetele karjääri alustavatele ja selle keskpaigas olevatele õpetajatele, kes on otsustanud ametist lahkuda.⁴

Teadusuuringud on ammu kinnitanud, et õpetajate liig sage vahetumine toob kaasa näiteks õpilaste matemaatikatulemuste halvenemise.⁵ Ergutav mõju õpilastele ilmneb ainult siis, kui lahkunud õpetaja oli kehvema kvaliteediga kui uus, ent ka siis nõuab õpirütmi katkestamine ja uue õpetajaga harjumine lõivu.

Uuringute kohaselt on kõrgem õpetajate lahkumise määr koolides, kus on nn raskemad õpilased (perekonna kehvem sotsiaal-majanduslik toimetulek, hariduslikud erivajadused jne)⁴ ning õpetajate rohkearvuline lahkumine halvendab niigi keerulise taustaga õpilaste väljavaateid veelgi.

Üks võimalus õpetajate kriisi leevendada oleks ametisse naasjad. Kui aastas lahkub ajutiselt või lõplikult u 1000–1200 aktiivses tööeas õpetajat, siis kümne aasta peale teeb see kokku juba 10 000–12 000 õpetajat. Veel suurem õpetajate ressurss on inimesed, kes on kunagi õpetajaks õppinud, ent ei ole kooli tööle läinud. Samuti lõpetab igal aastal õpetajakoolituse arvestatav hulk inimesi, kes kooli tööle ei suundu. Ilmselt võib ka siin läbi aastate rääkida kümnetest tuhandetest potentsiaalsetest õpetajatest. Nii et Eestis on väga suur hulk õpetaja kvalifikatsiooniga inimesi, kes võiksid töötada koolis. Uuringute kohaselt oleks kolmandik ametist lahkunutest aja jooksul tingimuste paranedes valmis tööle naasma.⁶

Pensionile suundumisest tulenev õpetajate asendusvajadus tabab kõige valusamalt III ja IV õppeastet, s.t 7.–12. klassi. EHISe andmete kohaselt on kõikides õppeastmetes pensionieas ehk 65aastasi ja vanemaid õpetajaid Eesti üldhariduskoolides õppeaastal 2022/23 kokku 1815, ligi 11%. 17 tegevõpetajat on vanuses 80–84 (12 Harju maakonnas).

Kuhu paigutub Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide ja oma naabritega? Aastal 2021 oli Eesti Euroopas 65aastaste ja vanemate õpetajate osakaalu poolest esimene (10%). Meile järgneb 7%-ga Läti ja 4%-ga Leedu (vt joonis 1). Niisiis paistavad Baltimaad Euroopas silma enim pensioniealisi õpetajaid tööle hõivavate riikidena. Samal ajal on Soomes 65aastasi ja vanemaid õpetajaid vaid 1%.

Haridus ongi valdkond, kus on keskmisest enam vanemaealisi ja ka pensioniealiste osakaal suurem, ent nagu näha, on Eestis pensionieas õpetajate osakaal teistest riikidest kordades suurem.

Kõige enam on pensionieas õpetajaid Jõgeva (16%), Rapla (16%) ja Lääne (15%) maakonnas (vt joonis 2).

Aastate jooksul on õpetajate vanuseline struktuur rabavalt muutunud. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on paljudes maakondades 65aastaste ja vanemate õpetajate osakaal kasvanud isegi kaks või kolm korda (vt tabel 1).

Tabel 1. 65aastaste ja vanemate õpetajate osakaal 2012/13 võrreldes 2022/23.

65 ja vanemate õpetajate osakaal
Maakond	2012/13	2022/23
Rapla	8%	16%
Jõgeva	8%	16%
Lääne	5%	15%
Hiiu	8%	13%
Järva	6%	12%
Viljandi	4%	12%
Valga	4%	12%
Pärnu	6%	11%
Põlva	6%	11%
Lääne-Viru	5%	11%
Harju	7%	10%
Saare	3%	10%
Võru	4%	10%
Tartu	6%	9%
Ida-Viru	4%	8%

Allikas: EHIS

Nagu näha tabelis 2, on kõige suurem asendusvajadus gümnaasiumiastme õpetajate seas äärealadel, eriti tõsine seis on Järva, Rapla ja Jõgeva maakonnas.

Tabel 2. 65 aastaste ja vanemate õpetajate osakaal õppeastmete kaupa 2022/23.

