Uudised

Toomas Kuter, Vello Malken, Villi Ehatamm

KUNST  

Haigla farmaatsiaosakond Baselis 1995 ? 1998. Arhitektid Herzog & de Meuron. Repro

 

?VEITSI ARHITEKTUUR KUI KUNSTITEOS

10. XI avati Rotermanni soolalao arhitektuurimuuseumi näitusesaalides ?veitsi kaasaegse arhitektuuri näitus ?A Matter of Art?.

Viimase viieteistkümne aasta jooksul tekkinud uus põlvkond ?veitsi arhitekte on muutnud paljude suhtumist tänapäeva arhitektuuri tervikuna. Näitus esitleb ?veitsi tipparhitekte ning aastail 1997 ? 2001 ehitatud väljapaistvaid hooneid. Kahtlemata tõuseb esile arhitektuuribüroo Herzog & de Meuron. Nende viimased hooned toovad üha võimsamalt esile nende erilise käekirja ja töömeetodid ning tavapärasest erineva arhitektuurse mõtte. Nende majad on iseseisvad maailmad, nad on lihtsalt a matter of art. Herzog & de Meuroni kõrval näeme Peter Zumthori, Diener & Dieneri, Anette Gigoni ja Mike Guyeri jt arhitektide töid. Näitust saadab ulatuslik filmiprogramm, milles 15minutiliste filmidega antakse ulatuslik ülevaade 26 arhitektuuribüroo tööst. Näituse on koostanud kuraator Jacques Lucan, Centre Culturel Suisse  Pro Helvetia ja  Arts Council of Switzerland.

 

EESTI KUNSTIMUUSEUM 85

17. XI saab  Eesti Kunstimuuseum 85aas­taseks.

19. XI kell 12 algab Kadrioru lossis rahvusvaheline seminar ?Kohtumine ristteel. Muuseum kui ühiskonna sõlmpunkt?. Kl 12.15 ? 13 Tomislav Sola (Zagreb), ?Muuseum kui sild tulevikku?; kl. 13 ? 13.30 Barry Lord (Toronto), ?Kunstimuuseumid XXI sajandi hakul?; kl 13.30 ? 14 Karin Hallas-Murula, ?Muuseumidest edu-Eestis?; kl 15.45 ? 15.15 Anders Kreuger (Stockholm), ?Vabakutselisena Idas. Kuraatoritööst Leedus, Lätis ja Rumeenias?; kl. 16.15 ? 16.45 Catrin Lundqvist (Stockholm), ?Väljakutse ja edu lugu. Avalikest programmidest koduta muuseumis?;  kl 17.15 ? 17.45 Tuula Karjalainen (Helsingi), ?Kiasma kuulsusrikas minevik ja keeruline tulevik?;  kl 17.45 ? 18.15 Marika Valk, ?Eesti Kunstimuuseum ? ihalused ja reaalsus?;  kl 18.15 ? 19 paneeldiskussioon ?Muuseumide ühiskondlik potentsiaal?, juhatab Anders Kreuger.

Üritused filiaalides:

14. XI algusega kell 12 korraldab Adamson-Ericu muuseum isadepäevale pühendatud perepäeva ?Isaga näitusel?, kus kohtutakse kunstnike Peeter Ulase ja tema tütre Maria-Kristiina Ulase peredega. Peeter Ulas näitab enda tehtud raamatuillustratsioone ja -kavandeid. Lugusid elustama on kutsutud kaasakiskuv muinasjutuvestja Piret Päär. Perega koos valmistatakse oma muinasjutukangelane. 25. XI algusega kell 17 kommenteerib Enn Põldroos Adamson-Ericu püsiekspositsiooni enda kui maalikunstniku vaatepunktist.

Niguliste muuseumis räägib 21. XI algusega kell 12 Sirje Runge sakraalkunsti tähendusest tänapäeva kunstniku silmade läbi. 23. XI algab kell 10 ettekannete päev ?20 aastat Niguliste muuseumi?. Niguliste kujunemisloost varemetest muuseumiks räägivad hoone taastamisega seotud spetsialistid ja muuseumi tänased teadurid.

Rüütelkonna hoones kõnelevad 26. XI algusega kell 17 Marko Mäetamm ja Kaido Ole  eesti kunsti klassika näitusel ?Kohatunne?. 27. XI tutvustab Nikolai Korma?ov kell 15 näitust vene keeles.

?Eesti Kunstimuuseumi ja trükikoja Uniprint koostööna on valminud tantsuteemaline 2005. aasta kunstikalender. Kalendris on valik meie kunstnike töödest balitsakslastest kuni Jaan Toomikuni. Vaadata on veel Nikolai Triigi, Oskar Kallise, Anton Starkopfi, Elmar Kitse, Peeter Mudisti, Enn Põldroosi, Leili Muuga töid. Kalendri kõige tuntum ja üldistusjõulisem teos on Eduard Wiiralti ekspressionistlik graafiline leht ?Kabaree? (1931), mille tegelased püüavad tantsuhoos unustada inimese elu ajalikkust. Publikule vähem tuntud töödena on kalendris reprodutseeritud Eduard Ole tu?ijoonistus ?Fokstrott? (1927) ja Richard Kaljo linoollõige ?Kell 1.00? (1965).

