In memoriam: Aili Aarelaid-Tart

Aili Aarelaid-Tart
2. V 1947 – 9. I 2014

9. jaanuaril suri Eesti mainekas kultuuriuurija Aili Aarelaid-Tart, Tallinna ülikooli juhtivteadur ning nüüdiskultuuri keskuse looja ja juhataja 1995. aastast.
Aili Aarelaid-Tart sündis 2. mail 1947. aastal Tallinnas.  Hoolimata imikueas põetud lastehalvatusest, mis tõi kaasa eluaegseid käimisraskusi ning teda viimase kümnendi vaevanud postpolio-sündroomi, oli ta võitlejanatuur, kes ei anna kunagi alla.
Tallinna 46. ja 7. keskkoolis hariduse saanud ja lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal teatriloolasena, suundus ta edaspidi filosoofia ning kultuuriteooria alale, kaitstes kaks korda filosoofiadoktori kraadi: esmalt Leningradis teemal „Inimliku ajatunnetuse sotsiaalne ja bioloogiline determinatsioon” (1978) ning uuel ringil ja muutunud tingimustes Helsingis teemal „Kultuuritrauma ja elulood”, („Cultural Trauma and Life Stories”, 2010).
Elulugude uurimises leidis Aarelaid-Tart väljundi inimeste eluteede järskude ajapöörete – ellujäämisstrateegiate – jäädvustamiseks ja seletamiseks. Kultuuri­traumad kanduvad iga kultuuri ühismälus indiviidi tasandile, kust need kord aimamatuid teid pidi tagasi pöörduvad. Need varjatud jõud mõjutavad iga ühiskonda sama tõhusalt kui DNA-koodid füüsist. Elulood on midagi enamat kui üksikute eluteed ja nendel saavutatu. Oma elust jutustades kinnistame ja loome me oma identiteeti, aga ka oma ajastut, põlvkondlikkust ning sellest tulenevaid sotsiaalseid seoseid. „Kultuuriloolaste ülesandeks ongi konkreetse sotsiaalse ajajärgu „mälu” taastada võimalikult erinevaid jäädvustamisvahendeid silmas pidades,” kirjutab ta oma raamatus „Rahva mälumustrid” (1990).
Kõnetatava suhet oma kultuuri pidas Aili Aarelaid-Tart väga märgiliseks. Teoreetilised konstruktsioonid, mida ta väga hästi valdas, löövad vankuma, kui need ei leia kinnitust indiviidi ja tema maailmasuhte võimaluste tasandil. „Räägi inimesega,” oli tema jaoks keskne põhimõte – kvalitatiivne intervjuu peamine eluloouurimise meetod. 
Aarelaid-Tart avaldas üle 70 kõrgetasemelise artikli, oli TÜ lõpetamisest saati õppejõud mitmetes Eesti ülikoolides ning juhendas mitmeid kirkaid doktori-, magistri- ja bakalaureusetöid. Viimati kerkis inimese ajasuhe Aarelaid-Tarti fookusesse taas artiklites „Aja kategooriast kultuurimuutuste analüüsil Eestis” (2009) ning „Vältida määramatust muutes mineviku kasutatavaks” („Avoiding uncertainty by making past usable”, 2010). Tema viimane projekt „Inimlik aeg ja põlvkondade eneseteadvus”, mis viib tema uurijaraja elegantselt tagasi juba 1970ndatel alustatu juurde, jääb kolleegide lõpetada.
Tema olulisemateks teosteks jäävad „Kultuuritrauma ja elulood” („Cultural Trauma and Life Stories”, 2006), „Ikka kultuurile mõeldes” (1998), „Rahva mälumustrid” (1990), „Rahva kultuurielust minevikus ja tänapäeval” (koos Ea Janseniga, 1982) ning mitmed tema enda toimetatud kogumikud, nagu Tartu ülikooli kirjastusest tulnud „Nullindate kultuur” I ja II (2012) või Inglismaal Routledge’i kirjastuses avaldatud „Baltikumi elulood ajaloo ristteedel” („Baltic Biographies at Historical Crossroads”, 2012), samuti Jaan Tõnissoni Instituudi egiidi all ilmunud „Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul” (1996).
Eesti saatus ei jätnud teda kunagi külmaks. Aili Aarelaid-Tart oli 1988. aasta legendaarse loomeliitude pleenumi ekspertide seas. Aastatel 1991–1999 oli ta Unesco Eesti rahvuskomisjoni nõukogu liige. 2002. aastal pälvis ta Valgetähe teenetemärgi medali.

Aili Aarelaid-Tarti ärasaatmine on reedel, 17. jaanuaril kell 14 Tallinna ülikooli aulas.

Tallinna Ülikool
Kultuuriteooria tippkeskus
Ühendus Eesti Elulood
Eesti Sotsioloogide Liit