65 ja vanemate õpetajate osakaal
Maakond	I aste (1.–3. klass)	II aste (4.–6. klass)	III aste (7.–9. klass)	IV aste (10.–12. klass)
Järva	4%	10%	13%	24%
Rapla	9%	14%	18%	18%
Jõgeva	13%	12%	18%	17%
Hiiu	10%	13%	18%	15%
Pärnu	8%	8%	12%	15%
Saare	7%	9%	11%	14%
Viljandi	9%	10%	11%	14%
Lääne	13%	13%	17%	14%
Võru	7%	9%	11%	13%
Lääne-Viru	7%	10%	12%	13%
Valga	8%	12%	13%	12%
Tartu	6%	7%	9%	12%
Harju	7%	9%	11%	11%
Ida-Viru	5%	8%	9%	8%
Põlva	10%	12%	12%	7%

Allikas: EHIS

Need piirkonnad ja koolid, kus on suurim õpetajate asendusvajadus, on ilmselt juba praegu raskustes kvalifitseeritud õpetajatele järelkasvu tagamisega. Tõenäoliselt ei saagi paljude koolide puhul rääkida järelkasvust, vaid lahkuvate õpetajate asendamisest ja mõnikord isegi lahkujast vanema õpetajaga. Pensionile suunduvat õpetajat asendab näiteks 75aastane asendusõpetaja. Ka on paljudele ääremaa piirkondade koolijuhtidele järjest tavapärasem igal aastal tegeleda juba ammu pensionieas olevate õpetajate tagasi kutsumise või palvega „äkki jaksad ühe aasta veel“. Seega on õpetajate järelkasvu ja asendusvajaduse kriis tugevalt regionaalse loomuga.

Suurim asendusvajadus on keeleõppes, matemaatikas ja loodusainetes ning 28 kohalikus omavalitsuses on pensioniealiste õpetajate osakaal üle 12%. Ainete lõikes on enim 65aastasi ja vanemaid õpetajaid ametis õpiabirühmas (14%), ent ka keelte (11%) ning matemaatika ja loodusainete õpetamisel (11%). Just riigieksami aine – matemaatika õpetajate suur asendusvajadus gümnaasiumiastmel võib paljude laste edasiõppimise võimalusi piirama hakata, sest koolidel on järjest keerulisem leida matemaatika õpetajatele järelkasvu.

Tabel 3. 65aastaste ja vanemate õpetajate osakaal ainevaldkonniti, 2022/23. 

Ainevaldkond	65 ja vanemate õpetajate osakaal
Keeled	11%
Kehaline kasvatus	8%
Klassiõpetaja	5%
Kunstiained	8%
Loodusained	11%
Matemaatika	11%
Muud ained	8%
Sotsiaalained	8%
Tehnoloogia	8%
Õpiabirühm	14%

 Allikas: EHIS

Kuidas on seis kohalike omavalitsuste lõikes – kus on suurim õpetajate asendusvajadus? 79 kohalikust omavalitsusest 28-s on pensionieas õpetajate osakaal 12% või kõrgem. Kõige kriitilisem asendusvajadus on Vormsi saarel (20%), Rapla vallas (19%), Loksa linnas (18%) ja Märjamaa vallas (18%).

Joonis 3. 65aastaste ja vanemate õpetajate osakaal kohalike omavalitsuse lõikes (%), 2022/23.Kelle najal püsib Eesti haridussüsteem?

Uuringud kinnitavad, et õpetajate õpetamisoskused ei vähene tuntaval määral enne 70. eluaastat.^7,8 Seega vanus ei määra õpetaja õpetamisoskusi. On leitud, et pensioniealisi õpetajaid motiveerib küll õpetajatöös (sageli osakoormusega) jätkama võimalus pensionile lisa teenida, aga see pole peamine põhjus. Õigupoolest toovad uuringud välja, et peamine põhjus, miks pensioniealised õpetajad tahavad koolis edasi töötada, on mitterahaline – sotsiaalsed suhted ja kuuluvustunne, aga ka läbisaamine lastega.⁹ Arvestades inimese elukaart, on selleks ajaks ilmselt õpetajal juba elamispind soetatud, lapsed suured ja igakuised finantskohustused märkimisväärselt väiksemad kui noorematel kolleegidel. Nii et õpetajate motiveerimiseks pikemalt tööl püsima on määravad pehmed väärtused.

Küll aga seab suur pensioniealiste õpetajate osakaal koolijuhi raskesse olukorda, sest pensioniealistel õpetajatel on tänu pensionile märksa lihtsam töölt lahkuda nt ebatervisliku töökultuuri, raskete laste ja lapsevanemate vm tõttu. Arvestatavalt keerulisem on aga näiteks aktiivses tööeas õpetajal ääremaal kodu lähedal samaväärse sissetulekuga töökohta leida. Erinevalt Tallinnast ja Tartust on paljudes äärepiirkondades õpetaja töötasu oma maakonna keskmisest silmapaistvalt kõrgem, s.t regiooniti on õpetaja töötasu üsna konkurentsivõimeline.¹⁰