?3. ? 17. XI on Tallinna Kaubamaja akendel vaadata EKA fotoeriala tudengite ja Puhta Rõõmu väljapanek ?Mängime objekte ja subjekte XXI sajandi Tallinnas?. Noored fotograafid on oma töödes ühendanud inimesed ja asjad. Nad mõtisklevad kaaslinlaste väärtushinnangute ja maailmapildi üle ning püüavad leida vaimse ja materiaalse kokkupuutepinna valupunkte. Seeriate tegevuspaik on Tallinn. Lähtuvalt ekspositsioonikohast kasutavad noored fotograafid ka reklaamifotograafia töövõtteid ning mõtisklevad tarbimise ja nõudluse teemadel. Väljas on Anna-Liisa Lehtmetsa, Sirli Tasase, Annika Palvari,  Rita Martinsoni, Helen Meleski,  Katrin Teesi, Reimo Võsa-Tangsoo, Anu Vahtra, Priit Palometsa, Riikka Tauriaineni ja Puhta Rõõmu fotoinstallatsioonid, kriitilised, mängulised, vaimukad mõtisklused. Väljapaneku deviis on ?Muutkem oma väärtushinnanguid ning hooligem elavaist ja nende emotsioonidest rohkem kui asjadest?.

?15. XI kell 17 avatakse EKA galeriis näitus ?ERKI moe-show 10 aastat?. Väljapanek keskendub  EKA moeosakonna ülipopulaarse ürituse kümneaastasele ajaloole, olles samuti üks akadeemia 90. tegevusaastat kajastavaist sündmusist. Fotovalik  annab ülevaate show traditsioonist, esitades iga aasta kohta ühe kõnekaima ning väljapaistvaima autori kollektsiooni. Sealhulgas eksponeeritakse Jaanus Orgusaare, Vassilissa, Aldo Järvsoo ning Hula noortekollektsiooni ülesastumiste meeldejäävamaid hetki. ERKI moe-show on üks oodatumaid moesündmusi, mille 1980. aastate lõpus katkenud traditsioon sai uue alguse 1995. aastal, kui toimus esimene tudengite kollektsioone koondav moedemonstratsioon kooli aulas ning millest aasta-aastalt kasvas välja legendaarsete ürituste iga-aastane tava. Olles ellu kutsutud moekunsti kateedri toonaste üliõpilaste Reet Ausi ja Andro Kööpi algatusel eesmärgiga tutvustada noorte autorite värsket moeloomingut laiemale üldsusele, kannab see üritus veel praegugi oma algseid sihte, milles on oma koht nii innovatsioonil kui ka provokatsioonil. ERKI moe-show tradit­siooni tutvustava näituse on kokku pan­nud EKA moedisaini esimese kursuse magistriõppe tudengid Karolin Kuusik, Gerli Liivamägi, Kristina Paju, Külli-Kerttu Siplane ja Agne Talu. 20. XI algusega kell 20 toimub kinos Kosmos ERKI moeetendus ?G0?. Lavastuse autorid on  Taavet Jansen ja Oksana Titova, kunstiline juht on  Ain Nurmela, videokunstnik on  Taavi Warm, graafilise kujunduse on teinud Martin Eelma, helikujundus Remi  Prualilt, korraldajad EKA moeosakond ja Jaanika Terasmaa (terasmaaj@art.tartu.ee), pressiesindaja Karolin Kuusik (tel 51 74 24 3).

?10. XI etendati Tartu Pu?kini gümnaasiumis poeedi 205. sünniaastapäevale pühendatud psühhodünaamiline memoriaalstsenareering ?Pushkin can dance. Vol1?. Sellega alustati elektropidude sarja, mis on kuraatorite, tuntud multikulturalistide Ki_wa ja Meelis From tartu viimne katse leida Tartust metatähendust ?alternatiivsele?. Kuraatorite sõnul müüb ?Pushkin Can Dance?  nihet hüperruumi kommertsiaalsuse tavakäsitlustest.

?Täna kell 16 avatakse Pärnu uue kunsti muuseumis näitus ?Heraldikat õppimas?. 2002. aasta sügisel otsustatid Pärnu kunstikoolis, Jõõpre põhikoolis ja Soome vabariigi Jurva kunsti- ja käsitöökoolis hakata õppima heraldikat. Ühisprojekti tulemus oli kõigi osalejate isikuvapid. 2003. a kevadeks valmisid eskiisid, suvel valmistati eskiisidest ruumilised vapid eri tehnikates: puulõikes, intarsias, sepistusena, siidimaalis, gobeläänis jne. Näitusel saab näha graafilisi vappe, eri tehnikas teostatud vappe ja vappide valmistamise protsessi  tööriistadest tehnikate tutvustamiseni.

