Sel nädalal Sirbis

Sel nädalal Sirbis euroopalikud väärtused. Järgmine Sirp ilmub 21. aprillil.

Modernsus on üks pikk kodusõda. Laur Kaunissaare intervjuu Poola kultuurifilosoofi Andrzej Lederiga
Andrzej Leder: „Ühiskonnas peituvad reeturid võimaldavad naabruskonna impeeriumidel Poola iseseisvust alatasa hävitada – see mudel on kujundanud kogu Poola intellektuaalse ajaloo.“

MEELIS FRIEDENTHAL. Metafüüsiline vabariik
Kui ma hommikul üles tõusen, kuidas ma tean, et olen sama inimene, kes olin eile? See on identiteediprobleemi peamine sisu ja selle üle on palju vaieldud. Oleks hea, kui mäletaksin ennast eile ja veel päeval enne seda ja siis enne seda. Väga varast aega ei mäleta meist keegi hästi, aga meile on räägitud ja me isegi justkui tunneme ennast vanade piltide peal ära – mul võib olla mingi mälestus seotud nende inimestega minu ümber, riietega, selle majaga ja ma usun, et jah, ma võisin seal olla. Aga kui ma näiteks unustaks ära kõik kuni eelmise aasta septembrini? Mis siis saaks?

KRISTA KODRES. Väärtused kunstis ja kunsti väärtus
Kunstil on läänemaises kultuuriruumis olnud alati tähenduslik funktsioon, mida on püütud tekstidega kinnistada ja vahendada.

Euroopa Liit on olnud hea ilma projekt. Ahto Lobjaka intervjuu Matti Maasikaga.
Matti Maasikas: „Rändekriisi puhkemisest saati on minu tegevuse peaeesmärk, et Eestit ei nähtaks teistes liikmesriikides tavalise egoistliku Ida-Euroopa riigina.“

TOOMAS PAUL. Süü ja saatus
Euroopa ristiusk on karastatud ja noolutatud teras, islam malm. Malm on terasest tugevam. Aga kole habras.

JÜRI SAAR. Kas Eesti poliitika on jõudnud punnseisu?
Igast Keskerakonna sammust on näha, et ilma suure tüürimeheta toimetulek on tema õpilastele raske katsumus.

MARGUS OTT. Tõe järgud
Tõeküsimus on esile kerkinud seoses „alternatiivsete faktide“ ja „tõejärgsusega“, mis on välja kasvanud eeskätt poliitikavallast, kus propaganda abil kujundatakse reaalsust.

MAI BEILMANN. Kas iga küsitlus on uuring?
Küsitluse korraldamise äärmine lihtsus muudab äärmiselt keeruliseks uuringute vahendajate ja lugejate elu, sest ajakirjanik uuringutulemuste vahendajana ning iga lugeja uuringutulemustel põhineva uudisloo tarbijana peab (või vähemalt peaks) iga kord põhjalikult kaaluma, kas see, mida talle esitletakse uuringuna, on tõsiseltvõetav ja usaldusväärne analüüs või lihtsalt hunnik suvalisi andmeid.

TIIA KÕNNUSSAAR. Mis on aus teadus?
Teadusel on maailmale suur mõju, ent üha keerukama infoühiskonna ja teadussaavutustega kaasnevad ka uued ohud. Seetõttu on teadlase ja teaduse ausus, usaldusväärsus taas päevakorda tõusnud.

MERLE KARRO-KALBERG. Kohus on kolm päeva vanem kui maailm.
Viimase aasta jooksul on lõpplahenduseni jõudnud kaks kohtuvaidlust, kus vaagitakse ehitatud keskkonna väärtusi ja seda, kes arhitektuuris-kunstiliste ja esteetiliste küsimuste üle otsustab.

Arvustamisel
Michel Houellebecqi „Alistumine“ ja Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“
Edward Gibboni „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu“ ning Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu“
Vene teatri „Kuritöö ja karistus“, Tallinna Linnateatri „Macbeth“ ja Tartu Uue teatri „Praktiline Eesti ajalugu“
Vene noorte kunstnike näitus „Ebamugavad küsimused“
„Õuduskassett“ ja dokumentaalfilm „Šuša“
Tallinn Music Week