Ka on oodata, et õpetaja amet ja tööülesanded hakkavad juba lähitulevikus suuresti muutuma ja seda tänu tehnoloogiale, mis eeldab õpetajatelt korralikku ümberõpet ja ettevalmistust. Kõige suuremat murrangut tõotab ChatGPT-sarnaste juturobotite areng, mis paneb õpetajatöö sisu ja õppimise olemuse ümber mõtestama. Kuid värskes PISA uuringus nenditakse, et Eesti laste digivahendite kasutus õitseb vabal ajal, mitte koolis. Veelgi valusam on tõdemus, et „Eesti, digitehnoloogiate kasutamises liider 2012. aastal, on tänaseks kaotanud oma positsiooni“ ja teised riigid on meist ette liikunud selle poolest, kuidas õppeaineid digitehnoloogiatega rikastada.¹¹ Näiteks tuuakse PISA uuringus välja, et enim kasutatakse digivahendeid arvutiõpetuse tunnis ja 57% õpilastest ei puutu matemaatikatunnis üldse digivahenditega kokku. Ometi aitaksid just kõige raskemates ainetes digilahendused õpitut interaktiivsuse ja praktiliste näidete abil paremini omandada. Näiteks kuvatakse klassiruumi kosmoselaeva hologramm ja näidatakse, kuidas matemaatika ja füüsika valemid seal „ellu ärkavad“.

„Eestis puudub oskus, kuidas tehnoloogiat ainetunnis mugavalt kasutada, õpetamise süsteemsus digitehnoloogia­rikkas keskkonnas, vajalik tarkvara ja tugipersonali toetus ainetunnis. Kindlasti on oma osa ka õpetajate pädevusel ning oskusel tehnoloogilisi muresid lahendada ja samal ajal ainetundi anda. Seega võib väita, et Eesti otsus jätta keskselt panustamata tehnoloogilistesse vahenditesse on tekitanud olukorra, kus digitaalseid seadmeid kasutatavaid metoodikaid on õpetajatel keeruline ainetundides kasutusse võtta ja kasu juhuslikust digikasutusest on vähene või hajub sootuks.“ (PISA 2022, lk 123)

Praeguseks on õpetajate tööturule jõudnud esimesed põlvkonnad (sündinud pärast 1993. aastat), kes on sõna otseses mõttes interneti- ja tehnoloogiaajastul sündinud, ja algkooli jõudnud 2016. aastal sündinud – Tiktoki, Snapchati, Zoomi jm digilahenduste maailma lapsed, kellel nutitelefon on juba sünnitusmajast kaasas.

Tabel 4. Õpetajate vanuseline profiil Eestis 2022/23

Vanusegrupp	Taust
9% alla 30	Sündinud pärast 1993. aastat. Tehnoloogia- ja internetiajastu õpetajad
17% 30–39	Sündinud 1984–1993. Üleminekuaja õpetajad
23% 40–49	Sündinud 1974–1983. Internetieelse ajastu õpetajad
27% 50–59	Sündinud 1964–1974. Õpetajad, kelle lapsepõlv ja kooliaeg möödus teise riigikorra ajal
24% 60 ja vanem	Sündinud enne 1963. aastat. Õpetajad, kelle lapsepõlv, kooliaeg ja pool tööelu möödus teise riigikorra ajal

Allikas: EHIS

Kokkuvõttes on üle 60aastastel õpetajatel Eesti haridussüstemis väga tähtis roll, sest nooremate töölt lahkunud kolleegide asendamise vajadus on suur ja järelkasvu napib. Võime hüpoteetiliselt mõelda, mis juhtub, kui päevapealt lahkuksid kõik pensioniikka jõudnud õpetajad, see on umbes 11% kogu õpetajaskonnast. Paljudest maakondadest kaoks gümnaasiumiõpetajaist 15–24%. See ehmatav statistika näitab, kui õrnal jääl Eesti haridus praegu püsib.

1 PISA 2022 tulemused. Haridus- ja teadusministeerium 2023.

2 PISA 2022 tulemused. Haridus- ja teadusministeerium 2023, lk 133.

3 Õpetajate ametist lahkumine. Arenguseire Keskus 2023.

4 Desiree Carver-Thomas, Linda Darling-Hammond, Teacher Turnover: Why It Matters and What We Can Do About It. Palo Alto, Learning Policy Institute 2017.

5 Matthew Ronfeldt, Susanna Loeb, James Wyckoff, How Teacher Turnover Harms Student Achievement. CALDER working paper 2012, lk 70.

6 Leib Sutcher, Linda Darling-Hammond, Desiree Carver-Thomas, A coming crisis in teaching? Teacher supply, demand, and shortages in the U.S. Palo Alto, Learning Policy Institute 2016.

7 Teachers Working Longer Review: final report. Annex A: The impact of teachers working longer – rapid evidence assessment. ICF Consulting Services 2018.

8 Gabriele Freude et al. , Assessment of work ability and vitality – a study of teachers of different age groups. – International Congress Series 2005, vol. 1280.

9 P. Matthijs Bal, Michel S. Visser, When Are Teachers Motivated to Work Beyond Retirement Age? The Importance of Support, Change of Work Role and Money. – Educational Management Administration & Leadership 2011, 39(5), lk 590–602.

10 Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040. Raport. Arenguseire Keskus, Tallinn 2023.

11 PISA 2022 tulemused. Haridus- ja teadusministeerium 2023, lk 122.