?Kuni 5. XII on Riias Läti kunstimuuseumis väljas Matti Miliuse kogu alusel koostatud vene mitteametliku kunsti näitus. 36 tööga väike, kuid hästi valitud väljapanek toob läti vaatajani Lev Kropivniki, Ilja Kabakovi, Timur Novikovi, Eduard ?teinbergi, Vladimir Ovt?innikovi jpt Moskva ja Leningradi nonkonformistliku kunsti ning annab ühtlasi ka aimu legendaarse kunstikoguja suurepärasest kollektsioonist. Läti Kunstnike Liidu galeriis on väljas valik Miliuse kogu eesti, läti ja leedu 1960ndate ? 80ndate radikaalsest kunstist.

?9. ? 21. XI osaleb Mooste külalisstuudio meedialabori koordinaator John Grzinich Rotterdamis Hollandi elektroonilise kunsti festvalil (DEAF).  Selle aasta teema ?Afektiivne turbulents: avatud süsteemide kunst? juhib tähelepanu süsteemide püsimatusele ning instinktiivsusele ja irratsionaalsusele, mis on vajalikud, et võrgustikes opereerida. Grzinich esineb ?Uute radikaalide? sektsioonis, kuhu on koondatud audiovisuaalse kunsti eksperimenteeriva suuna esindajad,  kes interpreteerivad oma loomingus elektroonilise ja digitaalse muusikaga.

?Alates 11. XI on võimalik tutvuda Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi uue koduleheküljega aadressil: www.etdm.ee. Kodulehekülje ja muuseumi uue graafilise identiteedi on loonud Martin Pedanik /Labor.

 

 

KIRJANDUS

 

?Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses avati tõlkekirjanduse näitus.

Tänapäeva raamaturohkus nõuab head orienteerumisoskust, et lugemisrajal püsida. Abiks noorele lugejale on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses avatud tõlkeraamatute näitus ?Paabeli põhjusel?. Tänu tõlkijatele pole vana piiblilegendi järgi Paabelist alguse saanud keelterohkus enam ületamatu. Näitusel on väljas üle 300 koolilapsele kohase raamatu XIX sajandi lõpust kuni tänaseni. Kõrvuti üldtuntud teostega leidub väärtkirjandust, mis alles ootab avastamist. Näitus on avatud kuni 30. XI E ? R 11 ? 18, L 11 ? 16.

?Pärnumaa Rahvakultuuri Keskseltsi korraldatud Pärnu jõele pühendatud legendide, muistendite, pajatuste ja muinasjuttude konkursile laekus 40 tööd.  Võrdselt oli kirjutajaid nii õpilaste kui täiskasvanute hulgas. ?üriiliikmete (Jaan Rannap, Viivi Metslaid, Lembi Taev, Toomas Kuter) arvates ületas üks töö teisi konkursile laekunud töid tunduvalt ning nõnda andis ?ürii välja ühe I preemia (5000 krooni), mille pälvis Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klassi õpilase Tuuli Tauli kirjutis ?Jõe aasta?.

Vastava tasemega tööde puudumisel otsustas ?ürii täiskasvanute grupis I ja II preemiat mitte välja anda. Välja anti kaks III preemiat à 3000 krooni. III preemia pälvisid Jaak Ojakääru Valter Ojakääru mälestustel põhinev ?Jõgi ? Pärnu eluvesi? ja Enda Naaberi ?Legend Poisist, jõehaldjast ja hingepuust epiloogiga?. Veel andis ?ürii täiskasvanute grupis välja neli eripreemiat à 1000 krooni. Eripreemiad määrati Kaja Nõlvaku tööle ?Kelluke?, Heino Relviku tööle ?Pärnu jõe koidikul?, Anna-Helene Meeriku tööle ?Pärnu jõgi? ja Pille Matti vemmalvärsilisele tööle.

Ka õpilaste arvestuses jättis ?ürii vastava tasemega tööde puudumisel II preemia välja andmata. Välja anti kaks III preemiat à 1000 krooni, mille vääriliseks tunnistati Pärnu vene gümnaasiumi 10. klassi õpilase Tatjana Portnova ?Pärnu jõe sünd? ja Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi 10. klassi õpilase Rhoda Vaiksaare ?Pärnu jõgi ? milline sa oled??. Veel otsustas ?ürii õpilaste rühmas välja anda kolm eripreemiat à 500 krooni, mille pälvisid Pärnu Vene gümnaasiumi 11. klassi õpilase Jekaterina Kutsemelova ?Pärnumaa eluallikas?, Pärnu vene gümnaasiumi 10. klassi õpilase Annemarii Luha ?Lugu veelillest? ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi 6. klassi õpilase Rasmus Peekri ?Kuidas kollid jõge valvasid?.

Kõik mainitud tööd avaldatakse legendikonkursi raamatus, mida esitletakse 26. XI Pärnu kontserdimajas.

?Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutavad välja eluloovõistluse ?Sõja mõjud minu ja meie pere elus?. 2005. aastal möödub 60 aastat II maailmasõja lõpust. Sugupõlv, kelle noorus  langes suure sõja aastatesse, on auväärses eas. Sõda ei puudutanud ainult Teise maailmasõja ajal elanud inimesi. Sõja mõju määras mitme põlvkonna  elu.

