Kus on kliimavanaemad?

KERTU BIRGIT ANTON

Kui tavaliselt seostatakse keskkonnaaktivismi noortega, siis kahe nädala eest saavutasid kliimaõiguses ajaloolise võidu hoopis Šveitsi eakad daamid. Nimelt pöördusid nad Euroopa Inimõiguste Kohtusse väitega, et Šveits ei tee kliimamuutuste leevendamiseks piisavalt, mistõttu ohustavad kuumalained nende tervist. Kohus leidis esimeses omataolises otsuses, et Šveits on oma loiu tegevusega kliimamuutuste pidurdamisel tõesti rikkunud oma kodanike era- ja perekonnaelu puutumatust.

See kohtusaaga tekitab küsimuse: miks ei ole Eestis pöördunud kliima­vanaemad kohtusse, et kaitsta oma tervist ja elukvaliteeti kuumalainetes ära kõrbemast? Üldse, kus on Eesti Lootusrikaste Lapsevanemate Selts, kes pingutab oma laste tuleviku kaitsmise nimel keskkonnakriiside eest?

Üle maailma tekkisid noorte kliimastreikide tuules mõne aasta eest liikumised Parents ja Grandparents for Future (Vanemad, Vanavanemad Tuleviku Nimel). Rootsis tegutsevad noorte keskkonnakaitsjate kõrval Mässavad Emad (Rebelmammorna), keda nende endi sõnul kannustab suur armastus oma ja kõigi teiste laste vastu. Kunagi Soomes südatalvel kliimastreigil osaledes tulid kohalikud vanavanemad meeleavaldusele koos tee, piparkookide ja mitmemeetriste plakatitega. Ikka selleks, et tähtis sõnum kaugemale jõuaks ja keegi lõikavas tuules läbi ei külmuks.

Eesti keskkonnaühendustes tegutseb igas vanuses täiskasvanuid ja natukene nooremaidki. Aga keskkonnaühendused tegelevad ennekõike looduse iseväärtuse kaitsmisega või looduse kaitsmisega ühiskonna kui terviku heaks. See pole kuidagi halb, looduse väärtustamine enama kui küttepuude või kasuka allikana on omane paljudele Eesti inimestele. Siiski ei saa selle käigus eritähelepanu näiteks laste keskkonnahoiu alased huvid ja vajadused.

Paljude väiksemate keskkonnahoiu küsimuste puhul ei pruugigi eri vanuses inimeste huvid kuigi selgelt eristuda, aga kliimaseadus on kindlasti üks suur erand. See seadus mõjutab tugevalt nii lähemat kui kaugemat tulevikku ja seab paika, kui suurde kliimasoojenemisse Eesti edaspidi panustab. Selle seaduse sisu või sisutus hakkab eriti tugevalt mõjutama tulevikus elavaid inimesi, kelle hulgas on praegused imikud, lapsed ja noored. Kes seisab kliimaseaduse koostamisel nende huvide eest?

Sotsiaalministeeriumi ülesanne on kujundada lastekaitsepoliitikat. Keskkonnakriisides ei paista nad seisvat laste huvide eest. Laste õigusi peaks kaitsma ka õiguskantsler – laste õiguste ombudsman. Temagi ei ole kliimaseaduse koostamisel seni laste ja noorte õiguste kaitseks häälekalt esile kerkinud. Seetõttu hetkel, kui lapsed arusaamisvõimeliseks kasvavad, ei jää neil üle muud kui püüda end ise kaitsta. Nõnda ongi ainus, kes kliimaseaduse protsessis selgelt noorte eest seisab, Noorte Keskkonnanõukogu, kes koondab vabatahtlikke noorte ja tudengite keskkonnaühendusi. Kuigi noored annavad endast parima, on meil ilmselgelt vähem oskusi ja ressursse enda ja kõigi tulevikus elavate inimeste huvide kaitseks kui kümnetel ettevõtete liitudel, kes kliimaseaduse protsessis samuti häälekalt oma huvide eest seisavad.

Seaduse kohaselt on vanematel kohustus kaitsta laste parimaid huve. Kliimamuutused ohustavad laste õigusi ja Eesti ei ole endale seadnud kliimaeesmärke, mis oleksid piisavad, et anda oma osa kliimamuutuste hoidmisse enam-vähemgi ohututes piirides. Mida teevad Eesti lapsevanemad, et kaitsta oma lapsi kliimamuutuste eest? Üksinda on selle süsteemse probleemi vastu võimalik üsna vähe ära teha, mistõttu on tähtis tegeleda süsteemsete muudatuste loomisega. Pelgalt kord nelja aasta tagant valimas käimisest aga ei piisa – viimastel riigikogu valimistel isegi ei arutatud, kui palju Eesti peaks kliimasoojenemisele hoogu juurde andma, rääkimata teistest keskkonnakriisidest. Kõlas üksnes, et keskkonnakriiside leevendamine ei tohi lähiajal Eesti ettevõtete konkurentsivõimet vähendada, tulgu pärast või veeuputus. See, milliste pöördumatute muutustega jätame rinda pistma lapsed ja lapselapsed, ei saanud eriti tähelepanu.

1980ndatel fosforiidisõda eest vedanud uljastest tudengitest on saanud vanaemad-vanaisad. Nüüd on paras aeg ühendada oma elutarkus järglastega ja taas pingutada kestliku riigi nimel. Pühendunud (vana)vanemad, kes ühendavad oma jõu, et luua oma lastele parimat võimalikku tulevikku – kõlab nagu pidurdamatu vägi.