Ootame elulugusid, milles on põhjalikumalt keskendutud sõja-aastatele ja sõja järelmõjudele teie ja teie pere elus. Kirjeldage enda ja oma lähedaste  elu ja selle muutumist ajas. Kirjutage oma elust esimestest mälestustest  alates, kuid võib kirjutada ka ainult sõja-aastatest ja sõja mõjudest elule. Eluloo kirjutamine eeldab, et jutustatakse oma tõelisi mälestusi, räägitakse sellest, mida on ise kogetud ja läbi elatud. Kirjutada võiksid ka inimesed, kelle elu on mõjunud teised sõjad või sõjasündmused (nt Afganistani sõda, 1968. aasta T?ehhi sündmused jm).

Töö pikkus ei ole piiratud (20 kuni 100 lehekülge). Ehedamate elulugude autoreid ootavad auhinnad. Parematest töödest ilmub osa raamatus ?Eesti rahva elulood. Eesti rahvas sõjas?.

Võistlustöid oodatakse kuni 15. III 2005 aadressil Tartu 51003, Vanemuise 42, Eesti Kirjandusmuuseum, ?Eluloovõistlus?.

?Traditsiooniline Põhjamaade raamatukogunädal 8. ? 14. XI ?Oli kord Põhjalas?? põhineb maailmakuulsa muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni loomingul. Üritustega juhatatakse sisse Anderseni kultuuriaasta, mil kogu maailmas tähistatakse kuulsa taani kirjaniku 200. sünniaastapäeva.

Eesti Rahvusraamatukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse koostöös toimuvad üritused on tasuta.

 

 

TEATER

 

HANNES KALJUJÄRV

MÄNGIB EHITUSMEISTER SOLNESSI

?Lavastaja Mati Undi käe all jõuab täna Vanemuise teatri väikeses majas lavale Henrik Ibseni draama ?Ehitusmeister Solness?, nimiosas Hannes Kaljujärv.

Draamaklassik Ibseni üks tuntumaid hilisnäidendeid käsitleb kirjutamisajal (1892) akuutset üliinimese (Nietzsche) küsimust,  millest tänapäev on välja heitnud loominguvabaduse ja eneseteostuse teema.

Hannes Kaljujärve kõrval mängivad ?Ehitusmeister Solnessis? Raine Loo, Jüri Lumiste, Evald Aavik, Jaak Prints, Karin Tammaru ja Kersti Heinloo. Tekstiredaktsiooni, samuti lava- ja muusikalise kujunduse autor on Mati Unt, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ning valguskujundaja Andres Sarv. Realistlikus laadis kirjutatud ja mõõdukalt sümbolismi kalduv isikudraama jõuab eesti teatriloos lavale viiendat korda, asetudes Ants Simmi (1920), Priit Põldroosi (1940), Voldemar Panso (1974) ja Kalju Komissarovi (1994) lavastuse kõrvale.

?13. XI  tähistab Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja pikaaegne juht Ferdinand Veike 80. sünnipäeva. Onu Ferdinandi lahutamatul kaaslasel, puunukk Buratinol, saab sünnist 50 aastat.

Ferdinand Veike on läbi aastakümnete suunanud ja juhtinud eesti nukuteatri arengut ning koolitanud nukunäitlejate ja -lavastajate järeltulevaid põlvkondi. 1962. aastal asutas Ferdinand Veike Eesti Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk nukuteatri õppestuudio. Stuudio õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara: Maie ja Hendrik Toompere, Helle Laas, Malle Peedo, Maile Hiiet, Harry ja Ludmilla Gustavson, Hille Palm jt.

Eesti Riikliku Nukuteatri peanäitejuhina tõi Ferdinand Veike 29 aasta jooksul nukuteatri lavale üle 80 lavastuse, tänaseks on lavastusi üle 100.

Erilise tuntuse saavutas Ferdinand Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1954. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest. Ferdinand Veike, eesti teatri Papa Carlo, sünnipäeva tähistatakse 13.  novembril Eesti Nukuteatris tema rohkete sõprade ringis. Juubilari auks esietendub Oskar Lutsu jutustusel põhinev ?Nukitsamees? Andres Dvinjaninovi lavastuses. Juubelipeo käigus saab viimase lihvi Eesti Nukuteatri kingitus, Tauno Kangro pronksist bareljeef onu Ferdinandist ja puunukk Buratinost.

?13. XI  jõuab nukuteatris lavale ?Nukitsamees?. Itist, Kustist ja nukitsatega metsarahvast pajatav Oskar Lutsu jutustus elustub laval Andres Dvinjaninovi dramatiseeringus ja lavastuses.

Lavastuses teevad oma esimesed nukurollid nukuteatri uued näitlejad Lee Trei ja Taavi Tõnisson, teistes osades Liivika Hanstin, Anti Kobin, Helle Laas, Leino Rei või Hendrik Toompere, Andres Roosileht, Tiina Tõnis, Kristofer Henn Pai või Ramses Sepp. Lavastuse kunstnik on Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja Indrek Kalda. Teekond paksu-paksu metsa keskele hämarasse metsamoori majja ja tagasi sobib vaatamiseks kõigile  5. eluaastast peale.

?16. XI esietendub rahvusraamatukogu teatrisaalis VAT-teatri uuslavastus ?Pál-tänava poisid?.

Suure ungari kirjaniku Ferenc Molnari ?Pál-tänava poisid? on tänaseks kuulunud juba mitmete põlvkondade lapsepõlve. Omal ajal ilmunud noorteromaan Pál-tänava poiste ja Botaanikaaia punasärkide võitlusest saeveski krundi pärast on pannud kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest ja sellest, ?mis on õieti see elu mille, kord kurvad, kord rõõmsad, aga alati võitlevad teenijad me kõik oleme?. VAT-teatris on dramatiseerinud ja lavastanud kahe poistekamba sõja ja sõpruse loo Aare Toikka. Kunstiline ja muusikaline kujundaja on filmimees Kaspar Jancis. Mängivad Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis.  Romaan ilmus 1907. aastal, teosest on tehtud mitmeid teatri- ja filmiversioone. Eestis jõudis ?Pál-tänava poisid? esmakordselt teatrilavale 1930. aastatel Andres Särevi dramatiseeringus Draamastuudio teatris.

 

 

TANTS

 

?ZUGA LASTEKAS?

?14. XI esietendub Kanuti gildi saalis ühe omalaadsema Eesti lavakollektiivi, ZUGA ühendatud tantsijate uusim etendus ?ZUGA lastekas?. Arusaadavalt oodatakse aasta lõpuni pühapäeviti etendusele just kuue- kuni kümneaastaseid vaatajaid.

Tegijatele on põnev proovida, kuidas lapsed näevad tantsu ja liikumist. Kas nende fantaasia hakkab tööle, kui näevad kahte keha üksteise ümber põimunult mööda põrandat ronimas. Kas nad näevad selles kuuseokast tassivat sipelgat ja vaatavad põnevusega või ütlevad, et see pole ju tants? Või on neile põnevad üksteisele lähenevad põlved või itsitavad varbad? Lastel on võimalik ka ise mängu sekkuda, kas tormilise reageeringu või mängulustiga, võib-olla tuleb hoopis tahtmine toimuvat sõbraga arutada. See kõik on lubatud.

Sellepärast on saali palutud ainult kuue- kuni kümneaastased vaatajad. Vanematele ja õpetajatele, kes saadavad lapsed etendusele, on mõelnud eraldi programm ?puhvetis?, kus saab juua teed ja kohvi, mängida lauamänge ning vaadata multifilme.  ?ZUGA lasteka? idee ja teostus Kaja Tikaselt, Tiina Mölderilt ja Helen Reitsnikult. Lavastuse kunstnik on Kalle Tikas ning multifilmide autor on Maike Lond. Etendust toetab Eesti Kultuurkapital, Kanuti Gildi SAAL ja Eksperimentaalse Liikumise Keskus.

 

 

MUUSIKA

 

?Tapiola koor (Soome) esineb täna kell 18 Tartu ülikooli aulas, laupäeval, 13. XI kell 18 Pärnu kontserdimajas ning pühapäeval, 14. XI kell 15 Tallinnas Mustpeade majas.

Tapiola koor on noorte koorimuusikas üks kõrgetasemelisemaid. Neid iseloomustab kaunis kõla, vabalt voolav hääl, samuti ka sundimatu ja rõõmus lavaline olek. Kõige selle taga on Soome koorimuusikaguru Erkki Pohjola töö. Koori asutas ta 40 aastat tagasi. Kollektiivi vaimu ja taset on viimased kümme aastat edukalt kõrgel hoidnud ja arendanud dirigent Kari Ala-Pöllänen, kes juhatab Tapiola koori nüüd ka Eestis.

Kooris laulab 45 13 ? 15aastast noormeest ja neidu. Eesti kontserttuuri kava on nõudlik, vaheldusrikas ja kirev: esitatakse muusikat XVI sajandist tänapäevani, hommikumaa muusikast Veljo Tormiseni.

Piletid müügil tund enne kontsertide algust kohapeal. Eelmüük Pärnu kontserdile piletipunktidest üle Eesti. Tartu ja Tallinna kontserdi puhul tuleks võtta ühendust Pärnu Kontserdibürooga tel 44 55866 või 56 494613. Vt ka  www.parnukontsert.ee

?Möödunud nädalavahetusel Riias toimunud Opera Europa sügiskonverentsil valiti rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma kolmeks aastaks uude juhatusse.

Paul Himma ütles, et eelkõige saame nüüd järgmisel kolmel aastal aktiivselt osaleda otsustamise juures ja kindlasti annab see meile veelgi rohkem informatsiooni mujal toimuva kohta. ?Kuid eelkõige on see tunnustus meie tööle ja pingutustele,? lisas Himma.

Opera Europa on suurim professionaalseid ooperiteatreid ja festivale teenindav organisatsioon Euroopas. Ühendusse kuulub 80 liiget 27 maalt ning selle keskus asub Brüsselis. Uus ettevõtte juhatus koosneb 15 liikme esindajast ja see valitakse kolmeks aastaks. Opera Europa liikmetele laienevad ka Opera America liikmete soodustused.

?Eesti Muusikaakadeemia prorektor Marje Lohuaru valiti möödunud nädalal Luzernis Euroopa kunstikõrgkoole ühendava koostöövõrgu ELIA (The European League of Institutes of Arts) juhatusse.

ELIA juhatuse valimised toimusid ?veitsis Luzernis 3. ? 6. XI läbi viidud ?Challenging the Frame ? ELIA?s 8th Biennial Conference?i? raames. Uus juhatus koosneb 21 liikmest.

ELIA on organisatsioon, mis ühendab 350 kunsti-, tantsu-, disaini-, meediakunsti- ja muusikakõrgkooli Euroopas. ELIA asutati 1990. aastal ning selle peakorter asub Amsterdamis. EMA liitus organisatsiooniga 1992. aastal.

ELIA tegutseb kunstikõrghariduse vald­konna eksperdina Euroopa Komisjoni juures. Koostöövõrgu põhiteeside hulka kuulub projektikoostöö, kunstiüliõpilaste ja -õppejõudude mobiilsuse toetamine ning haridusteabe efektiivne vahetamine.

Eestist kuuluvad ELIA koostöövõrku veel Eesti Kunstiakadeemia ning Tartu ülikooli maali õppetool.

?15. XI kell 18 toimub TÜ ajaloomuuseumis kontsert, millega tutvustatakse Elleri-kooli uut klavessiini.

Kontserdil kõlavad J. S. Bachi klavessiinikontserdid f-moll (solistid Nataly Kaasik ja Karin Madsen) ning d-moll (solist Ele Sonn), Manfredini kontsert kahele trompetile ja orkestrile D-duur (solistid Priit Sonn ja Mihkel Kallip) ning Vivaldi kontsert kahele flöödile ja orkestrile a-moll (solistid Sander Tamm ja Kaur Kohv). Kaastegev on Eller Sümfoniett Lilyan Kaivu juhatusel.

Esitletava pilli on valmistanud tuntud eesti pillimeister Peeter Talve, kellele see on juba kümnes suurem klavessiin. Tegemist on kahemanuaalse prantsuse tüüpi pilli koopiaga, mille originaal asub Londonis Victoria & Alberti muuseumis ning oli kasutusel Louis XIV õukonnas, meistriks Jeane Antoine Vaudry (1681). Vastvalminud klavessiinil saab mängida nii soolo- kui ansamblirepertuaari, ka on see pill asendamatu barokkorkestris (basso continuo). Oma eriliselt selge, resoneeriva ja vuliseva kõla ning võimsa bassiregistri poolest võib seda pidada ideaalseks kontsertpilliks.

Klavessiinil on kaks manuaali, suur ulatus (GG ? d3), mis võimaldab mängida muusikat renessansist kaasajani, ja kolm registrit (2 x 8` + 1 x 4` + lauto). Samuti on võimalik pilli spetsiaalse klapi abil transponeerida barokkhäälestusse (415 Hz), mis on tänapäevasest häälestusest (440 Hz) pool tooni madalam. Nii saab mängida ka koos barokiajastu originaalpillidega, nt traversflöödi, barokkviiuli jm.

Kontserdil on kohal ka Peeter Talve ise, kes jagab pilli kohta selgitusi ning on valmis ka küsimustele vastama.

?8. XI lõppes Estonia kontserdisaalis Eesti noorte interpreetide konkurssfestivali ?Con brio ?04? kaks päeva kestnud eelvoor.

12 osalenud solistist ja ansamblist valis René Eespere juhatusel tegutsev ?ürii pühapäeva, 14. XI lõppkontserdile kuus solisti ja ansamblit: viiuldajad Annemari Ainomäe ja Andres Kaljuste, duo Alfia Kamalova (sopran) ? Naily Saripova (klaver), klaveriduo Ebe Müntel ? Jorma Toots, PaukenfEST Duo ja pianisti Mihkel Polli.

?Con brio? lõppkontserdil esinejate vahel jagatakse Eesti Kontserdi auhind (25 000 krooni) ning EK järgmise hooaja neli-viis kontserti, Eesti Muusikaakadeemia auhind (toetus esinemis- või õppereisiks), samuti Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio auhinnad. Publikuhääletus otsustab EMT poolt välja pandud auhinna omaniku.

Konkurssfestival korraldab Eesti Kontsert alates 1991. aastast, seekordne ?Con brio? on kaheksas. Võistluse eesmärkideks on anda ülevaade Eesti noorte muusikute paremikust ja luua noortele, kes juba suudavad köita filharmoonilist publikut, võimalus end meie esindussaalis proovile panna.

?Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Kitarriselts Tartus rahvusvahelisi kitarrimuusika päevi ?Fiesta de la guitarra?. Tänavu on festivali programmis kontsertidele ja meistriklassidele lisaks üks kitarrimeistri pillide esitluskontsert.

Laupäeval, 13. XI kell 12 tutvustab oma tööd kitarrimaailmas tuntud meister Kauko Liikanen Helsingist. Üritus toimub H. Elleri nim Tartu muusikakooli äsja renoveeritud saalis ning Liikaneni uutel ja ka kasutatud pillidel musitseerivad Heiki Mätlik, Kuldar Kudu, Patrick Zeoli, Kristo Käo ja teised kitarrimuusika päevade esinejad. Oodatud on kõik huvilised.

?Rahvusooper Estonia korraldab konkursi lauljatele vabade kohtade täitmiseks ooperikooris. Lauljaid kuulatakse 18. ja 21. XI kell 12 Estonia kooriproovisaalis.

Rahvusooper Estonia ooperikoori oodatakse I ja II sopraneid. Vabad ametikohad soovitakse täita alates 1. XII. Noodid konkursi ettevalmistamiseks saab Rahvusooper Estonia personaliosakonnast Estonia pst. 4. Info ja registreerimine tel 6831 216, faks 6831 080 või e-mail chorus@opera.ee

 

 

FILM

 

?HEEMP Eesti-Ungari Kultuuriselts korraldab Tartus Lutsu Teatrimajas (Lutsu t 2) 12. ? 14. XI  II ungari filmi päevad. Näitamisele tuleb valik viimasel kolmel aastal Ungaris toodetud lühifilmide paremikust ning dokumentaalfilm ?Uus Eldorado?. Programm algab täna, 12. XI kell 18, laupäeval kell 17ning pühapäeval kell 16ning kestab igal päeval ca 4 tundi. Kõik filmid on ungari keeles ja varustatud ingliskeelsete subtiitritega. Täpsema kava leiab HEEMPi kodulehelt www.heemp.org. Kõik huvilised on oodatud!

 

 

VARIA

 

?Isadepäeva puhul algab täna Tartus Kirjanduse Majas kell 14 isadepäeva konverents.

Alustuseks vaadatakse filmi ?Supilinn 2002? ning esitletakse raamatut ?Ääremaa Eesti südames? (vt lk 20). Kõnelevad Tiia Lillemaa (?Pilistvere programmi raport?), Maie-Ann Raun (?Eesti klaasitööstuse isa Johannes Lorup?), Reeli Kõiv (?Isa Eesti kunstis?), Aime Raimets (?Mehe koduolukorra mõjust tema tööle?); Olev Poolamets (?Tervise nurgakivid?), Jüri Uljas (?Mehe rollist isana?), Anzori Barkalaja (?Jäljendamine õppimise meetodina?), lõpuks laulab ja räägib meesteemal lõpuks Bakenbard. Kell 18 toimub ümarlaud teemal ?Elu ääremaal?.

?Täna kell 14 algab Tartus Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja SA Domus Dorpatensise koostöös korraldatud konverents ?Esiemaga silmitsi?.

Konverents kutsub arutlema selle üle, kes või mis on esiema. Kas esiema on meie positiivne ideaal, mille poole püüda, või hoiatav eeskuju, kellest püüame erineda? Nii või teisiti on eelkäijad aidanud teha meid sellisteks, nagu me täna oleme. Millised need esiemad siis on? Kui palju me nendest teame? Kuidas peaksime nendest mõtlema? Kas mõtleme pigem esiemast või pigem esiisast? Miks tunneb kultuurilugu nii vähe ?suuri? naisi? Kas nende esilekerkimist takistas haridusvõimaluste piiratus, muude kohustuste rohkus või oli selle põhjuseks olude surve? Või mängisid paljud naised omas ajas siiski olulist rolli, aga on vajunud praegu unustusse, kuna mäletatakse vaid seda, mida on teinud ?suured? mehed? Missugusest tänasest naisest saab tulevikus esiema?

Konverentsi avab TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop. Lisaks esinevad konverentsil Toronto ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud Tiina Kirss, Kesk-Euroopa Ülikooli soouuringute magister Redi Koobak, Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppejõud Leena Kurvet-Käosaar, kirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tungal, kirjandusteadlane ja poliitik Peeter Olesk ning teised oma eriala asjatundjad. 

Konverents toimub SA Domus Dorpatensise majas aadressil Ülikooli 7, konverentsi kava asub koduleheküljel http://www.dorpatensis.ee

?21 riigi ajakirjanike liitude ja assossatsioonide esindajad kohtusid Tallinnas konverentsil ?Ida kohtub Läänega. Sotsiaaldialoog meediasektoris?.

Põhiliseks küsimuseks oli konverentsil 5. ja 6. XI Virus ajakirjanike olukord Kesk- ja Ida Euroopa postkommunistlikes maades. Konverentsi ettevalmistustööde põhiraskus oli Eesti Ajakirjanike Liidu juhatusel eesotsas tegevjuht Merike Viilupiga. Materiaalselt toetas üritust Friedrich Ebert Foundation.

Ajakirjandusvabadust ei saa juurutada firmad, mis ei toimi vastavalt hea äripraktika tavadele, mitte ainult oma koduriigis. Bulgaarias, Slovakkias ja Ukrainas rakendatakse reas toimetustes töö tasustamisel skeemi: ajakirjaniku garanteeritud töötasu on 40 dollarit, mille alusel makstakse ka kohustuslikud maksud. Ülejäänud osa makstakse ümb­rikupalgana.

?Oleme mures, et mõned Lääne meediafirmad, mis investeerivad uutesse Euroopa liidu liikmesriikidesse ja Kagu-Euroopa maadesse, kasutavad halbu äristandardeid nagu ebaõiglane ja vahel ebaseadusliku palga maksmine, madalate palkade saladuses hoidmine, ületunnitöö tasustamata jätmine, keeldumine ajakirjanike erialasest koolitamisest ja ametiühinguaktivistide ning Euroopa Töönõukogude loomise eest võitlejate vallandamine.

Mõistame sellise praktika karmilt hukka ja teeme kõik ametialase solidaarsuse nimel, et sellised rikkumised saaksid avalikuks,? öeldakse avalduses.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kutsub üles alustama tõsist sotsiaaldialoogi meediasektori töötajate ja töö­andjate vahel nii uutes Eli liikmesriikides kui Kagu-Euroopa maades, et lõpetada rikkumised ning parandada meedia professionaalseid standardeid, palku ning töökaitset.

 

 

TEADUS

 

NANOMAAILM ? KASU VÕI OHT INIMKONNALE?

Briti Nõukogu koostöös Ahhaa teaduskeskusega algatab nanotehnoloogia vastuoluliste küsimustega Eestis ürituste sarja ?Café Scientifique? täna Tartu Vilde pubis. Teaduskohvikusse on oodatud kõik uudishimulikud inimesed, keda huvitab, kuidas mõjutab teadus nende elu.

Ühest küljest ennustatakse, et nanotehnoloogia viib inimkonna arengu kõrgemale tasemele: tekivad revolutsioonilised võimalused infotehnoloogia, keskkonnahoiu ja meditsiini edendamiseks. Teisest küljest kardetakse õudusunenägu, milles nanotehnoloogia muudab maailma ?halliks lögaks? ja inimkond hukkub. Arutelu selle üle, millised on tegelikult nanotehnoloogia väljavaated, juhatab sisse Nottinghami ülikooli professor Neil Champness Suurbritanniast. Marek Strandberg vahendab küsimusi ja ergutab mõttevahetust.

?Café Scientifique? idee algatajaks oli 1998. aastal Oxfordi ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on muu hulgas mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor. Selle taga on veendumus, et inimesi huvitab see, kuidas muudavad teadus ja tehnoloogia nende elu.

Tänaseks on esimesest omataolisest välja kasvanud ülemaailmne võrgustik Singapurist Buenos Aireseni. Teemade valik ulatub kliimamuutusest tehisintellektini, beebidisainist geneetiliselt muundatud toiduni, evolutsiooniteooriast universumifüüsikani. Iga ?Café Scientifique? algab ühe teadlase või teaduskirjaniku ettekandega, mis loob kuulajaid kergelt provotseerides tausta aruteluks. Järgmine üritus on planeeritud 2005. aasta jaanuariks Tallinnas.

?10. XI Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istung Toompeal Akadeemia majas oli sisuküllane ja töine. Istungil osalesid Vabariigi president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel.

Kuulati ära elutöö eest sel aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia saanud Tartu ülikooli emeriitprofessori Sulev Vahtre teaduslik ettekanne teemal ?Eesti ajalugu ja tänapäev?. Käsitledes Eesti ajalooteaduse arengu erinevaid etappe ja edasise arengu perspektiive märkis ettekandja ka vajadust suhtuda kriitiliselt mõnessegi ajaloo käsitlusel käibele läinud müüti. Ajaloolaste ülesanne on käsitleda probleeme lähtudes konkreetsest ajaloolisest situatsioonist ning anda meie ajaloo alast teavet ka teistele rahvastele.

Seoses volituste tähtaja peatse lõppemisega esitas ametist lahkuv Eesti TA president Jüri Engelbrecht ettekande akadeemia tegevusest läbi kümne aasta, käsitledes seejuures ka visioone akadeemia tulevikust. Valiti akadeemia uus juhatus. Lisaks eelmisel akadeemia üldkogul valitud president Richard Villemsile valiti Eesti TA asepresidentideks Jüri Engelbrecht ja Ain-Elmar Kaasik ning peasekretäriks Leo Mõtus. Juhatuse nn ?vabaliikmeteks? valiti Ene Ergma, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Jaan Ross, Enn Tõugu, Mart Ustav, Mihkel Veiderma ja Haldur Õim. Akadeemia juhatuse liikmeteks kinnitati ka osakondade üldkogude poolt valitud osakonnajuhatajad ? Peeter Saari, Rein Küttner, Ilmar Koppel ja Peeter Tulviste. Akadeemia uus juhatus asub tegevusse alates 15. detsembrist